Ukrainlased said varju Poolas - nüüd aga on nad hirmul

Kuvatõmmis.

Vahetult enne seda, kui Anastassia Kitsai ja tema poiss-sõber Poola linnas Wrocławis tänaval jõhkralt läbi peksti, viibis ukrainlanna Anastassia poes ja ostis kohvi.

Kui üks mees kassas õlle ostmiseks temast ette trügis, juhtis Kitsa tähelepanu sellele, et seal on järjekord, rääkis Kitsai ema Karõna. Mees küsis seepeale: „Kas sa oled Ukrainast?“ ja nimetas teda „ukraina kaltsuks”, vaidlus jätkus, kuni mees poest lahkus, ütles Karõna RFE/RL-i ukrainakeelsele toimetusele.

Hetk hiljem peksid see mees ja kaks teist meest rusikate ja jalgadega Kitsai ukrainlasest poiss-sõpra Maksõmi, kes seisis oma auto juures, ning lõid ka Kitsaid. 26. juulil toime pandud rünnak jäi videole ja levis laialdaselt nii Ukraina kui ka Poola sotsiaalmeedias.

Mõlemad kannatanud viidi haiglasse. Kaks meest eitasid 29. juulil Wrocławi kohtus süüd etnilistel motiividel toime pandud rünnakus. Linnapea mõistis vahejuhtumi hukka: „Meie linnas ei ole ega saa olema sallivust vihkamisest, ksenofoobiast või rahvuslikest eelarvamustest ajendatud vägivalla suhtes.”

Alates Venemaa täiemahulise sissetungi algusest 2022. aasta veebruaris on Poola vastu võtnud rohkem Ukraina põgenikke kui ükski teine Euroopa riik peale Saksamaa – ÜRO andmetel oli aprilli seisuga Poolas põgenikustaatus ligi miljonil ukrainlasel.

Nii praegune kui ka eelmine Varssavi valitsus on seadnud naaberriigi Ukraina kaitsmise riikliku julgeoleku prioriteediks.

Ukrainlased on andnud tõuke ka Poola niigi hoogsalt kasvavale majandusele. Ukraina suursaadiku andmetel on umbes miljon neist liigitatud töömigrantideks.

Samas annavad ukrainlased märku kasvavast pingest ja pahameelest mõnede poolakate seas, kes seavad kahtluse alla maksumaksjate rahastatava toetuse ulatuse ja kestuse.

Poola väljaande Rzeczpospolita andmetel on Poola politsei registreerinud viimase kuue kuu jooksul ukrainlaste vastu suunatud vihakuritegude arvu 30-protsendilise kasvu.

Kitsai ei ole pagulane. Ta ütles, et on elanud Poolas peaaegu kümme aastat, tema tütar Anastassia kolis sinna 2019. aastal.

Natalja Melnõk aga on pagulane. Pärast sõja algust kolis ta Lääne-Ukrainas asuvast Žõtomõri oblastist Płocki, mis asub Varssavist läänes.

Ta rääkis, et 27. juunil sõitsid tema 15-aastane poeg ja poisi ukrainlasest sõber bussiga koju, kui üks teine reisija kuulis neid ukraina keeles rääkimas.

„Poola on poolakate oma,” ütles mees tema sõnul poistele. „Lapsed vaikisid, kuid siis ütles ta mu pojale uuesti: „Kuulsid? Poola on poolakate oma. Räägi Poolas poola keeles.””

Melnõk ütles, et tema poeg räägib hästi poola keelt ja vastas mehele, et nad rääkisid ukraina keeles, kuna tema sõber on ukrainlane.

„Selle peale hakkas mees karjuma: „Minge bussist välja. Minge riigist minema,”” rääkis ta kanalile Current Time.

Kui poeg ütles, et nad väljuvad bussist oma peatuses, sööstis mees Melnõki sõnul pojale kallale ja lõi tema sõpra. Teine reisija käskis karjuval mehel bussist väljuda. Järgmises peatuses viskas mees lapsed sõna otseses mõttes bussist välja, ütles naine.

Politsei uuris juhtumit, kuid ei liigitanud rünnakut vihakuriteoks enne, kui Melnõk selle kohta kaebuse esitas. Tema sõnul ei ole meest 29. juuli seisuga tuvastatud.

