Sõja ülevaade: 1629. päev - vene pool lükkas tihedama konveieri tööle

Pilt: https://x.com/GeneralStaffUA

Lõunaeestlane jätkab sõjanduse asjatundja Toomas Piirmanni ülevaatega sündmuste kohta Ukraina sõjas.

Ukraina 10. august 2026:

pisu muutusi kummagi poole kasuks ning uuesti vene pool tihedama konveieri tööle lükkas.

1. Kõik sihtmärgiks sobib.

2. Kaugemale kui Moskva ulatuti.

3. Kursk: ikka piirikülad surve all.

4. Harkiv: Ukraina omad jätkasid vene poole sillapea vähendamist.

5. Kupjansk-Kreminna: pisu olukord paranes Kupjanski kandis.

6. Siversk: muutusteta.

7. Bahmut: pisu üllatusega muutusteta.

8. Donetsk: rindejoones vist muutusteta.

9. Lõunarinne: muutusteta.

10. Herson: muutusteta.

11. „Ma purustan su pea.” Jabloko teatas ähvardustest ja nõudmistest valimistelt lahkuda.

12. Venelaste Hiina autod on hakanud rikki minema pärast seda, kui kütusepuuduse tõttu on neid madala kvaliteediga bensiiniga tangitud.

13. USA on andnud Türgile loa müüa Ukrainale 12 HIMARS-raketisüsteemi 2500 mürsuga ja 70 ATACMS raketiga.

14. Türgi on Mustal merel toimunud laevade rünnakute tõttu osaliselt blokeerinud läbipääsu Dardanellide väinas.

15. Serbias kinnitas Zelenski, et Kiiev ei tunnusta ametlikult Kosovo iseseisvust. Kosovo ametnikud ütlesid, et tema seisukoht on „sügavalt pettumust valmistav”, arvestades riigi toetust Ukrainale.

16. Lühiuudised

Zelenski intervjuust saatele „Ühtsete uudiste” telemaratonis: Me peame üldjoontes aru saama sellest, mis venelastega toimub, et mõista, et nad kasutavad ükskõik milliseid vahendeid. Tuleb sadu, tuhandeid küberrünnakuid, kasutatakse raketisurvet, hirmutamist ja nii edasi. Nad ei muutu. Miks? putin ei suuda siiani leida selles sõjas võitu. Kahjuks peame tunnistama ja mõistma, mis toimub. Ta mõtleb mobilisatsioonile. Ta mõtleb, kuidas omaenda rahvast petta. Kuidas viia läbi massiline mobilisatsioon sellest tegelikult teada andmata. Kuidas kehtestada mingisugused varilepingud, sulgeda piirid ja nii edasi. Me näeme seda. Me näeme juba praegu paljusid selliseid samme. Ta peab müüma oma rahvale võidu. Ukrainas ta võitu ei saavuta. Ta peab vallutama Donbassi. Me ei kavatse omal algatusel taganeda. Niisiis, mida saab ta võiduna esitleda? Ta väänab neid Anchorage’is arutatud tingimusi, mida arutati Ameerika poole ja Ameerika Ühendriikide presidendiga. Mitte keegi ei kavatse oma riigist ja oma rahvast loobuda ning lihtsalt minema kõndida. Sest mitte keegi ei saa garanteerida, et see mees ei lähe kaugemale.

Peale mõne päevast vaid keskmise survega päeva sai vene pool uuesti konveieri kõrgetel tuuridel tööle.

Viimase ööpäeva jooksul registreeriti kokku 254 lahingukokkupõrget. Koos kõrgete isikkooseisu kaotustega on näha kevad-suvise pealetungi jätkumist. Üllatavalt kõrgele tõusis vene poole rünnakute arv nii Harkivi sektoris (25) kui Lõmani suunal (30), mujal seni aktiivsetes lõikudes pigem varasem surve säilis. Lisaks arvab, et jälle suurenesid kohati edasi saadetavate gruppide suurused.

Eile andis vastane ühe raketilöögi, kasutades üheksat raketti, ning sooritas 87 õhurünnakut, mille käigus heitis 278 juhitavat lennukipommi. Lisaks kasutasid okupandid 10 295 kamikaze-drooni ning korraldasid asulate ja meie vägede positsioonide pihta 3193 tulistamist. Need numbrid keskmised aga viimase nädala jooksul on vene pool suutnud hoida tapjadroonide arvu üle 10 tuhande ja seda pole vist varasemalt juhtunud.

