Kaitseminister Herem: järgmisel eelarveaastal paneme uute võimete kõrval rõhku olemasolevate tugevdamisele
Avaldatud: 29 september, 2026
Martin Herem. Pilt: Euroopa Liit Valitsuse kinnitatud 2027. aasta riigieelarve eelnõu kohaselt suunatakse järgmisel aastal oluline osa kaitse-eelarvest lahingumoonavarude täiendamisele, uute võimete osas pannakse rõhku õhukaitse mitmekihiliseks muutmisele. Kaitsekulud moodustavad 2027. aastal 5 protsenti SKP-st.
„Õhukaitse mitmekihiliseks muutmine on juba täna see kurss, mille me viimastel aastatel võtnud oleme, kuid olulisem muudatus, mille me nüüd teeme on see, et me räägime õhukaitse puhul järjest terviklikumast lahendusest, sh võimete osas, kus me varem oleme suures osas toetunud liitlastele. Tegu on väga mahuka tööga, mis järgmisel aastal veel kindlasti valmis ei saa, kuid mida kiiremini me need sammud astume, seda kiiremini oleme me valmis selleks, et meil oleks oluliselt parem õhukaitse,” ütles kaitseminister Martin Herem. „Mida kiiremini suudab kaitsevägi õhuohtudele reageerida ja sh kriitlist taristut kaitsta, seda väiksem on rünnakute mõju kogu ühiskonna toimimisele sõjalise ohu korral,” lisas Herem.
Õhukaitse arendamisse sh õhuseire tugevdamisse suunatakse järgmisel aastal 40,6 miljonit eurot. Mitmekihilise õhukaitse arendamisel moodustavad Piorun ja Mistral lähimaa õhukaitse kihi ning IRIS-T SLM keskmaa õhukaitse kihi. Viimastel aastatel on Eesti soetanud Pioruni ja Mistrali süsteeme. Sel aastal alustas kaitsevägi IRIS-T SLM keskmaa õhukaitse võime kasutuselevõttu, järgmise sammuna arendatakse edasi õhuseiret ja õhuoperatsioonide juhtimist ning valmistutakse pikema ulatusega õhukaitse ja raketikaitse võime loomiseks.
Olulist rõhku pannakse ka õhu- ja raketikaitse, süvalöögi, kaudtule, tankitõrje ning üksuse tasandi lahingumoona varude suurendamisele. Eraldi tähelepanu pööratakse mehitamata süsteemidega seotud lahingumoonale ja varitsevale ründemoonale, mida hangitakse 632 miljoni eest.
„Sama põhimõte kehtib ka mehitamata süsteemide puhul. Kaitsevägi peab täpselt teadma, milliseid droone vajab ja kuidas neid lahingus kasutada, Eesti kaitsetööstus peab aga suutma pakkuda selleks sobivaid ja kiiresti arendatavaid lahendusi. Me vajame mehitamata süsteeme luureks ja seireks, sihtmärkide leidmiseks ja tulejuhtimiseks ning vastase mõjutamiseks. Need võimed peavad olema omavahel seotud ja toimima koos teiste meie sõjaliste võimetega, seetõttu tulebki droonivõimet arendada väeliikide üleselt,” ütles Herem. Mehitamata süsteemide kasutamise võime arendamiseks suunatakse 2027. aastal 100 miljonit eurot.
Üksuste kaitstuse, tegevusvabaduse ja kaitsevalmiduse parandamiseks suunatakse järgmisel aastal 12 miljonit eurot, sealhulgas jätkatakse Balti kaitsevööndi rajamist. Kaitsevööndi arendamise eesmärk on luua paremad võimalused vastase tegevuse tõkestamiseks ning oma üksuste kaitsmiseks ja manööverdamiseks. Kaitsevöönd aitab suunata kaitsetegevust selleks ette valmistatud aladele ning vähendada sõjalise tegevuse mõju asustatud piirkondadele ja olulisele taristule.
Mereväe võimete arendamiseks suunatakse järgmisel aastal 5,3 miljonit eurot, mille raames arendatakse ning rannikumere patrull- ja väekaitsevõimet. Lisaks arendatakse allveeseiret, et parandada mereolukorrateadlikkust ja võimet avastada veealuseid tegevusi.
Viimased uudised
TOP 10
LOE SIIT: Lõunaeestlase horoskoop aastaks 2026
Vaata siit elektri hinda tunni kaupa
Kuidas lisada Lõunaeestlase äpp
