Anti üle kümme riiklikku tunnustust rahvakultuuri hoidjatele ja edendajatele
Avaldatud: 18 oktoober, 2026
Pildil (vasakult) Urmas Kalla, Terje Puistaja, Toomas Leppik, Angela Nairis, Merle Beljäev, Tiiu Tulvik, Liia Lees, Mirjam ja Markus Pärnamets). Foto: Valmar Voolaid Eesti Rahvakultuuri Keskus andis 16. oktoobril Haapsalu Kultuurikeskuses üle kümme riiklikku tunnustust rahvakultuuri hoidjatele ja edendajatele. Juba kolmandat korda toimunud tänusündmus on Eestis ainulaadne, tuues ühele lavale erinevate rahvakultuuri valdkondade silmapaistvad tegijad.
Tunnustuse pälvisid inimesed, kollektiivid ja kogukondlikud algatused kümnes valdkonnas: lood, tants, muusika, rahvakunst, käsitöö, harrastusteater, keel, toit, tavad ja kogukondlikud algatused. Nende tegevus aitab hoida elavana meie kultuuripärandit, annab seda edasi järgmistele põlvkondadele ning loob uusi võimalusi rahvakultuuri arenguks.
Eesti Rahvakultuuri Keskuse direktor Kaija Velmet rõhutas sündmust avades, et kuigi riikliku tunnustuse pälvisid kümne valdkonna silmapaistvad tegijad, on rahvakultuuri püsimise taga palju rohkem inimesi, kelle igapäevane töö ja pühendumus väärivad märkamist.
„Täna täname inimesi kümnes valdkonnas. Aga tegelikult on selle tänu taga palju rohkem kui kümme valdkonda ja palju rohkem inimesi kui need, kes täna lavale tulevad. Seepärast tahan Eesti Rahvakultuuri Keskuse nimel öelda aitäh teile kõigile. Aitäh, et te märkate. Et te hoolite. Et te ei väsi inimesi kokku kutsumast, isegi kui vahel tundub, et lihtsam oleks kõik ise ära teha,” sõnas Velmet.
Oma kõnes tõi Velmet esile ka rahvakultuuri hoidmise pikaajalise tähenduse. Tänased valikud määravad, millised teadmised, oskused ja väärtused jõuavad tulevaste põlvkondadeni ning millise kultuuripärandi neile jätame. „Aastal 2126 on meist saanud kellegi jaoks esivanemad. See, mida meie täna teeme, mida väärtustame, mida oma lastele õpetame ja millel laseme kaduda, kujundab nende maailma tulevikus,” ütles Velmet.
- aasta riikliku tunnustuse saajad
Lood – TärSlämm, Sirel Heinloo ja Toomas Leppik. Tunnustus luuleprõmmi lava avamise eest jutuvestjatele, millega loodi lugudele uus ja nähtav esinemisvõimalus ning aidati elaval jutuvestmisel jõuda uute kuulajateni.
Tants – rahvatantsurühm Noarootsi Naised/ Nuckö Naised, juhendajad Tiiu Tulvik ja Liia Lees. Tunnustus rannarootsi omanäolise tantsu- ja kultuuripärandi hoidmise ning tutvustamise eest nii Eestis kui rahvusvahelistel lavadel.
Muusika – Johan Kristjan Aimla. Tunnustus pärimusmuusika, regilaulu ja rahvapillide toomise eest noorte kooliellu ning noorte innustamise eest laulma ja musitseerima, luues silla esivanemate pärandi ja uue põlvkonna vahel.
Rahvakunst – Mirjam ja Markus Pärnamets. Tunnustus tänapäevase disaini ühendamise eest rahvakunsti ja pärandtehnoloogiliste oskustega, andes traditsioonilistele puutöövõtetele ja käsitööoskustele uue elu.
Käsitöö – Piibe Padari. Tunnustus Jüri kihelkonna roositud kiilsukkade kudumistraditsiooni taaselustamise ning selle ainulaadse pärandoskuse õpetamise ja edasiandmise eest.