Lisaks inimeste kaotamisele on kõrged tehnika kaotused ning üha kaugemale peab vene pool rindest oma ladusid, majutuskohti ning tehnikat hoidam, et vähendada pisugi kaotusi. Vastukaaluks suudab Ukraina pikendada oma keskmaadroonide lennukaugusi ning üha enam näeb Ukraina passivat drooni oma sihtmärki ootamas.

Kipub arvama, et kui kuskil kohalikku tanklasse tuleb üks sõjaväemasin, siis kohalikud sealt tanklast igaks juhuks kohe lahkuvad ja seda kuni 50-100 km rindest.

Ilm on Ukrainas jätkuvalt palav, isegi kuni 33 kraadi päeval ja öösel hakkab mõne päeva pärast temeperatuur langema 10 kanti ehk siis ilma mõju inimtegevusele läbi kasvava apaatsuse ning peatselt öösel sügavamale põhku ronimisele võib täheldada. Vihma hetkel isegi ei luba.

1. venemaa korraldas 9. augusti öösel Odessa vastu raketi- ja droonirünnaku, kahjustades elumaju ja vigastades linnas vähemalt 14 inimest, teatasid ametnikud. Administratsiooni andmetel said kahes linnaosas kahjustada või osaliselt hävisid mitmed elumajad. Samuti hävisid ja said tulekahjudes kahjustada elanike autod. Sotsiaalmeedias avaldatud fotodel ja videotel on näha mitme linna kõrghoone ja elamu juures põlevaid tulekahjusid. Ukraina suurim eraenergiaettevõte DTEK teatas, et rünnaku alla sattus energiataristu, mille tagajärjel katkes linnas elektrivarustus ja häiritud on ka veevarustus. DTEKi hinnangul peaks veevarustus hommiku jooksul taastuma ning ettevõtte töötajad tegelevad elektrivõrgu parandamisega.

Ukraina õhujõud hoiatasid rünnaku eest umbes kell 3.30 kohaliku aja järgi, vaid mõni hetk enne seda, kui linnas kostsid plahvatused. Hiljem öö jooksul teatati täiendavatest raketirünnakute lainetest.

Ukraina relvajõud teatasid hiljem, et venemaa kasutas Odessa vastu 11 ballistilisel trajektooril liikunud raketti ning ligi 100 drooni, millest 72% õnnestus kinni püüda. 11 raketist suudeti aga alla tulistada vaid üks.

10. augusti öösel saatsid venemaa väed Sumõs tsiviiltaristu pihta viis juhitavat pommi, vigastada sai vähemalt viis inimest.

Viimase 24 tunni jooksul algatasid vene sissetungijad Zaporižja oblastis 867 rünnakut 47 asula vastu. Vaenlase rünnakute tagajärjel Zaporižja ja Polohivski rajoonis hukkus üks inimene ja neli said haavata.

2. Ukraina droonid tabasid 9. augusti öösel Krasnodari krais Gelendžikis õhutõrjeraketisüsteemi S-400 „Triumf” positsiooni. Süsteem asus Musta mere rannikul niinimetatud putini palee lähedal. Rünnakust teatas Ukraina relvajõudude mehitamata süsteemide vägede komandör Robert Brovdi (kutsung „Magjar”) oma Telegrami-kanalis, märkides, et päev varem, 8. augustil, oli S-400 teinud kuus raketilasku. „Kolm tundi põles ja tossas Gelendžikis, otse rannikul ja katakombide vahetus läheduses asuv S-400 positsioon,” kirjutas Magjar.

Lisaks S-400-le said Ukraina vägede mehitamata süsteemide vägede komandöri andmetel 9. augusti öösel tabamuse veel neli venemaa õhutõrjeobjekti. Nende hulka kuulusid Rostovi oblastis Pudovoi asula piirkonnas paiknev õhutõrje raketisüsteem „Tor”, Krasnodari krais Jeiskis asuv õhutõrje raketi- ja kahurkompleks „Pantsir-S1”, Rostovi oblastis Golovatovkas paiknev radarijaam „Podlet-K1” ning Rostovi oblastis Latonovos asuv radarijaam „Kasta 2E2”. Lisaks teatas Brovdi, et Mustal merel hävitati kolmvenemaa niinimetatud varilaevastiku alust – naftatanker ja kaks kuivlastilaeva.

