Sõja ülevaade: 1604. päev - jätkub vene poole surumine

Pilt: https://x.com/GeneralStaffUA

Lõunaeestlane jätkab sõjanduse asjatundja Toomas Piirmanni ülevaatega sündmuste kohta Ukraina sõjas.

Ukraina 16. juuli 2026:

järjekordne päev tihedast vene poole surumisest, mis siiski edenemisi ei toonud. Ukraina suudab hoida kõrgel süvalöökide tempot.

1. Kõik sihtmärgiks sobib.

2. Päris ports jälle teele läks.

3. Kursk: muutusteta.

4. Harkiv: muutusteta.

5. Kupjansk-Kreminna: muutusteta.

6. Siversk: muutusteta.

7. Bahmut: muutusteta.

8. Donetsk: vist muutusteta.

9. Lõunarinne: muutusteta.

10. Herson: muutusteta.

11. venemaa majandustegevuse langus hakkas kiirenema.

12. patrušev teatas, et venemaa tuumalaevastik on täielikus lahinguvalmiduses ükskõik millisel ookeanil.

13. venemaa siseministeerium on otsustanud jälgida iga migranti tema mobiiltelefoni geograafilise asukoha abil.

14. venelasi meelitatakse armeesse turvameeste ja kullerite vabade ametikohtade kaudu.

15. Lühiuudised

Olen päris tõsiselt mures nii Ukraina valituse remondi kui mõningate teiste suundumuste pärast… lugu oleks vist mitmeks looks…

Kokku registreeriti viimase 24 tunni jooksul 279 lahingukokkupõrget. Koos isikkoosseisu kaotustega ikka arvamisel, et kevad-suvine pealetung jätkus ja kuidagi üllatavalt pikalt suudavad seda kõrgemat tempot hoida. Sektoriti surve tugevus suuri muutusi polnud, vaid Sumõ suund tegi tõusu ja enamus tegevusi ikka üle piiri torkimised.

Suurim vene poole pingutus ikka Slovjanski-Kramatorski, Kostjantõnivka, Pokrovski ja Huljaipole kandis ning on hakanud üha enam kerima survet suuremaks Orihi linna suunal, mis asub lõunarinde keskmises osas ja Ukraina omade lõunarinde üks sõlmpunkte.

Kui vene pool suudab hoida mitu kuud veel sellist tempot kulutamaks Ukraina väge, siis võivad sel aastal tõsisemalt ohtu sattuda nii Slovjansk, Kramatorsk kui Orihiv. Jah, eks Kupjansk ka vaja vene poolel veel enda kontrolli alla saada, aga sellest hõiskamist on juba neil keeruline teha, sest kes teab mitmes kord seda juba tehtud on ja no pole õnnestunud.

On lõikusid, kus näeb vene poole toimetamisi kvaliteetsemalt ehk suudetakse pisu enam koordineerida erinevate relvaliikide koostööd ajastamaks vajadusi tulenevalt ülesandest. Õnneks aga seda vist alla poole lõikudes, kus lihtsalt konveier töötab, edasi saadetavaid soldateid eip loeta ning lahingpäevikusse järjest edulugusid kirjutatakse. Võiks irvhambana öelda, et mõnes metsas on vist igal pool oma küla nimi ja selle järgi neid uudislugusid toodetakse…

Eile sooritas vaenlane ühe raketirünnaku, kasutas nelja raketti, viis läbi 88 õhurünnakut, heites alla 295 juhitavat pommi. Lisaks kasutas ta 9922 kamikaze-drooni ja sooritas 3148 kaudtulelasku, sealhulgas 42 mitmikraketisüsteemiga ehk siis kõik tavapärane nagu ka kõrge kaudtulevahendite ja muu tagalatoetuselemendi kaotamine.

