Sõja ülevaade: 1620. päev – Ukrainas massilised meeleavaldused
Avaldatud: 1 august, 2026
Pilt: https://x.com/GeneralStaffUA Lõunaeestlane jätkab sõjanduse asjatundja Toomas Piirmanni ülevaatega sündmuste kohta Ukraina sõjas.
Ukraina 01. august 2026:
rindejoonel muutusteta, aga väga tugev kulutamine jätkus.
1. Kõik sihtmärgiks sobib ehk see eristabki terroristlikku tegevust tavapärasest sõjast…
2. Tataristan ja Krimm.
3. Kursk: muutusteta.
4. Harkiv: muutusteta.
5. Kupjansk-Kreminna: muutusteta.
6. Siversk: muutusteta.
7. Bahmut: muutusteta.
8. Donetsk: muutusteta.
9. Lõunarinne: muutusteta.
10. Herson: muutusteta.
11. The Atlantic: Trump keeldus Kiievile 300 õhutõrjeraketi Patriot üleandmisest.
12. Sberbank teatas, et neil puuduvad vahendid putini eelarvedefitsiidi rahastamiseks.
13. Wildberriesi tegevjuht räägib pärast nädal aega kestnud Ukraina laolööke.
14. Zelenski: venemaa kaotused surnutes on 14 korda suuremad kui Ukrainal.
15. Moraalitu ärimees Trump…
16. Lühiuudised
Lisaks Kiievile ühinesid ka Harkiv, Lviv ja Tšernivtsi Mõhhailo Fjodorovi toetamise meeleavaldustega ehk siis meelavaldused jätkuvad ning pilt eilsest Kiievi meeleavaldusest näitab ikka päris suurt rahvahulka, mille suurust saab nimetada massiks.
venemaa importis meritsi Marokost ligikaudu 30 000 tonni (umbes 40,5–41 miljonit liitrit) AI-92 bensiini. Reuters teatas sellest reedel, 31. juulil, viidates kahele tööstusallikale. Allikate sõnul laadis Panama lipu all sõitev tanker juuli keskel Maroko Tangeri sadamas lasti ja lossib selle Murmanskis. Allikas lisas, et tarnijaks oli Lukoil. Ettevõte ei kommenteerinud avaldatud teavet. Eip seda tehaks, kui bensiinipuudus venemaal oleks vaid lühiajaline.
Ukraina 105. piirivalveüksuse operaatorid peatasid STING pealtkuulamisdrooniga 6858 meetri kõrgusel venemaa ZALA Z-20 drooni, püstitades kõrgusega uue rekordi.
Kokku registreeriti viimase 24 tunni jooksul 243 lahingukokkupõrget. Koos kõrgete isikkoosseisu kaotuste numbritega seda jätkuvalt kevad-suviseks vene poole pealetungiks peab, mille eesmärgiks on nii kulutamine kui Ukraina kaitses aukude/nõrkuste leidmine. Jah, oleneb vene poole sõjalistest juhtidest, kas üritatakse hõivata taktikaliselt olulisi positsioone ning hoida neid enda käes või saadetakse edasi saamaks lahingupäevikusse edenemise kirje. Arvamust toetavad erinevad videod, kus on näha nii varjatuid kui lihtsalt üle suurte avatud alade liikuvaid soldateid, nii jala kui kergliikuritel ning osa rünnakusuundi vähemalt enda pilgu läbi taktikalise eelise saavutamist mitte nägema ei kipu.