9. augusti varahommikul ründasid Ukraina väed seirekanalite andmetel Samara oblastis asuvat naftatöötlemistehast ning veel üht naftatöötlemistehast Lõuna-venemaal Krasnodari krais, mille järel puhkesid mõlemas naftatöötlemistehases tulekahjud, teatas Telegrami-kanal Exilenova Plus.

Eile hilisõhtul 380 drooni ja mõned raketid venemaa ja okupeeritud alade sügavusse jälle suundus ning juba päris pikalt suudab Ukraina oluliselt tihedamalt ning suurema mõjuga olulisi objekte tabades toimetada.

Ukraina väed ründasid Tatarstanis asuvat venemaa naftatöötlemistehast, samal ajal kui okupeeritud Simferoopolis tekkis elektrikatkestus ja Donetski oblastis puhkesid öiste rünnakute ajal tulekahjud, teatasid seirekanalid.

Pealtnägijad avaldasid videomaterjali droonidest, mis lendasid venemaa Tatarstani vabariigis Nižnekamski linna kohal, samal ajal kui Ukraina väed ründasid seal asuvat naftatöötlemistehast, teatas Telegrami-kanal Supernova Plus.

Krimmis Simferopolis jäid pärast droonirünnaku ajal kostnud plahvatusi ja tulistamist mõned linnaosad ajutiselt elektrita, teatas Ukraina-meelne Telegrami-kanal Crimean Wind, viidates kohalikele elanikele. Nimekiri võimalikest ojektidest, mida täna öösel Krimmi poolsaarel tabati, oli ikka väga pikk…

Samal ajal ründasid Ukraina väed okupeeritud Donetski oblastis energiataristut ning Makijivka linnas puhkes kaubanduskeskuses tulekahju, teatas seirekanal Exilenova Plus.

3. Kursk: vene pool jätkas põhiliselt väikeste gruppide saatmist üle vene-Ukraina piiri. Jooksvalt uusi püsivamaid kanna maha saamisi ei tuvastanud. Küll on osa varasemalt enda kontrolli alla saadud külasid seni vene poole kontrolli all. Lisaks on Ukraina asunud droonidega tötölema siinse kandi vene vedureid halvendamaks vene poole sõjaliste vedude toimimist.

4. Harkiv: jätkub Ukraina surve kaotamaks ära vene sillapead Vovtšanski juures ning jooksva seisuga peaks vaid Vovtšanski linna osa Vovtša jõe lõunakaldal olema vene poole kontrolli alla aga selle puhastamine arvatavalt võitlejatega võib olla liialt kulukas, sestap vast jätkatakse selle linnaosa töötlemist muude vahenditega.

Lisaks jätkas vene pool katseid jõge ületada linnast kaugemal idas. Panustatakse siin kõrgele pilliroole, mis siiski piisavalt varjatust ei paku aga kui tihedaid silmapaare 24h pole ja vahendeid napib, siis võivad need katsed jälle õnnestuma hakata.

Vovtšanski ja Kupjanski kandi vahel jätkab vene pool keskmisest aktiivsemat toimetamist üle piiri. Tundub, et kaugemale infiltreeruvad grupid (isegi kuni jagu) kasutavad tsiviilriietuses soldateid operatsioonide toetamiseks Ukrainas. Suuna uuesti tõusnud aktiivsus kipub andma aimu, et võib-olla on siingi lõigus oodata pisu enamat, kui vaid sammhaaval edenemine, sest kõik põhjast lõuna suunal pikemad edenemised hakkavad toetama Kupjanski kandis toimuvat

5. Kupjansk-Kreminna: Ukraina jätkab püüdlusi vähendamaks vene soldatite imbumist Kupjanski linna põhja-kirde suunalt (see on nende põhiline marsruut) ning on kanna saanud vähemalt ühes kohas selle vähendamiseks maha. Linnast endast ühtki usutavat infokildu polnud.

Lõmani suund vaatamata keksmisest suuremale survele pole vene poolele enam edenemisi toonud.

