Sõja ülevaade: 1627. päev - Kiievit tabas valus rünnak

Pilt: https://x.com/GeneralStaffUA

Lõunaeestlane jätkab sõjanduse asjatundja Toomas Piirmanni ülevaatega sündmuste kohta Ukraina sõjas.

Ukraina 08. august 2026:

rindel enam-vähem ning venemaal langeb elanike toetus sõjale.

1. Kõik sihtmärgiks sobib.

2. Sihtmärke jagus.

3. Kursk: muutusteta.

4. Harkiv: Ukraina omad on vist vähemalt ühte vene sillapead vähendamas.

5. Kupjansk-Kreminna: muutusteta.

6. Siversk: muutusteta.

7. Bahmut: muutusteta.

8. Donetsk: muutusteta.

9. Lõunarinne: Orihivi linna suund teeb jätkuvalt muret.

10. Herson: muutusteta.

11. venemaal ei ole piisavalt vahendeid, et päästa kannatada saanud Wildberriesi müüjaid, teatas Reutersile kremlile lähedane allikas.

12. Jabloko valimistelt eemaldamist nõudvas hagis süüdistati parteid nõukogude laulude autoriõiguste rikkumises ja LGBT-liikumise toetamises.

13. Ukraina kauglöökide kampaania, kütusekriis, põlevad Wildberriesi laod ja üha levivad kuuldused sügisel ees ootavast mobilisatsioonist on vähendanud venemaa ühiskonna toetust sõjale.

14. Saksamaa lääneosas Mechernichi linnas asuva sõjaväebaasi kohal tuvastati kaks drooni, teatas Bundeswehri ametnik 7. augustil.

15. Lühiuudised

4. augustil tehtud Vantori satelliidipildid näitavad, kuidas venemaa laiendab Kamtšatka poolsaarel asuvas Rõbatši mereväebaasis droonidevastast kaitset tuumaallveelaevade kohal. Suurte kaitsevõrkude all on näha üle viie allveelaeva, võrreldes mais vaid kahega. Analüütikud märkisid, et baasis asuvad nii ballistiliste rakettide kui ka ründetuumaallveelaevad, ning esitasid laiendamise tõendina, et Moskva peab isegi kaugeid strateegilisi mereväe objekte potentsiaalselt haavatavaks.

Kokku registreeriti möödunud ööpäeva jooksul 223 lahingukokkupõrget. Koos isikkoosseisu kaotuste juba kolmas päev, kus rünnakul osaleb varasema keskmise kanti soldateid. Kipub arvama, et mida pigem on periood sinna varasema keskmise kanti, seda suuremat muret vene poolel võib-olla edasi saadetavate üksuste reastamisega. Veel ei looda, et surve oluliselt kõrgemale ei tõuse. Ikka väikesed grupid infiltreeruda üritavad aga mõnda tanki ka nendes osalemas on aga see pigem erandlik.

Eile andis vastane ühe raketilöögi, kasutades kahte raketti, ning 77 õhulööki, mille käigus heitis 242 juhitavat õhupommi. Lisaks kasutasid okupandid 10 837 kamikaze-drooni ja tulistasid asulaid ning meie vägede positsioone 3327 korral. Liugpomme alla varasema keskmise, vast päevane anomaalia ning juba vist sinna nädala või üle selle kanti on suudetud hoida varasemast keksmisest kõrgemalt tapjadroonide arvu aga mitte veel rekordilähedaselt ning kaudtulelaskude arvgi vist viimase kuu rekordite kanti.

Jätkuvalt panustab Ukraina vene poole kaotuste kasvule ehk siis iga ruutmeetri eest max elusid ning keskmaa- ja pikamaa droonide kasutamisele vähendamaks vene poole survet rindel. Veel ei ole sellel väga suuri sõjalisi mõjusid rindel aga kipub arvama, et king siiski üha enam vene poolt rinde lähistel pitsitama hakkab…

Seni suudab Ukraina teha oluliselt rohkem süvalööke kui vene pool ja eile õhtul jälle u 310 elukat kaugustesse suundus.

1. venemaa algatas 8. augusti öösel rünnaku Kiievi ja selle ümbruse vastu, tappes kolm inimest, sealhulgas ühe lapse.

2. 6.-7. augustil ründasid mehitamata õhusõidukid 102 venemaa sihtmärki, sealhulgas 10 energiakeskust ja kuut varjulaevastiku laeva Mustal ja Aasovi merel. Sellest teatas SBS-i komandör Robert Brovdi, kutsung „Magyar”. Tema sõnul tabati kahte tankerit ja nelja puistlaslaeva. Samuti tabati kahte kütuse-, määrdeainete ja laskemoona ladu, kahte radarisüsteemi, õhutõrjerakettide süsteemi Buk, vedureid ja kütusetankereid.