Rahulik oli nii Sumõ, Kupjanski kui lõunarinde keskmises ja läänelõigus, mujal ikka tihe surve ja hetkel kipub arvama, et vene pool on asunud laiendama rünnakute suundasid ehk siis proovitakse kogu sektori ulatuses, mis nende arvates võib tuua Ukraina vähema isikkoosseisu ja ressursside juures suurema võimaluse kuskil miskit läbikulutada ja edu saavutada. Eks selline kulutamine viimase kuu jookusl neid edenemisi ongi toonud ja jätkuvalt arvamusel, et kulub enne venemaa sõjaväeelaline rahvas läbi, kui selliselt Ukraina vallutada suudetakse…
Eile sooritas vaenlane ühe raketirünnaku, kasutas kahte raketti, viis läbi 75 õhurünnakut, heites alla 226 juhitavat pommi. Lisaks kasutas ta 10 172 kamikaze-drooni ja viis läbi 3295 kaudtulelasku, sealhulgas 30 mitmikraketiheitjaga. Ikka ei suuda vene pool tõsta eip liugpommide ega tapjadroonide arvu rindel ning pisu enam kaudtulelaske vast erandlik…kaotati aga tänu sellele pisu neid enam ja igatsugu liikuvvahendeid tabatakse ikka palju. Ukraina üritab rinde läheduses tabada isegi igat tsiklit ning eip soldatid ühegi tehnilise vahendi juures paikne, sest on suur oht vahendi rünnaku korral ka ise vigastusi saada…
1. Täna öösel raputas Kiievit plahvatuste seeria: linna ründasid venemaa ballistilised raketid. „Plahvatused linnas. Kiiev on ballistilise rünnaku all. Varjuge!” hoiatas Kiievi linnapea Vitali Klitško. Hukkus üheksa ja sai vigastada 23 inimest, neist 2 olid lapsed.
Sumõ piirkondliku sõjaväevalitsuse (OVA) juht Oleg Grigorov: Kolm Sumõ oblastis venemaa droonirünnakute tagajärjel haavata saanud inimest on raskes seisundis. Grigorovi avaldus: „venemaalased on terve päeva jooksul rünnanud Sumõ oblastis droonidega tsiviilelanikke. Rünnakud on eriti intensiivsed õhtul.”
Viimase 24 tunni jooksul tapsid venelased Dnipropetrovski ja Donetski oblastis ühe inimese ja haavasid kümmet.
Reedel hävitas venemaa rünnak Poltaava linnas Nova Pošta sorteerimisterminali (sarnane asutus nagu Wildberriesi logistikalaod) ning meeldetuletuseks, neid asutusi on vene pool juba paar aastat pommitanud.
2. 410 elukat venemaa ja okupeeritud alade sügavusse suundus ja nende arv ikka topelt kõrgem kui vene pool vastata suudab…
Tatarstanis Nižnekamskneftekhimi tööstustsoonist pärit kaadrid näitavad pärast teatatud plahvatust puhkenud suurt tulekahju. Kohalike teadete kohaselt hävis polüstüreeni tootmistöökoda, kuid ametlikku kinnitust pole.
Krimmi kant sai öösel tugevalt pihta.
3. Kursk: üks kontakt vaid kirja läks.
4. Harkiv: tihe surve muutusi eile rindejoones ei toonud.
5. Kupjansk-Kreminna: Kupianski kandis eip ühki rünnakut, enamus ikka Lõmani suunal.
6. Siversk: surumine jätkus terves sektoris aga rindejoone muutusi ei tuvastanud.
7. Bahmut: mitmete päevade hilinemistega mingeid sõltumatute blogijate infokilde Kostjantõnivka linnast tuleb ning kipub arvama, et hallis alas veel mingeid eesmisi Ukraina possasid leiab.
8. Donetsk: terves sektoris surumine jätkus ilma muutusi rindejoones toomata.
9. Lõunarinne: enamus survet idalõigus ja Huljaipole lähistel ja muutusi rindejoones ei tuvastanud.
10. Herson: muutusteta.
11. Sel nädalal Valges Majas toimunud kohtumisel oma Ukraina kolleegi Volodõmõr Zelenskiga lükkas USA president Donald Trump tagasi taotluse varustada Kiievit õhutõrjerakettidega Patriot, mida Ukraina relvajõud vajavad venemaa ballistiliste rakettide rünnakute tõrjumiseks. Sellest teatas Atlantic informeeritud allikatele viidates. Allikate sõnul taotles Zelenski 300 sellist raketti Ukraina kaitsmiseks venemaa vägede talviste rünnakute eest, mis eeldatavasti üritavad taas hävitada Ukraina energiainfrastruktuuri ja küttesüsteemi. Trump keeldus aga viisakalt.