6. Siversk: mõned päevad pole küll vene poole edenemisi tuvastanud väga tiheda konveieri töö tulemusena aga eilse päeva tulemuste info alles hakkab laekuma…

7. Bahmut: veel pole Kostjantõnivka linn vene poole kontrolli all ja hetkel tundub, et Ukraina omad ei lase sellel ka lihtsalt juhtuda. Tundub, et miskit on suutnud Ukraina parandada, et tihe konveier nii linnas kui selle külgedel pole enam uusi eesmisi possasid vene poolele toonud.

8. Donetsk: vene pool pole enam paar päeva suutnud oma põhjasuunalist edenemist jätkata (õnneks) ning Bilitske linnast läänes on hakanud Ukraina omad üritama vähemalt osasid possasid tagasi saada eelmine nädal kaotatutest. Kas rindejoon seetõttu juba muutus, vist veel mitte.

Küll suutis vene pool jõuda 2 km edasi üle keskmisest võsasemal alal sektori lõunalõigus suunaga läände. Neid seal töödeldi ja vaatamata vene poole väitele, et kand maha saadi, seda vist ei usu.

9. Lõunarinne: muutusteta rindejoones. Sektori idalõigus jätkas vene pool väikeste gruppide jala edasi saatmist kõrge heina ja tiheda võsaga aladel. Jõutakse isegi kohati Ukraina possadeni, enne kui droonid oma töö ära teevad. Kipub arvama, et soldat ei saa ka minemata jätta, sest vastasel korral tapetakse ta vene enda drooniga…

Lisaks tundub, et Huljaipole kandis on kõik eelmine nädal kaugemale sügavusse jõudnud vene grupid likvideeritud.

Sektori läänelõik on kuidagi pisu rahunenum.

10. Herson: muutusteta.

11. Moscow Times: venemaa Saraatovi oblasti erakonna „Jabloko” aseesimees ja Balašovi valimisringkonnas riigiduuma saadikukandidaat Kirill Rumjantsev teatas, et alates 6. augustist on tundmatud isikud hakanud talle ja tema perekonnale telefoni ning sõnumirakenduste kaudu ähvardusi saatma, nõudes, et ta loobuks valimistel osalemisest. Oma Telegrami-kanalis avaldas poliitik kuvatõmmise mitmest Telegrami kaudu saadetud ähvardusest. Ühes sõnumis saatis keegi Igor Rumjantsevi maja juures tehtud foto ja ähvardas: „Kui sa veel kord Ühtse venemaa kohta halvasti ütled, löön sul kuradi pea lõhki… Võin ka su emale terviseid saata… Tapan su ära.” Rumjantsev pöördus politseisse avaldusega ning rõhutas, et ei kavatse oma kandidatuuri valimistelt tagasi võtta.

Poliitiku sõnul helistas talle ka üks teine tundmatu isik ja palus tungivalt valimistelt taanduda, misjärel hakkas teda ja tema perekonda ähvardama, sealhulgas narkootikumide sokutamisega. „Ma elan seaduskuulekat elu ning mul ei ole vaenlasi ega konflikte kolmandate isikutega. Minu tööalane või poliitiline tegevus ei saa olla põhjuseks mingitele ähvardustele. Ma ei hoia ega tarvita keelatud aineid. Mul ei ole terviseprobleeme, mis võiksid põhjustada minu ootamatut surma. Samuti ei ole mul enesetapumõtteid,” märkis Rumjantsev.

Ta rõhutas, et juhtunu „ületab kõik lubatu piirid ning ohustab mitte ainult mind isiklikult, vaid ka riigikorra aluseid”. Saraatovi oblasti „Jabloko” aseesimees nimetas selliseid surveavaldusmeetodeid tsiviliseeritud ühiskonnas lubamatuteks ning kutsus oma seisukohaga mittenõustujaid temaga debatile kohtuma.

Rumjantsevi hinnangul on sellised ähvardused otsene tagajärg venemaa ühiskonnas levinud ebatervest suhtumisest alternatiivsetesse arvamustesse ja võimukriitikasse. Tema sõnul on selline olukord kujunenud muu hulgas võltsinguid ja armee diskrediteerimist käsitlevate seaduste tõttu, samuti seetõttu, et kremli poliitikaga mittenõustuvatele kodanikele omistatakse välisagendi ja äärmuslase staatus.