1. 15. juulil hukkus venemaa rünnakutes Zaporižja ja Mõkolavi oblastis üheksa ja sai haavata 21 inimest.

venemaa ründas Ukraina pealinna 16. juulil öösel ballistiliste rakettidega, tappes vähemalt kaks ja vigastades kuut inimest, teatasid ametnikud. Plahvatused raputasid Kiievit veidi enne kella 1 öösel kohaliku aja järgi. Ukraina õhuvägi teatas, et Kiievi poole suundus vähemalt kaheksa ballistilist raketti. Kiievi linnapea Vitali Klitško teatas kahest hukkunust, lisades, et kuue vigastatu seas oli 16-aastane poiss. Vähemalt kolm vigastatut vajasid haiglaravi.

Õhust anti häireid ka teistes Ukraina osades, sealhulgas rindejoonest kaugel asuvates piirkondades, näiteks Vinnõtsja oblastis. Samal ajal hoiatas õhuvägi venemaa Shahed-tüüpi droonide lainete eest, mis suundusid erinevate linnade poole.

Kirde-Harkivi linnas teatati plahvatustest, mis olid tingitud droonirünnakutest, kui ballistilised raketid tabasid Kiievit.

2. Umbes 400 elukat jälle kaugustesse suundus.

Ukraina droonid ründasid Saratovi oblastit öösel ja 16. juuli hommikul, teatas kohalik kuberner. Ta teatas, et rünnak tekitas kahju Engelsi tsiviilinfrastruktuurile. Esialgu keegi vigastada ei saanud. Kohalikud elanikud teatasid plahvatustest ja öösel tekkinud suitsusambast. Rünnak oli suunatud Engelsi lähedal asuvale sõjaväelennuväljale (Engels-2), teatab Astra, viidates pealtnägijate teabele ja kaadritele. Tulekahju puhkes rajatises, mis mahutab tuumarelvi kandvaid strateegilisi pommitajaid Tu-160 ja Tu-95MS.

Enne seda, eile päeval, paigutati Olenja õhuväebaasist neli Tu-22M3 lennukit Musta mere kohal toimuvaks lahingmissiooniks Engels-2 õhuväebaasi. Neli Engels-2 õhuväebaasist pärit Tu-22M3 lennukit tõusid õhku kell 15:00 UTC, seejärel jagati kahte gruppi ja hiljem grupeeriti ümber.

Ka Ukraina monitooringukanalid väidavad, et Engelsi lennuväli sai pihta. Exilenova+ andmetel puhkes tulekahju väidetavalt lennukite parklas. Lisaks kukkus rünnaku ajal üks droonidest kohalike elanike video kohaselt elamu kõrghoonesse. Astra andmetel tabas droon Prõstanskaja tänaval asuva Ladja elamukompleksi hoone ülemisi korrusi, mis asub umbes 2 kilomeetri kaugusel Engelsi sõjaväelennuvälja rajast. Ukraina meedia väidab samuti, et linna elektrikatkestused olid põhjustatud alajaama tabamusest. Seda pole veel kinnitatud.

Lisaks kuuldi plahvatusi nii Simferoopoli kui Kertši kandis.

Donetski oblasti okupeeritud osas ründasid Ukraina relvajõudude droonid Šahtarski linna. Esialgsetel andmetel tabati naftahoidlat. Exilenova+ andmetel toimus rünnak raudteejaama lähedal. Kohalikud elanikud teatasid ka rünnakust okupeeritud Tšistjakovos DPR-is.

venemaa riigiagentuur TASS teatas Rosatomi juhile aleksei lihhatšovile viidates, et droonirünnakus hukkusid okupeeritud Zaporižja tuumaelektrijaama peainsener aleksandr jakovlev ja tema autojuht. Pärast seda, kui venemaa okupeeris Enerhodari, asus jakovlev Moskva poolele, võttis venemaa kodakondsuse ja liitus Rosatomiga.

Reutersi teatel peatas venemaa Gazprom Neftekhimi Salavati rafineerimistehas pärast Ukraina droonirünnakuid nafta- ja gaasikondensaadi töötlemise. Kahjustada said nii esmased töötlemisüksused kui ka osa teisese töötlemise seadmetest ning remont eeldatavasti võtab nädalaid või kuid.

