Sõja ülevaade: 1599. päev - vene poolel mure kaubalaevaliiklusega

Pilt: https://x.com/GeneralStaffUA

Lõunaeestlane jätkab sõjanduse asjatundja Toomas Piirmanni ülevaatega sündmuste kohta Ukraina sõjas.

Ukraina 11. juuli 2026:

tõusnud surve tõi pisu vene poole edenemisi ja vene poolel muresid kaubalaevaliiklusega nii Azovi kui Mustal merel.

1. Kõik sihtmärgiks sobib.

2. Umbes 270 drooni jälle teele läks.

3. Kursk: muutusteta.

4. Harkiv: muutusteta.

5. Kupjansk-Kreminna: uut infot polnud.

6. Siversk: vene pool suutis päris kaugele jõuda.

7. Bahmut: vist Ukraina omad Kostjantõnivkas veel sammu tagasi astusid.

8. Donetsk: peaga vastu müüri jätkus.

9. Lõunarinne: muutusteta.

10. Herson: muutusteta.

11. Pärast mobilisatsiooni ja sõja eskaleerumise kuulujutte on venelased järsult suurendanud välismaise kinnisvara ostmist.

12. Juunis saavutas venemaa inflatsioon pärast kütusehindade järsku tõusu kõrgeima taseme alates 2012. aastast.

13. lukašenko lihtsustab venelaste Valgevenesse tulemise protsessi.

14. BMW süüdistas venelasi oma autode piraatluses.

15. Reuters: venemaa sulges pärast droonirünnakuid Aasovi-Doni kanali.

16. Lühiuudised

Ukraina relvajõud on loonud uue kaugrünnakute väejuhatuse, mis keskendub operatsioonidele venemaa siseste sihtmärkide vastu, teatas president Volodõmõr Zelenski.

Kokku registreeriti viimase 24 tunni jooksul 261 lahingukokkupõrget. Koos väga kõrgele tõusnud isikkoosseisu kaotustega kipub arvama, et veelgi rohkem suudab hetkel vene pool pealetungi tempot tõsta ning eip kaotuste ikka hoolita. Tasapisi on hakanud tõusma ka soomuse kaotuste arv aga pole tuvastanud, et neist mõni ka päriselt Ukraina possadeni oleks jõudnud. Ümber Ukraina tööstuslinnade komplekti lausa 118 kontakti ehk siis vist viimase aja rekord ning üha tõusev surve just Slovjanski ja Kramatorski suunal selle arvu tõusu tõid. Näha on vene kindralite soovi siiski suuta aasta lõpuks kogu linnade komplekt vallutada aga no ei kipu seda vast võimalikuks pidama, kui Ukraina suudab hoida piisavat väe kontigenti koos varudega neil suundadel. Jah, isikkoosseisu hoidmise vajadus võib tuua linnade kaotusi ja pigem hindab seda tahet olulisemaks kui linnade kaotamisi.

Eile viis vaenlane läbi 105 õhurünnakut, heites alla 291 juhitavat pommi. Lisaks kasutas ta 7360 kamikaze-drooni ja viis läbi 2822 kaudtulelasku, sealhulgas 106 mitmikraketiheitjaga. Droonide ja kaudtulelaskude arvu langus vast ajutine ning eks vene sõjatehnika kaotuste arv ikka kõrge.

Suvi sealgi aga palju vähesema vihmaga kui meil ning kipub arvama, et maastikupõlengute oht kasvab koos joogivee puudusega. Lisaks on maapinna soojus päris hea inimkehade peitja termovaatluse eest. Öösel aga maapind jahtub ja kõik kehasoe lihtsamini leitav.

1. 10. juulil tabasid mitmed venemaa õhurünnakud kaguosas asuva Zaporižja linna tsiviilinfrastruktuuri, tappes ühe inimese ja vigastades vähemalt 29 inimest, teatas oblasti kuberner Ivan Fjodorov. vene väed ründasid linna juhitavate õhupommidega (KAB), kahjustades elamuid ja mitteeluruume.

10. juulil ründas venemaa armee Sumõ oblastit, teatati kuuest inimohvrist.

10. juulil tapsid vene väed Donetski oblastis seitse tsiviilisikut. Täpsemalt hukkus Belenkis viis ja Šebelkivkas kaks inimest. Viimase 24 tunni jooksul sai piirkonnas vigastada veel 21 inimest – seitse Belenkis ja Kramatorskis, kolm Bilbasivkas, kaks Slovjanskis ning üks Družkovkas ja Aleksejevo-Družkovkas.

Kümme inimest sai vigastada pärast seda, kui venemaa 11. juuli alguses Kiievi vastu ballistiliste rakettide rünnakut algatas, kusjuures kahju on tekkinud mitmes Ukraina pealinna piirkonnas, teatasid kohalikud ametnikud. Vigastatute seas on 11-aastane poiss. Kiievi linnapea Vitali Klitško ütles, et neli vigastatut viidi haiglasse, teised said sündmuskohal ravi. Kohalike võimude teatel tabasid Venemaa ballistilised raketid pealinna kolme linnaosa.