„Kõik see on teadlik tegevus, millega õhutatakse viha inimeste vastu, kes kritiseerivad venemaa võimude tegevust ja pakuvad konstruktiivset alternatiivi,” ütles poliitik. Ta avaldas lootust, et tema ja tema meeskond jäävad elusaks, terveks, vabaks ning ilma kaabakate väljamõeldud staatusteta.

Rumjantsevile suunatud ähvardused langesid kokku süsteemse survega „Jablokole” septembris toimuvate parlamendivalimiste eel. Erakond sai ametlikult valimistel osalemise loa eelmisel nädalal. Selle vastu on avalikult sõna võtnud teiste poliitiliste jõudude – „Õiglase venemaa”, venemaa Föderatsiooni Kommunistliku Partei (KPRF) ja Liberaaldemokraatliku Partei (LDPR) – juhid.

Eriti aktiivselt on tegutsenud erakonna „Rodina” juht aleksei žuravljov, kes esitas venemaa ülemkohtule hagi nõudmisega tühistada „Jabloko” valimistel osalemise luba. žuravljov nimetas erakonna esindajaid riigi reeturiteks ning väitis, et erakonda rahastab endine oligarh Mihhail Hodorkovski. „Rodina” süüdistas „Jablokot” samuti kampaania rahastamisega seotud rikkumistes, venemaal keelatud LGBT-liikumise toetamises ning võõra intellektuaalomandi ebaseaduslikus kasutamises – embleemide, filmikaadrite ja nõukogude laulude kasutamises.

Samal ajal kutsusid mitmed välismaal viibivad tuntud opositsioonipoliitikud, sealhulgas Julia Navalnaja, Ilja Jašin ja Vladimir Kara-Murza, venelasi „Jabloko” poolt hääletama. Erakonna juht Nikolai Rõbakov kiirustas aga neist avaldustest distantseeruma, rõhutades, et erakonnal ei ole sidemeid venemaal ebasoovitavateks tunnistatud organisatsioonidega, ta ei saa välisrahastust ega koordineeri oma tegevust välismaal elavate opositsioonitegelastega.

12. Moscow Times: Hiina autode, nagu Haval, Chery, Geely, Changan, Exeed, Omoda ja Jetour omanikud on hakanud oma autosid massiliselt remonti viima mootori- ja kütusesüsteemide rikete tõttu. Need süsteemid on mõeldud töötama kõrgekvaliteedilise Euro-5 standardile vastava bensiiniga, kirjutab Mash. Kanali väitel on probleemi põhjuseks see, et „hiinlased” ei ole kohandatud töötama Euro-2 bensiiniga, mille tootmise lubasid venemaa võimud droonirünnakutest venemaa naftatöötlemistehastele põhjustatud kütusekriisi taustal. Varem venemaal keelatud Euro-2 bensiini väävlisisaldus võib olla kuni 50 korda suurem kui Euro-5 bensiinil.

Venelased, kes tangivad oma autodesse Euro-2 tasemele vastavat kütust, on kokku puutunud tänapäevaste Hiina autode mootorite pihustite massilise rikkimineku ning kõrgsurve-kütusepumpade ja süüteküünalde kahjustumisega. Selle tagajärjel hakkavad andurid näitama mootoririkkele viitavaid veateateid, auto kaotab veojõudu, käivitub halvemini ning kütusekulu suureneb. Teadmatusest jätkavad inimesed aga oma autode toitmist madalakvaliteedilise kütusega ja selle tulemusena lõhuvad autot veelgi rohkem.

Mashi andmetel on viimasel ajal autoteenindustesse pöördumiste arv kasvanud ühelt-kahelt juhtumilt nädalas seitsme kuni kümneni. Remont maksab umbes 15 000 rubla (165 eurot). Mõnel juhul tuleb välja vahetada kogu kallis sõlm või agregaat.

Sellest, et venemaa valitsus lubas taas toota ja riiki sisse tuua 2013. aastal keelatud Euro-2 bensiini, mille väävlisisaldus võib ulatuda kuni 500 milligrammini ühe kilogrammi kütuse kohta, teatas venemaa energeetikaministeerium 5. augustil. Luba kehtib 1. juulini 2027 ning selle eesmärk on tagada siseturu stabiilne varustamine autokütusega ja ennetada võimalikku puudujääki.