Eelmisel talvel oli Ukrainal piiratud hulk Patriot rakette, et tulistada alla venemaa rakette ja kaitsta kriitilist infrastruktuuri. Sellest ajast alates on USA varud aga Iraani-vastase sõja tõttu märkimisväärselt vähenenud. Strateegiliste ja Rahvusvaheliste Uuringute Keskuse (CSIS) hinnangul on Washingtonil praegu alles vaid 759 täiustatud Patriot (Pac-3) raketti, mis moodustab umbes kolmandiku algsest varust. Samal ajal ei ületa Ameerika ettevõtte Lockheed Martin sellise laskemoona aastane toodang 600–620 ühikut.
Samal ajal lubas Trump juuli alguses Ankaras Zelenskiga peetud kõnelustel anda Kiievile litsentsi oma Patriot-tüüpi tõrjerakettide tootmiseks, kuigi nagu Atlantic märgib, ei suuda Ukraina neid veel mitu aastat suurtes kogustes toota.
Pärast Ankara kohtumist teatas Zelenski, et Ameerika president oli nõustunud „meile litsentsid andma”. Valge Maja seda ametlikult ei kinnitanud ja Trump ise teatas, et ta pole selles küsimuses veel lõplikku otsust teinud. Valge Maja juhi sõnul pole ta Kiievile vajaliku litsentsi andmises kindel, kuid küsimus on endiselt kaalumisel.
„Need on absoluutselt erakordsed relvad ja me peame olema veidi ettevaatlikud, kellele me litsentse anname. Me tegelikult ei anna relvatootmislitsentse,” ütles Trump Financial Timesile, rõhutades, et USA eesmärk on sõda peatada.
Njah, kahjuks üllatavalt palju praeguse Valge Maja juhtkonna tegevusi on suunatud küll sõja lõpetamise soovi poole ,aga seda vaid Ukraina arvelt ning selleks, et kreml tegelikult sõja lõpetaks isegi praegusel kontaktjoonel, eip mitte usku ole, sest sõja eesmärgid on venemaal saavutamata…
12. Moscow Times: venemaa pankadel puudub praegu föderaalsete laenuvõlakirjade ostmiseks rublades likviidsus, mida rahandusministeerium kasutab eelarvepuudujäägi katmiseks, ütles Sberbanki asepresident ja finantsdirektor Tarass Skvortsov.
Tema sõnul on see olukord tingitud sularaha väljavoolust pankadest, mis on aasta algusest ulatunud ligikaudu 2 triljoni rublani ja on põhjustanud pangandussüsteemis likviidsuspuudujäägi.
„Täna on pankadel vahendeid ainult klientidele laenamiseks – see on nende põhitegevus. OFZ-sid saab osta ainult siis, kui teil on likviidsust ja olete selles kindel, eriti ilma olulise lisatasuta. Kuid täna on olukord vastupidine,” ütles Skvortsov (tsiteeris Reuters).
Eelarve, mis lõpetas aasta esimese poole 5,7 triljoni rubla (62,7 miljardi euro) suuruse puudujäägiga ja seisab silmitsi kaitsekulutuste ületamise riskiga, vajab hädasti pankade vahendeid. Sõjakulutused sel aastal võivad olla 4–5 triljoni rubla võrra suuremad kui plaanitud ja selle rahastamiseks vajab rahandusministeerium 2–3 triljonit rubla täiendavat laenu, teatasid Bloombergi allikad juunis.
Rahandusministeerium oli oma esialgses eelarvekavas kavandanud turult laenamiseks 4,4 triljonit rubla. Juulis oli see aga sunnitud valitsusvõlakirjade oksjonid peatama: OFZ hinnad langesid, tootlus tõusis järsult ja valitsusvõlakirju ostnud pangad kandsid negatiivse ümberhindamise tõttu 200 miljardit rubla kahjumit.
Skvortsovi sõnul on kogu lootus nüüd mingisuguses keskpanga toetuse peal. Keskpank laenab juba aktiivselt venemaa valitsusvõla ostvatele pankadele: aasta algusest on see süstinud pangandussüsteemi 2,3 triljonit rubla täiendavaid laene, millega krediidiasutuste koguvõlg regulaatorile on 6 triljonit rubla. See on seotud rahandusministeeriumi rahastamisega, märgib majandusteadlane Nikolai Korženevski: „Raha trükitakse eelarvekulude katteks.”