Ukraina õhuväe teatel lasi venemaa öösel välja 12 raketti, sealhulgas kuus ballistilist raketti, neli juhitavat õhust lastavat raketti ja kaks radarivastast raketti, lisaks 121 ründe- ja peibutusdrooni. Õhutõrje tulistas alla kaks juhitavat raketti ja 111 drooni.

Laupäeva hommikul ründasid vene okupandid Hersoni Korabelnõi rajoonis droonidega tsiviilelanikke, vigastades kolme inimest.

2. Umbes 270 drooni eile õhtul venemaa ja okupeeritud alade sügavusse suundus.

Peterburis oli eile õhtust mobiilne internet suletud arvatavalt õhurünnaku kartuses.

Krimmi poolsaarel algasid plahvatused alates keskööst. Vähemalt 7 rajoonis pole elektrit.

3. Kursk: muutusteta rindejoones.

4. Harkiv: muutusteta rindejoones.

5. Kupjansk-Kreminna: uut infot eip Kupjanski ega Lõmani suunalt pole.

6. Siversk: väga tugev vene poole konveier tõi neile pisu pikema ja ohtliku edenemise.

vene pool on edasi liikunud või infiltreerunud jõudes taas Vasjutõnske külast lõunapool u 5 km kaugusele Siverski Donetsi-Donbass kanalist läänes. Neid küll videode järgi aktiivselt droonidega töödeldi, aga tundub, et sinna kanti on jõudnud kas mitu erinevat väikest gruppi või üks kuni jao suurune, sest neid kohti, kus neid tabati, on väga erinevad… päris mures, et siin lõigul kuidagi Ukraina kaitse nõnda hõre on…

Küll on Ukraina omad seni hallis alas olnud Markove külas uuesti kanna maha saanud (jääb see koht vene poole edasijõudmise kohast u 8 km kaugusele lõunas).

7. Bahmut: hetkel tundub, et Ukraina on end Kostjantõnivkas pisu tagasi tõmmanud. Täpsem seis on selgusetu ning erinevad blogikanalid näitavad väga erinevaid jooksvaid seise. Suht kindel, et hallis alas on veel Ukraina possasid ning linna põhjaservas asub veel Ukraina eesmine kaitseliin. Hetkel veel ei muudaks juunis arvatud prognoosi, et Ukraina omad võivad juulis linna kaotada.

8. Donetsk: Otse Ukraina sõjablogikanalist: Pokrovski suund tänu hiljuti ilmunud kaadritele, mis näitavad 61 avariilist autot, veoautot, saiapätsi (UAZ kuut) ja muud Malõnivka lähedal asuval väikesel teelõigul. Pole ime, et rinne on siia vaevu liikunud, arvestades venemaa inimohvreid. Arhiiviandmete avamisel on näha, et kogu piirkond on olnud vene vägede surmalõks umbes aasta ja jääbki nii.

9. Lõunarinne: muutusteta.

10. Herson: muutusteta.

11. Pärast mitmeaastast pausi hakkasid venelased 2026. aastal taas huvi tundma kinnisvara ostmise vastu välismaal.

Aasta esimesel poolel hüppas nõudlus välismaalastele kuuluva kinnisvara järele 20% võrreldes 2025. aasta teise poolega, teatab Kommersant Prian,ru andmetele viidates. Võttes arvesse välismaalt pärit päringuid (sh VPN-i kaudu tehtud päringuid), oli kasv 25% võrreldes eelmise poolaastaga ja 20% aastaga.

„Pingeline geopoliitiline olukord sunnib mõningaid ostjaid aktiivselt otsima varuplaani,” märgib Prian.ru juhtiv analüütik Filipp Berezina. Avalikkuse lootused rahule Donald Trumpi abiga on purunenud, Ukraina droonid ründavad venemaa linnu, riigis blokeeritakse internetti ja sõnumsiderakendusi ning kuulujutud võimalikust mobilisatsioonist on muutunud üha tavalisemaks.

Z-kanalite andmetel võib kreml selle poole pöörduda oktoobris pärast riigiduuma valimisi. Verstka ja Važnõje Istorii allikad väitsid, et kaitseministeerium valmistab juba ette väljaõppevägesid uute värvatute vastuvõtmiseks ning armee täiendamise eest vastutavatele isikutele on juba antud käsk ettevalmistusteks.

Reutersi kremlile lähedaste allikate sõnul valmistub putin vastuseks Ukraina rünnakutele vaenutegevuse eskaleerimiseks. Lääne sõjaväeanalüütikud ei välista võimalust, et ta annab käsu massiliseks ajateenistusse kutsumiseks.

venemaalased ostsid aastatel 2022–2023 aktiivselt välismaist kinnisvara ja otsisid võimalusi oma raha välismaale liigutamiseks, kuid siis saabus vaikus, ütleb Berezkin. Nüüd on nad aga taas huvitatud mitte niivõrd kohesest emigratsioonist, kuivõrd võimalusest riigist pikas perspektiivis lahkuda, rõhutab ta.