Sellise bensiini puhul ei ole aromaatsete süsivesinike, sealhulgas benseeni sisaldus normeeritud. Lisaks on lubatud kasutada monometüülaniliini (MMA) – oktaaniarvu tõstvat lisandit, mis on selle kõrge mürgisuse ja vähiriskide tõttu enamikus maailma riikides keelatud.

Ekspertide sõnul kahjustab Euro-2 bensiinis sisalduv rohke väävel silindri-kolvirühma ja kütusesüsteemi seadmeid, mootoriõli, süüteküünlaid, klappe ja pihusteid ning katalüüsmuundurit.

Njah, kahjuks eip mõjuta see venemaa enda tehnika tööd ja võib arvata, et rindele jõudvad tsiklid ja ATV-d ei ole ka nii pika elueaga, et nende rikete arv hakkaks vähendama mõju rindele. Küll peaks pisu palju olema siiski Hiina autode omanikud rahulolematud, sest vale kütuse tankimine teps mitte garantii alla lähe…

13. USA välisministeerium teavitas Kongressi kavatsusest lubada Türgil anda Ukrainale oma varudest üle märkimisväärne kogus Ameerika Ühendriikides toodetud relvastust. USA välisministeeriumi avaldatud dokumentide kohaselt on jutt 12 M270 MLRS-i raketiheitjast – HIMARSi roomikversioonist –, 70 operatiiv-taktikalisest M39 ATACMS-raketist, 2524 juhitamatust 227 mm M26 raketist kassettlõhkepeadega ning 47 000 M509A1 203 mm kassett-suurtükimürsust. Tarnitava relvastuse koguväärtuseks hinnatakse ligikaudu 280 miljonit dollarit.

Kuna kogu loetletud relvastus on toodetud USA-s, vajab selle üleandmine Türgi varudest kolmandale riigile USA valitsuse nõusolekut. Välisministeerium saatis vastavad dokumendid Kongressile augusti alguses. Seadusandjatel on teate läbivaatamiseks aega 15 kalendripäeva. Eraldi hääletust loa jõustumiseks ei ole vaja: kui Kongressi mõlemad kojad ei võta selle aja jooksul vastu tehingut blokeerivat ühisresolutsiooni, kiidetakse relvastuse üleandmine automaatselt heaks. Samal ajal on Esindajatekoda vaheajal kuni 31. augustini ning Senat kuni 14. septembrini.

Välisministeeriumi dokumentides öeldakse, et relvastuse üleandmine vastab USA julgeolekupoliitika eesmärkidele. Türgi jaoks võimaldab relvastuse üleandmine vähendada vananevate relvasüsteemide varusid ning vabastada vahendeid allesjääva relvastuse moderniseerimiseks ja hooldamiseks. Ukraina kavatseb omakorda kasutada saadavaid süsteeme tuletoetuse tugevdamiseks nii ründe- kui ka kaitseoperatsioonidel.

Tehingu logistikaoperaatorite ja vahendajatena on nimetatud Türgi ettevõtteid MKE A.S., ASFAT ja ARCA Savunma, Bulgaaria eraettevõtet VTIC International Ltd. ning USA töövõtjaid Pansophico ja Patriot Defense Group.

Väljaande Militarnõi andmetel on M39 ATACMS-raketid võimelised tabama sihtmärke kuni 165 kilomeetri kaugusel. Need on varustatud autonoomse inertsiaalse juhtimissüsteemiga, mis kasutab lasergüroskoope ega vaja täiendavat GPS-põhist korrigeerimist. Rakett kannab 560 kilogrammi kaaluvat kassettlõhkepead, mis sisaldab 950 M74 alammoona. Need on mõeldud elavjõu, soomustamata tehnika, õhutõrjevahendite ja teiste pindalasihtmärkide hävitamiseks. M39 suhteliselt väikest täpsust kompenseerib kassettlõhkepea suur kahjustusala.

