Tel, WhatsApp +37258973482‬
info@lounaeestlane.ee

Kuvatõmmis.
Tugev tuul, torm ja üleujutused valmistavad autoomanikele igal aastal üha enam peavalu ning loodusõnnetustest tekkinud kahjud ulatuvad Balti riikides miljonitesse eurodesse. Kuidas tormiseks sügiseks valmistuda ja oma sõidukit võimalike loodusõnnetuste eest hoida, selgitab BTA Kindlustuse sõidukikindlustuse tootejuht Arnold Oliinik. 
BTA Eesti, Läti ja Leedu andmed näitavad, et loodusõnnetuste tõttu tekkinud kindlustusjuhtumeid esineb järjest rohkem ning kahjud ulatuvad kolme riigi peale kokku miljonitesse eurodesse aastas. „Tänavu esimese üheksa kuuga on meil neid juhtumeid olnud peaaegu kaks korda rohkem kui eelmise aasta samal perioodil,” sõnab Oliinik.
Kõige sagedamini põhjustavad autojuhtidele kahju sõidukitele kukkuvad oksad, puud ja muud tugeva tuulega lendu tõusvad esemed. „Näiteks võib tugeva tormi ajal pargitud autole kukkunud puu tuua 6000 euro suuruse remondiarve,” selgitab Oliinik.
Tavaliselt jäävad loodusõnnetustega seotud kahjud vahemikku 2500 kuni 6500 eurot, kuid näiteks üleujutuse tõttu auto elektrisüsteemidesse jõudnud vesi võib sõiduki täielikult kasutuskõlbmatuks muuta. Samuti on ette tulnud märkimisväärseid rahekahjusid, mille tõttu on kannatada saanud kogu sõiduki välispind.
„Üleujutused tekivad üldjuhul äkiliselt ja piirduvad konkreetse piirkonnaga. Nagu nägime tänavu septembris Pärnus, võib üks selline sündmus põhjustada kahju korraga väga paljudele sõidukitele,” lisab Oliinik. Loodusõnnetusi oli ka Lätis ja Leedus ning kolme riigi septembrikuu kahjud ulatusid ligi poole miljoni euroni.
Kuidas olla valmis loodusõnnetuseks? 
Loodusõnnetusest tingitud kahjuks loetakse autoomanikule tekitatud kahju, mille on otseselt põhjustanud näiteks torm, rahe, üleujutus või tugev tuul. „Kui tormi tõttu kukub puu autole, on tegemist loodusõnnetusega. Kui auto sõidab libeduse tõttu teelt välja, siis see ei ole automaatselt loodusõnnetus,” selgitab Oliinik.
Ehkki kaskokindlustus aitab katta kahju ootamatu ja ettenägematu õnnetuse puhul, tasub võimalusel ka ise võimalikult palju ära teha, et kahju tekkimist ennetada. „Küsimus pole enam niivõrd selles, kas mõni suurem loodusõnnetus aset leiab, vaid pigem selles, millal see juhtub,“ sõnab Oliinik. Et selleks valmis olla, tasub meeles pidada järgmisi soovitusi:

Viimased uudised