Kokku ründas SBS operatsiooni „Krimmi väljalülitamine” raames 1. juulist kuni 7. augustini ajutiselt okupeeritud aladel 211 energiakeskust, teatas Magyar.

Kohalike teadete kohaselt puhkes eile päeval Brjanskis raudtee lähedal pärast plahvatust suur tulekahju. Ametlikku teavet tulekahju põhjuse kohta pole avaldatud.

Ukraina ründas 8. augusti öösel Samaara oblastis asuvat naftatöötlemistehast ning teist naftatöötlemistehast Lõuna-venemaal Krasnodari krais, teatasid seirekanalid.

venemaa Samaara oblastis asuvas Sizrani naftatöötlemistehases puhkes tulekahju pärast seda, kui Ukraina väed seda ründasid, teatas Telegrami kanal Exilenova Plus.

Teine naftatöötlemistehas Krasnodari krais Ilskis sai Ukraina rünnaku käigus tabamuse ja süttis põlema, teatas uudistekanal Supernova Plus.

Kohalike eile hilisõhtu teadete kohaselt puhkes Novorossiiski lähedal laeval tulekahju ning Gelendžiki lähedal rannikul oli näha suitsu.

Lisaks teatasid kohalikud, et Sevastoopoli kandis tomus erinevais paigus plahvatusi, üks objektidest olla jälle kohalik soojuselektrijaam.

Lisaks anti teada Kertši linna kandis tugevast plahvatusest jne.

3. Kursk: eile rindejoone muutusi ei tuvastanud.

4. Harkiv: arvamus, et Ukraina omad teevad pingutusi vähemalt selle ohtlikuma vene sillapea (Vovtšanski juures Vovtša jõe lõunakaldal), saab üha enam kinnitust. Võib-olla on olnud abiks ka sealse kandi ühe suure tammi ära laskmine, mis võis tõsta jõevee taset palju kõrgemale tavaliselt ja eip soodusta varjatud jõe ületust.

5. Kupjansk-Kreminna: eile rindejoone muutusi ei tuvastanud.

6. Siversk: eile rindejoone muutusi ei tuvastanud.

7. Bahmut: eile rindejoone muutusi ei tuvastanud.

8. Donetsk: eile rindejoone muutusi ei tuvastanud.

9. Lõunarinne: Ukraina omad on suutnud säilitada initsiatiivi sektori ida lõigus ning vene pool nii Huljaipole kandis ning muret tegev lõik Orivihi linna suunal saab järjest enam kinnitust, et vene pool on hakanud saama rohkemaid uusi possasid linnast kagus asuvas hallis alas ning eriti muret tekitav on, et tegu peaks olema Ukraina omade päris tugevalt kindlustatud kaitseliinidega ning linn ise on lõunarinde tähtsaim logistikavõrgustike sõlmpunkte ning linnale üha lähemale jõudmine annab võimaluse ka lühema kaugusega kaudtulerelvadele linna töötlemiseks…

10. Herson: muutusteta.

11. venemaal ei ole piisavalt vahendeid, et päästa kannatada saanud Wildberriesi müüjaid, teatas Reutersile kremlile lähedane allikas.

Tema sõnul on riigis poole e-kaubanduse turust kontrolliva veebikaubandusplatvormiga toimunu tõsine löök majandusele. „Tuleb pankrottide laine. Kellelgi pole sellist raha, et müüjaid toetada. Jutt käib sadadest miljarditest rubladest,” ütles allikas.

Vähemalt 20 Wildberriesi logistikakeskust ja ladu on langenud droonirünnakute alla ning mõned neist põlesid täielikult maha. Selle tulemusena kaotas ettevõte, mille iga-aastane müügimaht moodustab 3% venemaa SKP-st, Reutersi arvutuste kohaselt 1,18 miljonit ruutmeetrit laopinda ehk ligikaudu viiendiku oma ladude kogupinnast. Kannatada said kümned tuhanded ettevõtjad, kes kaotasid nii oma kauba kui ka võimaluse seda müüa.

venemaa võimud arutavad müüjatele mõeldud toetuspaketti, mis siiski ei hõlma kannatanutele otseseid väljamakseid. Kaalumisel on laenumaksete puhkused, sooduslaenud ja maksusoodustused.