M270 MLRS-i raketiheitjad võivad kasutada nii ATACMS-rakette kui ka täppisjuhitavaid GMLRS-i reaktiivmürske. Kassettlõhkepeadega juhitamatud 227 mm M26 raketid on mõeldud kasutamiseks HIMARSi ja M270 süsteemidest. 203 mm M509A1 kassett-suurtükimürske saab omakorda kasutada muu hulgas Nõukogude päritolu iseliikuvate suurtükkidega 2S7 „Pion”.

14. Bloomberg sai olukorraga tuttavatelt anonüümsust palunud allikatelt teada, et Türgi võimud on hakanud piirama kaubalaevade liikumist Dardanellide väina kaudu Musta merre. Need meetmed võeti seoses venemaa ja Ukraina rünnakute sagenemisega tsiviillaevadele Musta mere basseinis. Asjaga tuttavate allikate sõnul teatas Türgi transpordiministeeriumile alluv rannikujulgeoleku peadirektoraat mitmele Novorossiiskisse suunduvale laevale, et nad ei väljasta praegu sellisteks reisideks transiidilubasid või et väina läbimise taotluste läbivaatamine võtab rohkem aega.

Türgi võimud ei ole selle sammu kohta selgitust andnud, mis piirab sisuliselt Musta merre suunduvate laevade voogu, märkisid allikad. Asjaga tuttavate allikate sõnul teatati mõnele laevale, et see piirang kehtib ka Ukrainasse suunduvatele laevadele. Kiiev teatas varem, et venemaa rünnakud Odessa piirkonna sadamatele ja kaubalaevadele on sisuliselt blokeerinud laevaliikluse Ukraina Musta mere piirkonnas, mille kaudu veetakse suurem osa riigi teraviljaekspordist. Samal ajal hakkasid suured vedajad piirama oma kaubalaevade tegevust Mustal merel ja veohinnad tõusid hüppeliselt.

Just eelmisel teisipäeval rünnati Mustal merel kahte Türgiga seotud laeva, sealhulgas puistlastilaevu Nadežda, mis oli teel Türgist Samsunist Novorossiiskisse puu- ja köögiviljalastiga. Mitu meremeest sai vigastada. Türgi välisministeerium kutsus ametlikult üles kõiki huvitatud osapooli, eriti venemaad ja Ukrainat, rakendama kiiresti konkreetseid meetmeid Musta mere navigatsiooni ohutuse tagamiseks.

Nagu Bloomberg märgib, võivad Türgi rakendatud meetmed tekitada uusi raskusi ülemaailmsele kaubandusele ajal, mil naftatarned on Iraani sõda ja Hormuzi väina läbivate laevandusmahtude vähenemine juba märkimisväärselt häirinud. venemaa ja Ukraina rünnakute intensiivistumine mõjutab negatiivselt ka Musta mere piirkonnast pärit teraviljasaadetisi, mis on juba juulis viinud kahe aasta kõrgeimale ülemaailmsele nisuhinnale.

Viimased hilisõhtused uudised andsid teada, et mõned kaubalaevad on juba väina siiski läbinud…

15. Kyiv Independent: Kosovo ametnikud väljendasid 9. augustil pahameelt pärast president Volodõmõr Zelenski esimest ametlikku visiiti Serbiasse, kus ta kordas Ukraina seisukohta, et Kosovo ei ole iseseisev riik.

Zelenski kohtus 7.–9. augustil Belgradis Serbia presidendi Aleksandar Vučićiga. Visiiti peeti suuresti sümboolseks, arvestades Serbia tihedaid sidemeid venemaaga. Hoolimata Kosovo toetusest Kiievile sõjas Moskva vastu ei tunnusta Ukraina Kosovot ametlikult riigina – Zelenski kinnitas seda seisukohta Vučićiga peetud kõnelustel.

Kosovo elanikud reageerisid sellele 9. augustil, eemaldades Kosovo pealinnas Prištinas ühelt hoonelt suure Ukraina lipu.

„Kosovo riiki tuleb austada,” kirjutas Priština linnapea Përparim Rama Facebookis postituses, milles avaldas video lipu eemaldamisest. „Kui Kosovot ei austata, vastab Priština!”

Ka Kosovo välisminister Behgjet Pacolli nimetas Zelenski ja Vučići sõnavõtte sügavalt pettumust valmistavateks, märkides samal ajal Kosovo jätkuvat toetust Ukrainale.