2026. aasta eelarveseaduses prognoosis rahandusministeerium puudujäägi vähenemist 3,8 triljoni rublani. Tegelikkuses võib see piirmäär aga kahekordistuda – Gazprombanki analüütikute sõnul 6,5–7,5 triljonit rubla. Nende prognoosi kohaselt ületavad eelarvekulud seaduses prognoositud taset 3–4 triljoni rubla võrra.
Valitsuse alluva finantsülikooli juhtivteadlase Ilja Sokolovi sõnul hakkab eelarve „auk” sel sügisel tõenäoliselt uuesti kasvama. Vaatamata naftahindade tõusule kannatavad nafta- ja gaasitulud droonide poolt kahjustatud rafineerimistehastele makstavate toetuste all ning ressursiväliste tulude puudujäägi riskid suurenevad, usub Sokolov. Majandus võib aasta teises pooles langusesse sattuda, mis toob kaasa 600–800 miljardi rubla suuruse käibemaksu, samuti kasumi- ja tulumaksu puudujäägi, usub ekspert.
13. Kyiv Independent: venemaa jaemüügigigandi Wildberries asutaja ja tegevjuht tatiana kim tegi 31. juulil videopöördumise, milles reageeris hiljutistele Ukraina droonirünnakutele ettevõtte ladudele.
Pöördumine järgneb juuli teises pooles toimunud pikaajalisele rünnakukampaaniale Wildberries’i logistikakeskuste vastu üle venemaa. Ukraina on sihikule võtnud vähemalt tosina ladu, kusjuures viimased rünnakud on toimunud Volgogradis ja Tatarstanis.
Vestluses Wildberries’i müüjate ja tarbijatega oma ametliku Telegrami kanali kaudu kirjeldas kim turvameetmeid, mida tema ettevõte rünnakutele vastuseks rakendas, ja selgitas, miks ettevõte ei ole seaduslikult kohustatud kasutajatele rünnakute põhjustatud kahjusid hüvitama. Njah, alguses lubas mingisuguseid kompensatsioone või hinnaalandusi või asendusi…
Kooskõlas kremli tavapäraste arutelupunktidega kirjeldas kim Kiievi rünnakukampaaniat Wildberries’ile kui terrorirünnakut. „Juba ligi kaks nädalat on meie ettevõtte laod olnud terrorirünnaku all. Miks just meie laod? … rünnakud meie vastu on rünnakud sadade miljonite inimeste vastu kümnes riigis korraga,” ütles ta.
kim väitis, et Wildberries’i ettevõtjad venemaal ja partnerriikides, sealhulgas Hiinas ja Kasahstanis on kannatanud miljarditesse ulatuvaid kahjusid. Ta väitis ka, et Wildberries ei vastuta nende kahjude eest. Njah, selles on tal õigus, sest isegi ükski kindlustus ei kata sõjakahjusid.
Ukraina laorünnakud kujutavad endast vääramatut jõudu, ütles kim. „See, kas see klausel on teenuse osutamise tingimustesse lisatud või mitte, on ebaoluline, seetõttu ei kuulu need kahjud seaduse alusel hüvitamisele.”
Müüjad, kes löökide tõttu sissetulekut kaotasid, peaksid hoopis ootama, et venemaa valitsus pakuks kannatanutele abi tervikliku tugimeetmete paketi näol, ütles kim. Ta mainis ka suurenenud allahindlusi ja edasilükatud maksevõimalusi, mida Wildberries oli löökide järel mõjutatud müüjatele pakkunud.
Turuhinnangute kohaselt moodustab Wildberries peaaegu 50% venemaa veebikaubanduse turust ja kim on praegu (njah, veel) venemaa rikkaim naine.
Vaatamata suurtele majanduslikele kuludele ja pidevale rünnakute tulvale väitis kim, et tema ettevõte teeb kõik endast oleneva, et kaitsta oma rajatisi, tooteid, töötajaid ja kliente.