Probleem seisneb ka selles, et märkimisväärne osa Wildberriesi müüjatest on füüsilisest isikust ettevõtjad (FIE-d). Seaduse järgi vastutavad nad oma võlgade eest kogu oma varaga. Teisisõnu võivad müüjad, kes kaotasid kauba mitte enda süül, kuid kellel on laenukohustusi, ilma jääda kogu oma varast või suurest osast sellest. venemaa Kaubandus- ja Tööstuskoda tegi valitsusele ettepaneku muuta pankrotimenetlust, et sellist olukorda vältida, rääkisid Vedomostile allikad.

Abi võib vajada ka Wildberries ise: Reutersi allikate sõnul arutatakse valitsuses võimalust anda sooduslaene tatjana kimile kuuluvale ettevõttele. kim on Forbesi andmetel venemaa rikkaim naine, kelle varanduse suuruseks hinnatakse 8,2 miljardit dollarit.

The Belli allikate sõnul hinnatakse Wildberriesi ladude kaotamisest tekkinud otseseid kahjusid 100–200 miljardile rublale. Kokku võib ettevõttel kriisist väljumiseks ja enda uuesti leiutamiseks vaja minna enam kui 1 triljonit rubla (11 miljardit eurot).

Kuidas võimud kavatsevad Wildberriesi päästa, on endiselt ebaselge. Föderaaleelarve lõpetas aasta esimese poole 5,7 triljoni rubla suuruse puudujäägiga, mis on 1,5 korda suurem kui kogu aastaks kavandatud puudujääk. Aasta lõpuks võib riigikassa puudujääk Keskpanga hinnangul suureneda 8,2 triljoni rublani ning Keskmajanduse Analüüsi ja Lühiajalise Prognoosimise Keskuse (ЦМАКП) prognoosi kohaselt 7 triljoni rublani.

12. Partei Rodina esitas hagis, milles nõutakse partei Jabloko eemaldamist venemaa duumavalimistelt, rea formaalseid rikkumisi, sealhulgas intellektuaalomandi ebaseaduslikku kasutamist ja LGBT-liikumise toetamist, teatab BBC. Muu hulgas märgitakse avalduses, mida väljaanne on näinud, et sõjavastane Jabloko viitab oma valimisagitatsioonimaterjalides nõukogude laulule „Olgu alati päike” („Пусть всегда будет солнце”) ning väljendile „Peaasi, et sõda ei oleks“ („Лишь бы не было войны”), mida esineb paljudes nõukogude ja venemaa teostes. Hagejate hinnangul kasutas Jabloko oma agitatsioonis ebaseaduslikult ka kaadrit Sergei Bondartšuki 1967. aasta filmist „Sõda ja rahu”.

„Autoriõiguste omajate nõusolek puudub,” väidetakse hagis.

Lisaks väitis Rodina, et „jabloknikud” toetavad olematut „rahvusvahelist LGBT-liikumist”, mille venemaa võimud on kuulutanud äärmuslikuks organisatsiooniks. Samas hagi osas tuuakse BBC teatel välja ka muid väidetavaid tõendeid Jabloko ekstremismi kohta. Hagejatele ei meeldinud samuti see, et partei kasutas oma valimisagitatsioonis teiste „valimistel“ osalevate parteide embleeme ilma autoriõiguste omajate nõusolekuta. Samuti leiab Rodina, et oma fotode kasutamiseks oleksid pidanud nõusoleku andma venemaa Julgeolekunõukogu aseesimees dmitri medvedev, keskvalimiskomisjoni esimees ella pamfilova ja blogija Viktoria Bonja.

Lisaks räägitakse avalduses rikkumistest Jabloko valimiskampaania rahastamisel. Viidates „Blogijate ja agentuuride assotsiatsiooni” analüütilisele memorandumile väidetakse, et keegi eraldas üle 88 miljoni rubla (968 tuhat eurot) parteid toetava sisu tootmiseks välismaistes sotsiaalvõrgustikes, sealhulgas välisagentide platvormidel.

„Autoriõiguste rikkumine on 100% üks alustest nimekirja eemaldamiseks. See on parteile suur peavalu,” ütles valimisõigusele spetsialiseerunud jurist Stanislav Andreitšuk. Ta märkis, et kehtivates õigusnormides ei ole seda küsimust korralikult reguleeritud ning selles valdkonnas jääb kohtule võimalus õiguslikuks omavoliks.