„Härra Zelenski, teie avaldus, et Ukraina seisukoht Kosovo suhtes ei ole muutunud, valmistab sügavalt pettumust,” ütles Pacolli sotsiaalmeedias.

„Kosovo on seisnud Ukraina kõrval ja tundnud siiralt kaasa selle rahva kannatustele. Kui see on Ukraina vastus sellele solidaarsusele, on see tõepoolest kahetsusväärne.”

Kosovo ja Serbia suhted on jäänud pingeliseks alates 1998.–1999. aasta Kosovo sõjast, mis järgnes Jugoslaavia lagunemisele. Serbia väed panid Kosovos toime ulatuslikke sõjakuritegusid, sealhulgas tuhandete etniliste albaanlaste massimõrvu.

Kriisi tagajärjel alustas NATO 1999. aastal 78 päeva kestnud pommitamiskampaaniat, mille eesmärk oli sundida Serbia vägesid Kosovost lahkuma. USA välisministeeriumi andmetel tapsid Serbia väed etnilise puhastuse käigus vähemalt 10 000 Kosovo albaanlast. Kosovo kuulutas 2008. aastal välja iseseisvuse.

Ukraina vastumeelsust Kosovo riigina tunnustada on muu hulgas seostatud põhimõttelise territoriaalse terviklikkuse järgimisega, mida mõjutavad Kiievi enda kogemused Moskva agressiooni ja okupatsiooniga.

Zelenski Serbia-visiidi ajal arutasid president ja Vučić vastastikust territoriaalse terviklikkuse austamist, humanitaarabi ning kahepoolset koostööd. Vučić toetas samuti Ukraina püüdlusi saada Euroopa Liidu liikmeks.

„Me teeme kõik endast oleneva, et aidata Ukrainat Euroopa suunal,” ütles ta.

8. augustil Ukrainat käsitlevas postituses ütles Rama, et Kosovo rahvas toetab alati sõdade ohvreid. „Meie empaatia ja solidaarsus kuuluvad alati rahvastele, kes seisavad silmitsi sõja, vägivalla ja tagakiusamisega,” kirjutas ta.

„Sest meie teame paremini kui enamik, mida tähendab võidelda vabaduse, väärikuse ja riigina eksisteerimise õiguse eest. Kuid mitte ühtki eesmärki ega poliitikat ei saa üles ehitada Kosovo kodanike ja selle rahva ohvrite arvelt.”

Täiendavalt lisaks: Serbia ei tunnusta Kosovo iseseisvust ning peab seda Serbia koosseisu kuuluvaks Kosovo ja Metohija autonoomseks piirkonnaks. Kosovo iseseisvust on tunnustanud 97 ÜRO liikmesriiki 193st, sealhulgas koos Eestiga 22 Euroopa Liidu liikmesriiki 27-st.

16. Lühiuudised

OSINTflow teatas pärast tarneahela rekonstrueerimist, et Prantsusmaal toodetud STM32 mikroprotsessorid jõuavad venemaale Hiina ja Hongkongi kaudu. Kiibid on venemaa droonide oluline juhtimiskomponent.

„Minu Poola ei löö ega solva.” Ukraina-vastase vihkamise vastased meeleavaldused toimuvad 22 Poola linnas loosungi „Ärge olge ükskõiksed” all. Osalejad jagavad kleebiseid, mis tähistavad poode, kohti ja autosid, kust ukrainlased saavad abi otsida ja end turvaliselt tunda.

Moldovas kukkus alla tundmatut päritolu droon.

Kokkuvõte tugineb avalikele allikatele. Allikateks on sõdivate poolte ametlikud teated, avalik meedia, kummagi poole blogijate sõnumid ning kolmandate osapoolte info. Loo autor üritab hoida eraldi fakti, kuuldust ja arvamust. Info kipub enamasti olema vastukäiv või seda varjatakse, sestap tugineb kokkuvõtte lisaks erinevate sõjalist olukorda kajastavate kaartide analüüsil. Vigu juhtub ja parandused teeb järgmise päeva kokkuvõttes. Vabandused ette, et vene riiki, sellega seotud kremlimeelsete isikute nimed on väikse tähega… ja sõna Ukraina igas võtmes suure tähega.