„Meie laod on varustatud kõigi võimalike kaitsevahenditega,” ütles ta, lisades, et Wildberries jätkab oma õhutõrjesüsteemide täiustamist ja tuleohutusmeetmete parandamist.
kim väitis, et Wildberries tõrjus edukalt enamiku rünnakuid oma rajatiste vastu. Lao kahjustused, ütles ta, tulenevad Ukraina tulejõu intensiivsusest.
Ukraina lasi Jekaterinburgis asuva Wildberries’i keskuse ühe rünnaku ajal välja üle 200 drooni, ütles ta. Njah, nii suur liialdus on ikka ulme valdkonnast…
Kiiev on öelnud, et Wildberries’i vastase kampaania eesmärk on häirida venemaa sõjaväe logistikat. Ametnikud osutavad platvormil müüdavatele kaheotstarbelistele kaupadele, mida saab seejärel Ukraina lahinguväljal kasutada, sealhulgas kuulikindlatele vestidele ja droonide fiiberoptilisele kaablile.
kim lükkas selle ümber, öeldes, et Wildberries ei olnud sõjaline operatsioon.
Ukrainlased varjavad oma tegelikke motiive ja süüdistavad meid väidetavas sõjakaupade müümises, ütles ta. „Kuid võite külastada mis tahes globaalset turgu – Amazoni või Alibabat – ja ise veenduda, kas meil on midagi, mida neil pole.”
Kuigi Wildberriesi laod on tsiviilobjektid, võib venemaa armee varustamine varustusega muuta need õigustatud sõjalisteks sihtmärkideks. Rahvusvahelise õiguse kohaselt võib efektiivne panus sõjalisse tegevusse õigustada proportsionaalseid rünnakuid selliste objektide vastu.
Pärast seda, kui Ukraina droonid hakkasid Wildberriesi laohooneid põlema panema, hakkas ettevõte teatud kaupu varjama Ukraina sõjaga seotud otsingute tulemuste eest. Njah, tõesti võeti mõningate kaupade eest ära nimetus sõda või militaar ning sõjalist kaupa peidetakse nüüd teiste toodete sekka ehk siis näiteks kevlarkiiver võib olla kas aiandustarve või mänguasi jne…
kim lõpetas oma pöördumise, kutsudes venemaa äriringkondi üles kainet pead säilitama. „Teeme kõik endast oleneva, et aidata ettevõtetel selle raske olukorraga toime tulla,” ütles ta. „Tänan kõiki toetuse eest. Koos oleme tugevamad. Sest Wildberries olete teie.”
14. Ukraina president Volodõmõr Zelenski avalikustas uued hinnangud venemaa täiemahulise sõja mõlema poole sõjaliste kaotuste kohta, öeldes, et umbes 50 000 Ukraina sõjaväelast on tapetud ja umbes 400 000 haavatut.
Fox Newsile antud intervjuus lisas Zelenski, et paljud Ukraina sõdurid on endiselt lahingutes kadunud.
„Seda on raske öelda. Ma ei taha selle kohta väga avameelne olla, sest venemaa saab aru, mis meie armeega toimub,” ütles Zelenski.
Zelenski hindas ka, et venemaa väed on täiemahulise sissetungi algusest peale kannatanud umbes 1,6 miljonit sõjalist kaotust, sealhulgas umbes 700 000 hukkunut.
Zelenski viidatud viimane Ukraina hukkunute arv on väiksem kui viis kuud varem esitatud arv. Veebruaris ütles ta, et lahinguväljal on ametlikult kinnitatud vähemalt 55 000 Ukraina sõduri hukkumist.
Sõjaliste kaotuste tegelikku ulatust on raske kindlaks teha, sest ei Ukraina ega venemaa avalda täielikke arve.
Washingtonis asuva Strateegiliste ja Rahvusvaheliste Uuringute Keskuse (CSIS) viimase uuringu kohaselt kannatas venemaa 2022. aasta veebruari ja 2026. aasta juuni vahel hinnanguliselt 1,4 miljonit lahinguväljal inimohvrit, sealhulgas kuni 450 000 langenud sõdurit.