Rodina juht aleksei žuravljov, kes on kutsunud üles hävitama poole Ukraina elanikkonnast, et natsism välja juurida, ütles hagi kommenteerides, et Jabloko liikmed on rahvuslikud reeturid, kes töötavad Lääne heaks. „Need on inimesed, kellele on lähedased lääne väärtused. Need, kes nõuavad meie kapituleerumist,” ütles ta.

Eelmisel nädalal süüdistas žuravljov keskvalimiskomisjonis loosungi „Rahu ja vabaduse eest” all esinevaid „jabloknikke” selles, et nad pole kordagi käinud „SVO tsoonis” ehk venemaa ametlikus sõnastuses sõjas Ukrainas. Samuti väitis ta, et mõne parteiga eelistaks ta kohtuda lahinguväljal.

Selle peale tegi Jabloko juht Nikolai Rõbakov žuravljovile ettepaneku minna rindele ja lõpetada teiste inimeste sinna saatmine. Rodina juht vastas Rõbakovile käsuga vait olla.

13. Ukraina kauglöökide kampaania, kütusekriis, põlevad Wildberriesi laod ja üha levivad kuuldused sügisel ees ootavast mobilisatsioonist on vähendanud venemaa ühiskonna toetust sõjale.

Esimest korda kogu Ukrainasse tungimise aja jooksul ei pea pooled venemaa Föderatsiooni kodanikest pputini sõjalist erioperatsiooni edukaks, näitas Levadasondikeskuse küsitlus.

2026. aasta juulis nimetas putini „SVO-d“ „väga edukaks” vaid 8% vastanutest – see on enam kui nelja aasta pikkuse uuringuperioodi madalaim näitaja. Sama palju (8%) nimetas seda „äärmiselt ebaedukaks”, 20% „pigem ebaedukaks” ning 22% ei osanud vastata.

Viimaste osakaal pole kogu küsitluste ajaloo jooksul kunagi varem nii suur olnud.

Samal ajal kasvas nende vastajate osakaal, kes julgesid sotsioloogidele öelda, et nad „pigem ei toeta” või „kindlasti ei toeta” venemaa relvajõudude tegevust Ukrainas, 21%-ni, mis on samuti sõja algusest saadik rekordiline näitaja. Sõda „kindlalt” toetavate vastajate osakaal langes 34%-ni, kuigi sissetungi esimesel kuul ületas see poole elanikkonnast ning eelmisel aastal ei langenud kordagi alla 40%.

Ukraina rünnakute seeria, mis algul tabas naftatöötlemistehaseid ja seejärel venemaa suurima veebikaubandusplatvormi logistikakeskusi, tõi sõja tsiviilmajandusse ning esitas võimudele küsimusi, millele neil valmis vastuseid ei olnud, nendib R.Politiki asutaja Tatjana Stanovaja.

Veerand sajandit tagasi oli putini massilise toetamise peamiseks valimismotiiviks inimeste soov turvalisuse ja rahuliku elu järele – elu järele, kus ei ole plahvatusi ega tapmisi, kus kodud ei varise kokku ja linnad ei põle, märgib politoloog Abbas Galjamov.

Kuid turvalisuse lubadustest on putin jõudnud selle täieliku hävitamiseni, nendib Galljamov: „Tänapäeva venemaal ei saa enam keegi end turvaliselt tunda – ei kindral, kes läks restorani oma juubelit tähistama, ei puhkaja, kes jõudis lõpuks Gelendžiki randa, ei Moskva oblasti elanik, kes magab rahulikult oma voodis öise droonirünnaku ajal, ega Wildberriesi laotöötaja.”

See tekitab ühiskonna teadvuses üha süveneva ebakindluse ja ärevuse. „Riik on üha vähem kindel, et tema sõdurid suudavad võita ja et putinil on realistlik plaan,” kirjutavad Carnegie venemaa ja Euraasia uurimiskeskuse eksperdid.

kreml kaotab ühiskonna toetust, putini reitingud langevad ning inimesed muutuvad vaesemaks ja vihasemaks, kuigi kreml on ühiskonna rahulolematuse eest suuresti kaitstud, rõhutavad nad: „Režiimi käsutuses on keerukad vahendid, sealhulgas üldise tsensuuri seadused, tehisintellektil põhinevad jälgimissüsteemid ja õiguskaitseorganid, mis suudavad maha suruda igasugused agressiooniilmingud.”

14. Saksamaa lääneosas Mechernichi linnas asuva sõjaväebaasi kohal tuvastati kaks drooni, teatas Bundeswehri ametnik 7. augustil.

