NB8 riikide kantslerid arutasid Tallinnas elanikkonnakaitset ja kriisivalmidust

Foto: Siseministeerium

Täna, 21. oktoobril kohtusid Sisekaitseakadeemias Põhjamaade ja Balti riikide (NB8) elanikkonnakaitse ja kriisivalmidus eest vastutavad kantslerid. Arutelu keskmes olid ohuteavitus, kriisireservid ning riikide koostöö ja valmisolek olukordadeks, kus inimesed võivad kriisi tõttu suuremas mahus üle riigipiiride liikuda.

Siseministeeriumi kantsleri Tarmo Miilitsa sõnul näitas kohtumine, et kõik NB8 riigid seisavad silmitsi sarnaste väljakutsetega ning piirkondlik koostöö on elanikkonnakaitse tugevdamisel hädavajalik. „Tänased arutelud kinnitasid, et kriisideks valmistumisel ei saa riigid tegutseda üksi. Ohuteavitus, kriisireservid ning valmisolek olukordadeks, kus inimesed võivad kriisi tõttu suuremas mahus üle riigipiiride liikuda, vajavad ühist arusaama, selgeid protseduure ja regulaarset infovahetust. Mida paremini oleme naaberriikidega oma tegevused eelnevalt koordineerinud, seda tõhusamalt suudame inimesi kriisides kaitsta,” ütles Miilits.

Päeva esimeses pooles keskendusid delegatsioonid ohuteavitusele. Riigid tutvustasid oma seniseid lahendusi elanike teavitamisel ning jagasid kogemusi kriiside lahendamisel. Eraldi käsitleti viimastel aastatel sagenenud droonidega seotud juhtumeid ja avalike hoiatussüsteemide rolli sellistes olukordades.

„Julgeolekuolukord Euroopas on näidanud, et riik peab suutma inimesi kiiresti ja usaldusväärselt hoiatada nii sõjaliste kui ka tsiviilkriiside korral. Seetõttu ei piisa olemasolevatest lahendustest, vaid peame võtma kasutusele uuemaid lahendusi, näiteks välkteavitust ehk Cell Broadcasti, mida Eestis hakkame kasutama 2027. aastal. Lisaks peab katsetama uusi tehnoloogiaid, mis võivad tulevikus oluliselt parandada riigi ohuteavituse võimekust. Eestis piloteeritav 5G Broadcast ringhäälinguvõrgu tehnoloogial põhinev lahendus aitab hinnata, kuidas muuta ohuinfo edastamine veelgi kiiremaks, täpsemaks ja toimepidevamaks,” sõnas Siseministeeriumi elanikkonnakaitse ja kriisivalmiduse asekantsler Tuuli Räim.

Koostööformaadi eesistujana tõstatas Eesti ka küsimuse, kuidas tagada kriisiolukorras vabatahtlike kaasamine. Nimelt on oluline, et kriisireservi kuuluksid vabatahtlikud, kellel ei ole mitu kriisiülesannet. „Eestis lähtume siseturvalisuse kriisireservi luues lihtsast printsiibist: üks inimene, üks roll,” selgitas asekantsler Räim.

Viimaks käsitleti olukordi, kus inimesed võivad kriisi korral omal algatusel suuremas mahus üle riigipiiride liikuda. Arutati, kuidas sellisteks olukordadeks paremini valmistuda ning kuidas tagada riikidevaheline infovahetus, koostöö ja koordineeritud tegutsemine.

Kohtumisel anti ülevaade ka 2027. aastal Tallinnas toimuva Ukraina taastamise konverentsi ettevalmistustest ning Soome algatatud elanikkonnakaitse varjumiskohtade koostööalgatusest. Samuti tutvuti Sisekaitseakadeemia uude majutus- ja õppehoonesse rajatava varjendi ning akadeemia simulatsioonikeskusega.

Taustainfo:

NB8 ehk Nordic-Baltic Eight ühendab viit Põhjamaad ja kolme Balti riiki: Eestit, Lätit, Leedut, Soomet, Rootsit, Norrat, Taanit ja Islandit. Tegemist on alates 1992. aastast toimiva piirkondliku koostööformaadiga, mille eesmärk on arutada riikidele ühiseid regionaalseid ja rahvusvahelisi küsimusi ning tugevdada koostööd erinevates poliitikavaldkondades.