Harrastusteater – Häädemeeste Huviteater, juhendaja Aire Koop. Tunnustus enam kui 120-aastase teatritraditsiooni hoidmise ning kohaliku pärimuse, ajaloo ja kogukonna lugude lavale toomise eest.
Keel – Urmas Kalla. Tunnustus võru keele hoidmise ja rikastamise ning Vana-Võromaa keelelise pärandi edendamise eest nii kõnes, kirjasõnas, laulus kui laval.
Toit – Angela Nairis. Tunnustus saarte toidupärandi hoidmise ja tutvustamise eest, tuues esile kohaliku tooraine, Saaremaa maitsed, kodused retseptid ja piirkondlikud toidutavad.
Tavad – Terje Puistaja. Tunnustus rahvakultuuri tähtpäevade traditsioonide ja piirkondliku mitmekesisuse hoidmise ning Eesti Rahvapärimuse Kooli eestvedamise eest.
Kogukondlik algatus – Mõnuste küla, Merle Beljäev. Tunnustus kodupaiga mälu ja pärandi hoidmise eest. Ristema Talu Muuseumi tegevus ning „Mõnuste paemurru loo” talletamine näitavad, kuidas kogukonna ühine tegutsemine aitab kohalikel lugudel ja pärandil edasi kesta.
Kontsertlavastus „Mälu, mis kannab edasi”
Tänusündmuse kunstilise terviku moodustas kontsertlavastus „Mälu, mis kannab edasi”, mis kutsus mõtisklema mälu, pärandi ja rahvakultuuri tuleviku üle. Muusika, tantsu ja liikumise kaudu põimusid isiklikud mälestused ning küsimus sellest, milline on Eesti rahvakultuur saja aasta pärast. Tulevikku suunasid pilgu ka Haapsalu noored, kelle mõtted ja unistused tõid lavastusse järgmise põlvkonna vaatenurga.
Tänusündmuse üldjuht oli Kaja Liivak ning lavastuse lõid Anu Sööt ja Ele Viskus. Laval astusid üles Raido Mägi, Juulius Vaiksoo ja Jete Liisa Kiik ning Haapsalu noorte huvikeskuse draamaringi õpilased Anna Heinlo, Etta Heinlo, Kete Jaaniste, Liisa Raag, Liisi Schults, Grete Katharina Strauss, Milana Surova, Maribel Tikerpuu, Karin Lisete Toonverk, Elsa Johanna Talvistu ja Luisa Meresmaa koos oma juhendajate Triin Reemanni ja Anne Suislepaga. Muusikalise poole eest hoolitses ansambel Trifoor ning lavastuses kasutatud maskid valmistas Triin Reemann.
Sündmusest toimus otseülekanne Eesti Rahvakultuuri Keskuse Facebooki lehel (järele vaadatav), mis võimaldas tunnustamisest ja kontsertlavastusest osa saada ka neil, kes Haapsallu kohale ei jõudnud.
Riikliku tunnustamisega väärtustab Eesti Rahvakultuuri Keskus inimeste, kollektiivide ja kogukondade panust meie kultuurilise järjepidevuse hoidmisse. Ühtlasi juhib tänusündmus tähelepanu sellele, et rahvakultuuri tulevik sõltub inimestest, kes pärandit väärtustavad, edasi annavad ja sellele uusi väljendusvõimalusi loovad.
Eesti Rahvakultuuri Keskus õnnitleb kõiki riikliku tunnustuse saajaid ning tänab südamest esinejaid, loojaid, koostööpartnereid ja teisi, kes andsid oma panuse tänusündmuse korraldamisse ja õnnestumisse.
Tänusündmuse korraldas Eesti Rahvakultuuri Keskus, toetas Eesti Kultuurkapital.
Viimased uudised
TOP 10
LOE SIIT: Lõunaeestlase horoskoop aastaks 2026
Vaata siit elektri hinda tunni kaupa
Kuidas lisada Lõunaeestlase äpp