Kahtlane vahejuhtum leidis aset kaks päeva pärast tõsist julgeolekuintsidenti, milles osalesid 5. augusti öösel Saksamaal Leipzig/Halle lennujaama kohal tundmatud droonid. Üks droon leiti Ukraina transpordilennuki kõrvalt, teine põrkas kokku saabunud kaubalennukiga, põhjustades kergeid kahjustusi ning lennuliikluse ajutise peatamise.

Kaks päeva hiljem, 7. augustil umbes kell 10 kohaliku aja järgi, märgati kahte drooni Saksamaa Nordrhein-Westfaleni liidumaal Euskircheni piirkonnas asuva Mechernichi sõjaväebaasi kohal. Bundeswehri operatiivjuhtimise väejuhatuse pressiesindaja kinnitas vahejuhtumit Saksa meediaväljaande Die Zeit andmetel.

Pressiesindaja sõnul uurisid juhtumit esmalt sõjaväepolitseinikud. Nüüd on uurimine üle antud Euskircheni piirkonna tsiviilõiguskaitseasutustele.

venemaaga seotud kahtlustatavad drooniintsidendid on korduvalt häirinud lennujaamade tegevust kogu Euroopas, põhjustades lendude peatamist ja ümbersuunamist. Sarnastest juhtumitest on teatatud ka Euroopa Liidu ja NATO liikmesriikide sõjaväebaasides.

Saksamaa Leipzigi lennujaamas leiti Ukraina lennuki lähedalt modifitseeritud droon, teine põrkas kokku kaubalennukiga

Leipzigi lennujaamas toimunud intsident tähistab selliste juhtumitega seotud julgeolekuohu süvenemist. Saksamaa siseminister Alexander Dobrindt nimetas juhtumit väga tõsiseks.

Võimude teatel leiti lennujaamas Ukraina lennufirmale Antonov Airlines kuuluva transpordilennuki An-124 lähedalt modifitseeritud droon, milles olid sütik ja tundmatu aine. Antonov Airlines on kasutanud lennujaama baasina juba varsti pärast venemaa täiemahulise sissetungi algust.

Teine tundmatu lendav objekt põrkas kokku DHL-i lennukiga, mistõttu tuli lennuk suunata Hamburgi lennujaama. Kummaski vahejuhtumis inimesed kannatada ei saanud.

Droonijuhtumi tõttu kutsuti kokku Saksamaa riikliku julgeolekunõukogu koosolek. Dobrindt ei välistanud, et operatsiooni taga võisid olla välisriigid, mis võib kujutada endast hübriidrünnakut.

Droonivaatluste sagenemine on tekitanud muret venemaa võimaliku sõjalise võimekuse pärast Euroopas ja NATO-s.

Juunis hoiatas Saksamaa maavägede ülem Christian Freuding, et venemaa võib olla järgmise kolme aasta jooksul valmis NATO riike ründama.

15. Lühiuudised

Euroopa Pravda: 7. augustil toetas Ameerika Ühendriikide Kongressi Senat venemaa-vastaseid sanktsioone käsitlevat seaduseelnõu, mille üks kaasautoreid on kadunud senaator Lindsey Graham. Pärast nn Grahami eelnõu arutelu ja mitme muudatusettepaneku läbivaatamist pandi dokument lõpphääletusele. Senaatorid hääletasid selle poolt 86:11. Enne seda lükkasid senaatorid 64:32 häältega tagasi Rand Pauli muudatusettepaneku, mis oleks võinud eelnõu põhja lasta. USA president avaldas soovi, et eelnõusse lisataks Iraani puudutavad sätted, ning andis mõista, et on valmis selle austusest kadunud Grahami vastu allkirjastama.

President Zelenski on esimest korda saabunud Serbiasse, kus ta kohtub president Aleksandar Vučićiga. See visiit on kahepoolsete suhete ajaloos esmakordne.

Kokkuvõte tugineb avalikele allikatele. Allikateks on sõdivate poolte ametlikud teated, avalik meedia, kummagi poole blogijate sõnumid ning kolmandate osapoolte info. Loo autor üritab hoida eraldi fakti, kuuldust ja arvamust. Info kipub enamasti olema vastukäiv või seda varjatakse, sestap tugineb kokkuvõtte lisaks erinevate sõjalist olukorda kajastavate kaartide analüüsil. Vigu juhtub ja parandused teeb järgmise päeva kokkuvõttes. Vabandused ette, et vene riiki, sellega seotud kremlimeelsete isikute nimed on väikse tähega… ja sõna Ukraina igas võtmes suure tähega.