Eurobaromeeter: eurooplaste arvates vajab laste internetiturvalisus, demokraatia, kaitse ja energiaüleminek jõulisemat tegutsemist

Täna avaldatud uus Eurobaromeetri uuring näitab eurooplaste muret ohtude pärast, millega lapsed sotsiaalmeedias kokku puutuvad. Kuna lapsed on sotsiaalmeediast üha enam sõltuvuses, on desinformatsiooni vastu võitlemiseks vaja karmimaid meetmeid. Praeguste üleilmselt väljakutsete valguses nõuavad eurooplased ka suuremat demokraatlikku osalemist, kaitsevõime tugevdamist ja üleminekut puhtale energiale.

Internetis nähakse lastele suurimat ohtu küberkiusamises

Enamik eurooplasi soovib, et EL kaitseks lapsi internetis esinevate ohtude eest tõhusamalt. Peamiselt tekitavad muret küberkiusamine ja ahistamine (71% vastanutest, Eestis 79%), järgnesid seksuaalsuhte eesmärgil kontakti otsimine ja seksuaalne ärakasutamine (70%, Eestis 80%), kokkupuude kahjuliku sisuga, nagu vägivald, enesevigastamine või äärmuslus (69%, Eestis 80%), ning laste isikuandmete väärkasutamine (69%, Eestis 78%). Paljud tajuvad ka ohtu, et lapsi võidakse värvata ebaseaduslikuks tegevuseks (64%, Eestis 75%) ja nad puutuvad kokku sõltuvust tekitavate funktsioonidega (60%, Eestis 72%). Pea kaks eurooplast kolmest (63%, Eestis 71%) soovivad, et EL kehtestaks sotsiaalmeediakasutusele vanusepiirangu.

Kaks kolmandikku eurooplastest (66%) kasutab iga päev sotsiaalmeediat päevakajalise teabe saamiseks. Seepärast soovivad eurooplased vale või eksitava teabe vastu võitlemisel karmimaid karistusi ebaseadusliku veebisisu eest (44%, Eestis 39%) ja rangemaid reegleid platvormidele (40%, Eestis 44%). Ühtlasi nõutakse tehisintellekti loodud või manipuleeritud sisu selget märgistamist (38%, Eestis 49%), sotsiaalmeediale juurdepääsu vanuse alampiiri (37%, Eestis 36%) ning suuremaid investeeringuid meediapädevusse ja sõltumatusse faktikontrolli (29%, Eestis 43%).

Täna esitles komisjoni presidendi Ursula von der Leyeni kokku kutsutud eksperdirühm presidendile oma aruannet ja soovitusi laste internetiturvalisuse suurendamiseks. Töörühma aruandega saab tutvuda siin, president von der Leyeni pressiavalduse leiab siit.

Demokraatia alustalana nähakse sõnavabadust, õiglasi valimisi ja õigusriiki

Uuringu kohaselt on eurooplaste jaoks väga olulised sõna- ja väljendusvabadus (34%, Eestis 33%), vabad ja õiglased valimised (32%, Eestis 38%) ning õigusriigi põhimõtte ja põhiõiguste austamine (31%, Eestis 32%). Tähtsaks peetakse ka korruptsioonivastast võitlust (28%, Eestis 23%), poliitiliste liidrite käitumise läbipaistvust ja vastutuse võtmist ühes sõltumatu kohtusüsteemiga (26%, Eestis 24%) ning kodanike osalemist avalikus arutelus ja otsuste tegemises (22%, Eestis 29%). Eurooplased leiavad, et ELi otsuste mõjutamiseks tuleks lisaks hääletamisele kasutada otsesema osalemise vorme (46%, Eestis 57%), millele järgneb osalemine poliitilistes liikumistes, erakondades või ametiühingutes (42%, Eestis 59%).

Usaldus ELi kaitsevõime vastu kasvab

Suurem osa eurooplastest (68%, Eestis 79%) nõustub, et EL peaks tugevdama oma suutlikkust kaitsta end iseseisvalt võimalike välisohtude eest. 56% (Eestis 72%, +4 protsendipunkti alates 2026. aasta jaanuarist) usub, et EL on võimeline oma julgeolekut suurendama ja inimesi paremini kaitsma.

Energiahinnatõusu peamiste leevendajatena nähakse taastuvenergiat ja energiatõhusust

Üle poole vastanutest (56%, Eestis 54%) usub, et suurem taastuvenergia tootmisvõimsus võib aidata ELil fossiilkütustest loobuda. Kaks vastanut viiest arvavad, et vaja oleks võtta energiatõhususe meetmeid. 32% (Eestis 43%) peab potentsiaalseks lahenduseks ka tuumaenergiat.

Energiahinnatõusu leevendamiseks on peaaegu iga kolmas vastaja (31%, Eestis 27%) vähendanud oma üldist elektritarbimist ja üle veerandi vastajatest (27%, Eestis 31%) on hakanud oma energiatarbimist tähelepanelikumalt jälgima või vähendanud kütte ja jahutuse kasutamist (26%, Eestis 19%). Paljud tarbivad hindu arvesse võttes energiat kellaajast lähtuvalt (20%, Eestis 22%), investeerivad energiatõhusamatesse seadmetesse (16%, Eestis 17%), võrdlevad eri tarnelepinguid või vahetavad neid (14%, Eestis 16%) ning paigaldavad või kaaluvad taastuvenergialahendusi (14%, sama Eestis vastanutest).

Eurobaromeetri kiiruuringu nr 584 (juuni 2026) jaoks küsitleti 19.–24. juunini 2026 veebis kokku kõigis 27 Euroopa Liidu liikmesriigis 25 904 ELi kodanikku.

Lisateave

Täismahus pressiteade