Vihakuritegude sagenemine langeb kokku avaliku arvamuse küsitlustega, mis näitavad, et poolakate toetus Ukraina pagulastele on vähenemas.

Avaliku Arvamuse Uuringute Keskuse (CBOS) selle kuu alguses läbi viidud küsitlusest selgus, et 52 protsenti poolakatest oli täiendavate Ukraina sõjapagulaste vastuvõtmise vastu, samas kui 42 protsenti toetas seda.

See näitaja on järsult langenud võrreldes 2022. aastaga – vahetult pärast Venemaa täiemahulise sissetungi algust –, mil 94 protsenti poolakatest toetas Ukraina sõjapagulaste vastuvõtmist.

Küsitlus näitas ka, et enamik poolakaid – keda on mõjutanud mälestused 1939. aasta natside ja Nõukogude Liidu sissetungist ning aastakümneid kestnud Nõukogude Liidu ülemvõimust – toetab ukrainlastele tasuta tervishoiuteenustele ligipääsu piiramist – kuni viimase ajani ei pidanud ukrainlased riiklikku ravikindlustussüsteemi makseid tegema.

Ukraina-vastaste meeleolude kasv langeb ühtlasi aega, mil Varssavi ja Kiievi suhted on pingestunud aastakümneid vana ajaloolise tüliküsimuse tõttu.

Mais teatas Ukraina president Volodõmõr Zelenski, et annab Vene vägedega võitlevale sõjaväeüksusele nime, mis viitab Ukraina Ülestõusuarmeele.

Poola väitel tappis see rühmitus Teise maailmasõja ajal piirkonnas, mis tänapäeval piirneb Ukrainaga, umbes 100 000 poolakat. Toona oli see piirkond Saksamaa kontrolli all.

Poola nimetab neid tapmisi Volõõnia veresaunaks ning riigi parlament on kuulutanud need genotsiidiks.

Ukraina lükkab selle määratluse ümber, väites, et ka ukrainlased kogesid poolakate viha ning kättemaksuaktsioonides tapeti tuhandeid inimesi. Ukrainlased nimetavad neid sündmusi Volõõnia tragöödiaks.

Paljud ukrainlased peavad Ukraina Ülestõusuarmeed vabadusvõitlejateks – see arusaam on süvenenud ajal, mil riik tõrjub Venemaa sissetungi, olles saavutanud iseseisvuse Moskvast Nõukogude Liidu lagunemise käigus 35 aastat tagasi.

Zelenski otsus anda üksusele kõnealune nimi vallandas Poolas pahameeletormi.

Poola ajaloolasest president Karol Nawrocki – kes on ühtlasi endine Teise maailmasõja muuseumi direktor – teatas eelmisel kuul, et võtab Zelenskilt ära Poola kõrgeima riikliku autasu.

Seejärel tagastas Zelenski autasu Poolale, nagu tegid ka kolm tema eelkäijat presidendiametis.

„Mälupoliitikat puudutavad arutelud […] on Poolas taas muutunud laialdase avaliku debati teemaks,” ütles Krakówis asuva Jagellooni ülikooli politoloog ja Poola-Ukraina suhete ekspert Mateusz Kamionka.

Ta märkis, et avaliku arvamuse muutumist mõjutavad ka majanduslikud ja sotsiaalsed tegurid, sealhulgas elukalliduse tõus ning veendumus, et ukrainlastele suunatud abi on liiga helde ja seda tuleks piirata.

„Ukraina (või vene) keele kõnelemine tänaval on muutumas probleemiks,” ütles Poola ajakirjanik Aleksei Tšepljanski. „Poolakad ei tee vene ja ukraina keelel vahet. Hiljuti rünnati üht Valgevene sportlast hüüetega: „Mine tagasi Ukrainasse!””

Tema sõnul püüavad ka parempoolsed erakonnad poolakate rahulolematust või pahameelt enda huvides ära kasutada.

„See hakkab kanduma internetist pärisellu,” lisas ta.

❗️In Wroclaw, Poles brutally beat Ukrainians because of their ethnicity and accent.

The video shows three men beating one man, and a girl was also injured.The victims suffered serious injuries, and the girl received stitches in her neck. Both are suspected of having a concussion pic.twitter.com/CGLgxUtdli

— ✝ ⚔️ Hunter UA ✠ 🇺🇸🇺🇦 (@UaCoins) July 27, 2026