3. Kursk: muutusteta rindejoones.

4. Harkiv: muutustet rindejoones.

5. Kupjansk-Kreminna: vist muutusteta rindejoones ja sõltumatute uudistega hetkel sealt kandis kuidagi nirusti, vene kiitlemistele hetkel väga tähelepanu ei pööranud.

6. Siversk: suuremaid vene poole edenemisi ei tuvastanud aga muret tekitav olukord jätkus.

7. Bahmut: muutusi rindejoones ei tuvastanud ja veel hoiavad Ukraina omad kinni Kostnatõnivkast.

8. Donetsk: Rodõnske linna (Pokrovskist põhja pool) olukorra tuvastamine hetkel keeruline, erinevad blogikanalid vastuolulist infot annavad, kes kinnitab, et osaliselt Ukraina kontrolli all, kes, et linn hallis alas ja kes peab linna vene poole kontrolli all olevaks… mujal muutusi rindejoones ei tuvastanud.

9. Lõunarinne: kui Ukraina omad suruvad pisu sektori idalõigus, siis vene pool on kasvatunud survet Orivihi linna poole. Muutusi rindejoones ei tuvastanud.

10. Herson: muutusteta.

11. Kütusekriis on vähendanud venemaa majanduse äritegevust 2022. aasta kevade tasemele. Keskpanga arvutatud ärikliima indikaator (BCI), mis põhineb 12 300 ettevõtte küsitlusel, langes juunis 0,9 punktilt maikuu tasemelt miinus 3,6 punktini (null eraldab kasvu langusest).

Hinnangud praegusele olukorrale ja ootused on järsult halvenenud, seda enamikus tööstusharudes ja kõigis ärigruppides (suured, keskmised ja väikesed). BCI ja selle komponendid olid juunis halvimad alates 2022. aasta aprillist.

Samal ajal on tõusnud ettevõtete hinnaootused, mis olid viis kuud langenud. Ja ettevõtete oodatav hinnakasvu määr tõusis aasta baasil 4,3%-lt 5,8%-le. See peegeldab peamiselt kütuseolukorda, kommenteerib majandusteadlane Jegor Susin.

Ukraina droonirünnakud venemaa rafineerimistehastele viisid mais naftatoodete toodangu 13,5% languseni. Sellest tulenev kütusekriis tabas kaevandus- ja logistikasektorit, põllumajandust, kaubandust ja teisi sektoreid. venemaa keskpank märgib, et äritegevuse languse peamised põhjustajad olid teenindus-, kaubandus-, kaevandus- ja transpordisektori ettevõtted.

Majandus oli juba aeglustumas. Majanduskasv on sel aastal praktiliselt kadunud: majandusarengu ministeeriumi andmetel oli see jaanuarist maini aastases võrdluses 0,2%. Tööstustoodang suurenes esimese viie kuu jooksul 0,4%. Peamine kasv on aga pikka aega koondunud sõjatööstuskompleksi ning riigihangete ja impordi asendamisega seotud sektoritesse.

Teistes tsiviilsektorites on toodang alates 2024. aasta keskpaigast vähenenud, väidab kremli lähedane mõttekoda CMAKS. Et tagada sõjatööstuskompleksi jätkuv kasv, piiravad ametnikud kõiki teisi majandussektoreid, kirjeldab olukorda Elina Rõbakova, USA Petersoni Rahvusvahelise Majanduse Instituudi vanemteadur. Kuid ka sõjatööstuskompleks on oma piiride lähedal, nagu hiljuti tunnistas tööstus- ja kaubandusminister anton alihanov. „Tundub, et kraabime raha kokku igalt poolt, aga isegi prügikastid muutuvad väiksemaks,” märkis Rõbakova.