Lisaks ületasid venemaa igakuised kaotused 2026. aastal oluliselt uute värvatud vägede arvu.
Uuringus hinnati ka Ukraina kaotusteks 525 000–625 000 inimest, sealhulgas 125 000–150 000 langenud sõdurit.
CSIS-i andmetel ületas mõlema poole sõjaliste kaotuste koguarv 2 miljonit.
15. USA president Donald Trump avaldas haruldaste muldmetallide ressursside lepingu kohta avalduse, mis tema sõnul annab Ameerika Ühendriikidele juurdepääsu Ukraina maavaradele ja võib osutuda kasulikumaks kui Ameerika abi.
Allikas: Trump intervjuus saates Real America’s Voice, Interfax-Ukraine
Trumpi märkused: „Me sõlmisime lepingu… Meil on allkirjastatud leping. Mis puutub haruldaste muldmetallide ressurssidesse, siis me võime selle igal ajal sõlmida. Me võime võtta peaaegu kõike, mida tahame. See oli päris hea tehing.”
Valge Maja juhi sõnul on Ukraina haruldaste muldmetallide ressursside poolest väga rikas ja sõlmitud tehingu väärtus võib tema arvates oluliselt ületada Ameerika abi summat.
Ta pakkus välja, et ressurssidele juurdepääsu maksumus võib ületada 300 miljardit dollarit, seega on leping ikkagi kasulik ja Washington saab oma raha tagasi.
Meeldetuletuseks, eelmise aasta 1. mail allkirjastasid Ukraina majandusminister Julia Svorõdenko ja USA rahandusminister Scott Bessent maavarade lepingu.
Ukraina valitsus avaldas USA-ga sõlmitud nn maapõue lepingu teksti ukraina ja inglise keeles.
Trump teatas, et maapõue leping annaks USA-le rohkem kui see Ukraina peale kulutas.
Njah, esmalt näitab tehing väga selgelt, milline on praeguse Valge Maja juhtkonna tegelik pale ja see on ärimees, kel puuduvad moraalsed ja eetilised väärtused. Kipub siiski arvama, et Ukrainal võib-olla võimalus leping siiski peale sõda tühiseks kuulutada, kui nad viitaks sundseisule seoses sõjaga ja USA olukorra sellest tulenevalt ärakasutamist ning näidates ära lepingu suure kahjulikkuse Ukrainale ning suure kauslikkuse USA-le.
16. Lühiuudised
Läti sulges piiri Valgevenega.
venemaa ohu valguses töötab Põhja-Atlandi Lepingu Organisatsioon (NATO) välja plaane oma tuumaheidutuse laiendamiseks Euroopas. Nagu uudisteagentuur dpa reedel, 31. juulil teatas, võidakse julgeolekuolukorra edasise eskaleerumise korral tuumarelvad paigutada muuhulgas Poolasse, Soome ja Leetu.
Kokkuvõte tugineb avalikele allikatele. Allikateks on sõdivate poolte ametlikud teated, avalik meedia, kummagi poole blogijate sõnumid ning kolmandate osapoolte info. Loo autor üritab hoida eraldi fakti, kuuldust ja arvamust. Info kipub enamasti olema vastukäiv või seda varjatakse, sestap tugineb kokkuvõtte lisaks erinevate sõjalist olukorda kajastavate kaartide analüüsil. Vigu juhtub ja parandused teeb järgmise päeva kokkuvõttes. Vabandused ette, et vene riiki, sellega seotud kremlimeelsete isikute nimed on väikse tähega… ja sõna Ukraina igas võtmes suure tähega.
‼️Meanwhile, protests and frustration within Ukrainian society continue to grow. This is what the demonstrations look like today, Friday, Jul 31, 2026.
The reason remains the same: the abrupt halt of military reform and the dismissal of Defense Minister Mykhailo Fedorov, who had… pic.twitter.com/m51CFX8jnh
— Kateryna Lisunova (@KaterynaLis) July 31, 2026
Viimased uudised
TOP 10
LOE SIIT: Lõunaeestlase horoskoop aastaks 2026
Vaata siit elektri hinda tunni kaupa
Loading ...
Kuidas lisada Lõunaeestlase äpp
