Tervisekassa: Tervisekontrolli jõuavad kõige harvemini 4–5-aastased ja hilisteismelised
Avaldatud: 30 september, 2026
Hambapesu. Foto: Tervisekassa Tervisekassa andmetel jäävad paljudel lastel kindlas vanuses ette nähtud rutiinsed tervisekontrollid õigel ajal tegemata. Kõige enam paistab see silma 4- ja 5-aastaste laste ning 15–16-aastaste noorte seas.
2025. aastal käis tervisekontrollis 40 protsenti 4-aastastest ja 26 protsenti 5-aastastest Eesti lastest. See tähendab, et 4-aastastest jõudis aasta jooksul tervisekontrolli ligikaudu kaks last viiest ning 5-aastastest vaid iga neljas.
Perearst Kristi Särgava sõnul on tervisekontrollil ja tavalisel haigusvisiidil erinev eesmärk. „Tervisekontroll ei keskendu vaid haiguste kindlakstegemisele, vaid hindab lapse arengut ja tervist tervikuna. Köha, nohu või muu äkilise mure korral tehtud visiit ei asenda tervisekontrolli. Haigusvisiidi ajal tegeleme eelkõige selle konkreetse probleemiga ning kõiki tervisekontrolli teemasid seal läbi käia lihtsalt ei jõua,” ütles Särgava.
4. ja 5. eluaasta tervisekontrollis hinnatakse muu hulgas lapse kasvamist, kõne ja liikumise arengut, nägemist, käitumist ning üldist toimetulekut. Särgava sõnul on regulaarse kontrolli üks väärtusi just võimalus märgata seda, millele laps või lapsevanem ise ei pruugi tähelepanu pöörata.
„Laps ise ei oska alati öelda, et näiteks ei näe ta hästi või et mõni tegevus on tema jaoks keerulisem,” selgitas arst.
Tervisekontrollis vaadatakse üle ka lapse senised vaktsineerimised ja nõustatakse peret edasiste võimaluste osas.
Tähelepanu vajavad ka hilisteismelised
Koolieas toimuvad tervisekontrollid vastavalt vanusele kas kooliõe juures või perearstikeskuses. 15–16-aastaselt on ette nähtud tervisekontroll perearstikeskuses ning kontrollis võib noor käia kas 15- või 16-aastaselt.
Paraku jääb paljudel ka selles vanuses tervisekontroll tegemata. Tervisekassa andmetel käis 15–16-aastastest noortest perearstikeskuses kontrollis vaid 11 protsenti.
Särgava sõnul ei tasu tervisekontrolli hilisteismeeas vahele jätta, sest lisaks füüsilisele tervisele pööratakse seal tähelepanu ka noore eluviisidele ja heaolule. „15–16-aastase noorega räägime lisaks füüsilisele tervisele ka unest, toitumisest, liikumisest, meeleolust ja riskikäitumisest. Sageli tulevad just pingevaba tervisekontrolli käigus välja küsimused või mured, mida noor ei ole varem ise osanud jutuks võtta.”
Tervisekassa esmatasandi portfelli juhi Liis Kruusi sõnul saadab Tervisekassa lapsevanematele tervisekontrolli aja saabudes ka e-posti teel meeldetuletuse. „Kui laps tunneb end hästi ja nähtavaid tervisemuresid ei ole, võib rutiinne tervisekontroll kiires argipäevas kergesti ununeda. Kuid regulaarne tervisekontroll on vajalik, sest aitab hinnata lapse tervist ja arengut tervikuna ning märgata võimalikke probleeme varakult,” ütles Kruus. „Et tervisekontrolli meeldetuletused jõuaksid lapsevanemateni, tasub terviseportaalis oma kontaktandmed üle vaadata ja vajadusel neid uuendada.”
Millal tervisekontrolli minna?
Lapse esimesel eluaastal toimuvad tervisekontrollid sageli: esialgu esimestel elunädalatel, seejärel pea igal elukuul kuni 1-aastaseks saamiseni. Edaspidi on rutiinsed tervisekontrollid ette nähtud kindlatel eluaastatel ning sõltuvalt lapse vanusest toimuvad need perearstikeskuses või kooliõe juures. Perearstikeskuses toimuvaks tervisekontrolliks tuleb lapsevanemal eelnevalt broneerida vastuvõtuks aeg.
Millises vanuses tervisekontrolle tehakse ning kas need toimuvad perearstikeskuses või koolis, leiab veebilehelthttps://terviseportaal.ee/tervelaps.
Viimased uudised
TOP 10
LOE SIIT: Lõunaeestlase horoskoop aastaks 2026
Vaata siit elektri hinda tunni kaupa
Kuidas lisada Lõunaeestlase äpp