Pärast nelja-aastast sõda hakkavad venemaa jaoks välja joonistuma tõelise majandusliku lõppmängu kontuurid, kirjutavad Kieli Instituudi eksperdid venemaa majanduse seisu käsitlevas aruandes pealkirjaga „Lõppmäng”. Eelarvepuudujääk ulatus viimase kuue kuu jooksul 5,7 triljoni rublani, kuid peamine probleem pole nende arvates mitte niivõrd rahaliste vahendite, kuivõrd ressursside puudus; üha ilmsemaks muutuvad struktuurilise ammendumise märgid. Aruande autorid loetlevad tööjõu, tehnoloogia ja tootmisvõimsuse puudust ning uued eelarvesüstid pöörduvad üha enam inflatsiooniks, mitte toodangu kasvuks.

Sel põhjusel hoiab keskpank kõrget baasintressimäära ja reageerib kaebustele majanduse „ülejahtumise“ kohta, väites, et ettevõtlustegevus tegelikult kasvab: IBC jääb positiivseks. Nüüd on see negatiivne, samas kui inflatsioon seevastu kiireneb. Aasta algusest on see jõudnud 4,6%-ni. Keskpanga küsitletud analüütikud tõstsid järsult oma inflatsiooniprognoosi: konsensus tõusis sel aastal 5,3%-lt 6,2%-le ja järgmisel aastal 4,4%-lt 4,6%-le. Makromajandusliku Analüüsi ja Lühiajalise Prognoosi Keskuse (CMASF) juhtivad indikaatorid viitavad majanduslanguse suurele tõenäosusele järgmisel aastal ning kui see peaks aset leidma, kestab see tõenäoliselt kauem kui aasta.

12. venemaa mereväe strateegilised tuumajõud on valmis lahinguks igas merendussektoris, ütles putini abi nikolai patrušev (ka üks väga-väga paha inimene) 15. juulil intervjuus venemaa riiklikule uudisteagentuurile RIA Novosti.

nikolai patrušev, FSB luureagentuuri endine juht ja Julgeolekunõukogu sekretär, on venemaa Mereväekolleegiumi juht – organi, mille putin lõi 2024. aastal ja mille ülesandeks on säilitada Moskva mereväe domineerimine. Tema märkused tulevad ajal, mil Ukraina peab pidevat droonikampaaniat venemaa laevastiku vastu Aasovi merel ja Mustal merel.

„vene merevägi on võimeline tagama riigi julgeoleku kõigil mere- ja ookeaniteatrites iga stsenaariumi korral,” väitis patrušev. „Meie mereväe strateegilised tuumajõud on täielikus lahinguvalmiduses.”

patrušev ütles, et venemaa on valmis kaitsma oma riiklikke huve nii oma piiride lähedal kui ka maailma ookeani erinevates piirkondades. Ta väitis, et merevägi arvestab oma arengustrateegia kavandamisel aastani 2050, sealhulgas pikaajalise laevaehitusstrateegia kavandamisel kõikide potentsiaalsete vastaste ohtudega.

Viide laevastiku tuumavalmidusele tuleb umbes kaks kuud pärast seda, kui venemaa viis 19.–21. maini läbi ulatuslikud õppused oma tuumajõududega. Õppustel osalesid merevägi, maismaavägi ja õhuvägi.

Õppustel osales venemaa Põhja- ja Vaikse ookeani laevastik ning venemaa kaitseministeeriumi andmetel osales 73 pinnalaeva ja 13 allveelaeva. Kaheksa allveelaeva olid väidetavalt relvastatud strateegiliste rakettidega.

Vaatamata tuumapoosile ütles president Volodõmõr Zelenski, et Moskva sai hiljuti Hiinalt ühemõttelise sõnumi, et tuumarelvade kasutamine ei ole variant.

Hiljutisel NATO tippkohtumisel Türgis ütles Zelenski, et Euroopa juhid ütlesid talle, et Hiina reageeris tugevalt venemaa meedias avaldatud avaldustele tuumarelvade võimaliku kasutamise kohta.

