Michal meenutas Riigikogu ees peetud kõnes, et mullu riigieelarvet koostades olid Eesti majandust juba mitu aastat räsinud keerulise julgeolekuolukorra mõjud. „Meie eesmärk oli nõiaringist välja saada. Tõstsime kaitsekulud enam kui viie protsendini SKP-st. Samal tasemel, üle viie protsendi, jäävad kaitsekulud ka tuleval aastal. Kõigile peab olema selge – Eesti on võiduks valmis. Teiseks andsime ajaloo suurima tulumaksureformiga tõuke sissetulekute kasvuks,” ütles Michal.
Peaminister rõhutas, et varasemate otsuste tulemused on käegakatsutavad – Eesti majandus kasvab taas. „Selleks aastaks ootame 2,5-protsendilist majanduskasvu ja järgmisel, 2027. aastal 2,3-protsendilist kasvu. Tänu tulumaksureformile on inimeste netopalgad kasvanud keskmiselt kümme protsenti. Inimeste ostujõud on taastunud,” sõnas Michal, lisades, et kasvanud on ka ettevõtete tootlikkus ning suurenenud eksport. „Meie plaan töötab,” märkis Michal.
Kindel seljatagune annab peaministri kinnitusel võimaluse seada Eesti tulevikku. „Valitsuse täna Riigikogule esitatud 2027. aasta „Eesti tuleviku eelarve“ lähtub kuuest põhimõttest: tasakaalus riigirahandus, tugev julgeolek, kasvav majandus, uute tehnoloogiate kasutuselevõtt, kaasaegne ja vastupidav taristu ning inimeste hea füüsiline ja vaimne tervis,” kõneles ta.
„Oluline eesmärk on eelarvepuudujäägi vähendamine. Esialgse prognoosi järgi oli 2027. aasta eelarvepuudujääk 4,9 protsenti SKPst, suvise majandusprognoosi järgi 4,4 protsenti. Valitsuses langetatud otsuste tulemusena viime defitsiidi nelja protsendi peale. See tähendas rasket täiendavat kulude koomale tõmbamist umbes 250 miljoni euro võrra,” lausus Michal.
Majanduskasvu hoogustamiseks parandatakse ettevõtete ligipääsu kapitalile, kiirendatakse planeeringute menetlemist ning vähendatakse aruandlust. Investeeritakse AI-hüppesse ja 2027. aasta lõpuks saab vähemalt 100 000 inimest võimaluse osaleda praktilises tehisaruõppes. Jätkuvad investeeringud Rail Balticusse, teedesse, elektrivõrku ja kodude energiatõhususse.
Õpetajate, kultuuritöötajate ning politseinike ja päästjate palgafond kasvab kolm protsenti ning keskmine vanaduspension prognoosi järgi 5,1 protsenti.
„Eesti tulevik on meie inimeste heas füüsilises ja vaimses tervises. Hoolimine tähendab, et abi jõuab õigel ajal õige inimeseni,” rõhutas Michal.
Vaimse tervise ja ohvriabi rahastus kasvab järgmisel neljal aastal 3,5 miljoni euro võrra aastas. Tervisekassa eelarve kasvab 2,68 miljardilt eurolt 2027. aastal ligikaudu 3,07 miljardi euroni 2030. aastal. Samal ajal vähendatakse aasta-aastalt puudujääki, et jõuda 2030. aastaks tasakaalu ja tagada vajaliku ravi kättesaadavus ka tulevikus.
„Valitsuse eelarve on vastutustundest kantud eelarve. See eelarve on aus Eesti tuleviku suhtes. Oleme valmis arvestama kõiki asjalikke ettepanekuid, mida saab, pidades meeles ja meenutades, et parlamendis eelarvetasakaalu muuta ei saa,” lausus Michal ja lisas lõpetuseks: „Head Riigikogu liikmed, jätame kõrvale poliitmängud ja langetame otsused Eesti tulevikku silmas pidades, Eesti rahvas hindab seda.”
Peaministri kõne täistekst on avaldatud valitsuse kodulehel.
Riigieelarve ülevaade valitsuse veebis: https://valitsus.ee/2027-aasta-riigieelarve.