„Ma arvan, et kuulsite venemaa meedias selliseid hääli: „Mis siis, kui me vastame Ukraina rünnakutele tuumarelvadega?” Ja mulle tundub, et see oli esimene kord, kui Hiina … vastas otse ultimaatumilaadselt – et tuumarelvade kasutamisest ei saa üldse mõeldagi,” ütles Zelenski ajakirjanikele 9. juulil.

Avalike hinnangute kohaselt on venemaa merevägi endiselt maailma suuruselt kolmas, jäädes alla vaid Ameerika Ühendriikidele ja Hiinale. Kuid täiemahuline sõda on paljastanud haavatavused Musta mere operatsioonides, kus Ukrainal on õnnestunud tõrjuda tagasi üks kremli kõige väärtuslikumaid sõjalisi ressursse.

Hiljuti on Ukraina mehitamata süsteemide väed sihikule võtnud venemaa kaubalaevad Mustal merel ja Aasovi merel. Ukraina on juba teatanud enam kui 100 sihtmärgi ründamisest venemaa peamistes merekoridorides.

Njah, eks see patruševi jutt rohkem tavapärase puuri lõgistamisena tundub, sestap miskit suuremat tuumaohu võimaliku kasvu siiski eip prognoosiks.

13. venemaale saabuvad migrandid peavad ostma jälgimisrakendusega mobiiltelefoni, teatas siseministri asetäitja igor zubov. Ta ütles, et see mõjutab eelkõige neid välismaalasi, kes saabuvad pikaajaliseks viibimiseks või töötamiseks. „Igal migrandil on registreerimisel kohustus osta telefon… See telefon sisaldab nende elektroonilist profiili. Ja me teame iga migrandi asukohta,” ütles zubov Föderatsiooninõukogu rahvusvaheliste suhete komitee koosolekul.

Siseministri asetäitja märkis, et need meetmed takistavad migrantidel järelevalveta ühest kohast teise kolimist või elukoha muutmist. Võimud kavatsevad saata selle elektroonilise profiiliga telefonidele ka mitmesuguseid hoiatusi, sealhulgas teateid dokumentide kehtivuse lõppemise või kindlale aadressile ilmumise vajaduse kohta.

Alates 2025. aasta septembrist peavad Moskvas ja selle lähiümbruses elavad migrandid installima rakenduse „Amina”, mis edastab nende asukohaandmed politseile. Kui geograafilise asukoha andmed puuduvad kolme tööpäeva jooksul, eemaldatakse välismaalane automaatselt siseministeeriumi registrist. Jälgimistingimuste rikkumine võib kaasa tuua isiku kandmise kontrollitavate isikute registrisse, mis sisaldab teavet venemaal ebaseaduslikult elavate isikute kohta. Pärast seda blokeeritakse migrandil muu hulgas juurdepääs pangateenustele ja eluaseme üürimisele. Samuti võidakse ta venemaalt välja saata.

Siseministeeriumi andmetel oli 2025. aasta detsembri keskpaigaks Amini registrist eemaldatud üle 139 000 inimese geograafilise asukoha andmete puudumise tõttu. Rakenduse installimine on kohustuslik kõigile venemaale viisata saabuvatele täiskasvanud migrantidele. See hõlmab Aserbaidžaani, Armeenia, Gruusia, Kasahstani, Kõrgõzstani, Moldova, Tadžikistani, Usbekistani ja Ukraina kodanikke.

Lisaks alustati detsembris piiripunktides migrantidelt biomeetriliste andmete kogumist katseprojekti raames. 2026. aasta alguseks oli venemaal töötavate välismaalaste arv aastaga vähenenud 10%, ulatudes 5,7 miljonini.

14. Avito on näinud NeMoskva teatel turvatöötajate ja kullerite töökuulutuste hüppelist kasvu, mis tegelikkuses osutuvad lepingupakkumisteks kaitseministeeriumiga. Kuulutustes lubatakse kuni 300 000 rubla (3300 euro) suurust palka, turvalist tööd rindejoonest kaugel, ühekordseid miljoneid makseid, võlgade kustutamist ja mitmesuguseid hüvesid.

Mõned töökuulutused mainivad kaudselt nõuet sõlmida leping kaitseministeeriumiga, täpsemalt registreeruda sõjaväe registreerimis- ja värbamisametis ja allkirjastada leping. Teistes kuulutustes on täpsustatud töösuhet vastavalt vene Föderatsiooni tööseadustikule.

Näiteks pakutakse turvatöötajatele võimalust kaitsta Moskva kohal olevat taevast ja teisi linnu, naftatöötlemistehaseid, naftaterminale, sadamaid ja sõjaväehaiglaid Ukraina rünnakute eest, samas kui kulleritele pakutakse võimalust vedada kaupa varustuskonvoides.

Värbajad väidavad, et need töökohad hõlmavad tööd või teenistust rindejoonest kaugel. „Ei mingit „liha” ega tundmatuid ülesandeid. Ainult tagalaüksused: laod, remondibaasid, sidekeskused, staabid, meditsiinikeskused, sööklad ja sõidukite depood,” seisab ühes kuulutuses. Spetsiaalselt sihtrühmaks on võlgades või juriidiliste probleemidega isikud: neile öeldakse, et vabale ametikohale kandideerides saavad nad võimaluse oma elu uuesti alustada. Töökogemust ei nõuta ja mõnel juhul on vanusepiirang kuni 63 aastat.

Sarnaseid kuulutusi avaldati Avitos juulis, maskeerides lepingulist teenust mehaanikute, paigaldajate, keevitajate ja teiste tsiviilspetsialistide vabadeks töökohtadeks. Kandidaatidele pakuti tööd venemaa piirkondades asuvates objektides, väites, et nende hulka kuuluvad okupeeritud „LPR” ja „DPR”, samuti Hersoni ja Zaporižja oblastid.

Selliste kuulutuste laialdane ilmumine langes kokku vene armee värbamise vähenemisega. Strateegiliste ja Rahvusvaheliste Uuringute Keskuse (CSIS) hinnangul tegid Ukraina relvajõud aasta esimesel poolel iga kuu võitlusvõimetuks 30 000–34 000 venemaa sõdurit, samal ajal kui kaitseministeerium suutis värvata umbes 27 000 lepingulist sõdurit kuus. Juuniks oli venemaa sõjaväekaotuste koguarv Ukrainas jõudnud 1,4 miljonini, sealhulgas 450 000 langenut.

15. Lühiuudised

Rahvusvaheline Käsipalliliit tühistab venemaa ja Valgevene keelu pärast ROK-i otsust. Liit ootab põnevusega nende tagasitulekut rahvusvahelisse käsipallikogukonda ja loodab, et kõigi sidusrühmade toel ja koostöös astutakse vajalikud sammud õigeaegse ja tõhusa tagasituleku tagamiseks, teatas organisatsioon pressiteates.

Serhi Sternenko ja Serhi ‘Flash’ Beskrestnov astusid pärast Mõhhailo Fjodorovi vallandamist kaitseministeeriumi nõunike kohalt tagasi. Sternenko ütles, et olulised FPV hankereformid on lõpetamata, samas kui Flash ütles, et kaotas juurdepääsu süsteemidele, mida kasutatakse venemaa tegevuse analüüsimiseks ja sõjaväe toetamiseks.

Kokkuvõte tugineb avalikele allikatele. Allikateks on sõdivate poolte ametlikud teated, avalik meedia, kummagi poole blogijate sõnumid ning kolmandate osapoolte info. Loo autor üritab hoida eraldi fakti, kuuldust ja arvamust. Info kipub enamasti olema vastukäiv või seda varjatakse, sestap tugineb kokkuvõtte lisaks erinevate sõjalist olukorda kajastavate kaartide analüüsil. Vigu juhtub ja parandused teeb järgmise päeva kokkuvõttes. Vabandused ette, et vene riiki, sellega seotud kremlimeelsete isikute nimed on väikse tähega… ja sõna Ukraina igas võtmes suure tähega.