NF Grupi välis- ja kuurordikinnisvara osakonna direktor Anna Larina rõhutab, et välismaal asuva kinnisvaraga seotud tehingute arv kasvab. Näiteks kahekordistus kinnisvaranõudlus Gruusias, samas kui Kreekas ja Küprosel kasvas see aastaga vastavalt 46% ja 63%.

Priani sõnul olid jaanuaris-juunis venelaste seas populaarseimad sihtkohad Türgi, AÜE ja Tai. Lisaks jätkavad venelased kinnisvara ostmist Araabia Ühendemiraatides hoolimata Iraani sõjast. Berezkini sõnul on riigis ilmunud sooduspakkumisi, mis tekitavad ostjates suurt huvi.

12. Kolmapäeval avaldatud Rosstati andmete kohaselt on tõusvad kütusehinnad hakanud venemaal inflatsiooni kiirendama. Juunis tõusis tarbijahinnaindeks 0,87% – see on selle kuu kõrgeim näitaja alates 2012. aastast (mil inflatsioon oli 0,87%). Aastane hinnatõus kiirenes esimest korda pärast jaanuarikuu käibemaksu tõusu, 5,31%-lt mais 6,01%-ni.

Suve algus on traditsiooniliselt inflatsiooniks soodne aeg. Kuid seekord oli hinnatõusu määr kaks korda suurem kui juuni võrdlusnäitaja 0,44%, märgib majandusteadlane Dmitri Polevoi. Alates 2000. aastate algusest on juuni inflatsioon olnud selle aasta tasemest kõrgem vaid neli korda: 2012. aastal, samuti 2009., 2008. ja 2001. aastal.

Inflatsiooni peamine liikumapanev jõud on kütusekriis, kirjutab investeerimispankur Jevgeni Kogan. Juunis tõusid bensiini hinnad 6,9% ja diislikütuse hinnad 7,1%, mis on kõrgeim tase alates 2009. aasta juulist ja 2010. aasta detsembrist, mil bensiini hinnad tõusid vastavalt 7,1% ja diislikütuse hinnad 10%.

Ka puu- ja köögiviljad soodustasid inflatsiooni juunis: Rosstati andmetel tõusid need keskmiselt 4,2%. Kokkuvõttes tõusid toiduainete hinnad 0,65%, sealhulgas liha ja linnuliha hinnad 1,2% ning suhkru hinnad 2,6%.

Teenuste hinnad tõusid kuu jooksul keskmiselt 1%, eriti järsult tõusid mobiiltelefonide hinnad: juunis tõusis teenusepaketi igakuine tellimistasu 8%.

Rosstat registreeris paljude kaupade puhul kerge hinnalanguse: rõivad ja jalatsid, elektroonika, televisiooni- ja raadioseadmed, piimatooted ja päevalilleõli, samas kui munad langesid isegi peaaegu 10%.

Juuni numbrid näitavad, et praegused inflatsioonimäärad on jõudnud kahekohalise numbrini (hooajaliselt korrigeeritud aasta baasil), märgib Polevoi. Tverdõje Tsifri analüütikute esialgsete hinnangute kohaselt on see umbes 12%. Peamine intriig, kirjutavad nad, on see, mis juhtus inflatsioonisurvega väljaspool naftatooteid.

Kütusehinnad domineerivad ja nõrgenev rubla mõjutas samuti hindu, väitis majandusteadlane Jegor Susin. Seetõttu on kütusehinna trendi sekundaarsed mõjud inflatsioonile ja inflatsiooniootustele olulised, rõhutas ta. Keskpank märkis, et kütusehindade tõus võib kanduda üle teiste kaupade ja teenuste hindadele transpordi- ja tootmiskulude kaudu.

Ka juulikuu inflatsioon on kõrge, rõhutab Kogan. Arvestades, et tarbijahinnad hüppasid kuu esimesel nädalal 0,31%, võib keskpank otsustada baasintressimäära mitte langetada, pakuvad analüütikud. Rahaturu indikaatorid viitavad isegi tõusule, märgib Ari Capital Management Company asutaja Aleksei Tretjakov.

13. Valgevene president aleksandr lukašenko kiitis heaks venemaaga sõlmitava protokolli eelnõu, mis tagab kahe riigi kodanikele võrdsed liikumisvabaduse õigused, lihtsustades venelastele ajutise ja alalise elamisloa saamise protsessi vabariigis, teatab Izvestija lukašenko pressiteenistusele viidates. Eelnõu kohaselt saavad venemaa ja Valgevene kodanikud teises riigis ajutise või alalise elamisloa ainult oma kodakondsuse alusel. Alalise elamisloa menetlemise aeg lüheneb kolmelt kuult kahele.

Valgevenest on saanud paljude venelaste jaoks alternatiivne elukoht. See on muutumas atraktiivseks sihtkohaks tänu droonirünnakute puudumisele, kütusekriisile ja leebematele internetipiirangutele. venelased on hakanud aktiivselt huvi tundma kinnisvara vastu Minskis. Mais avaldas Valgevene riiklik katastriamet statistika venelastega seotud kinnisvaratehingute kohta. Ameti andmetel moodustasid venemaa kodanikud 2026. aasta esimeses kvartalis 60% kõigist välismaistest ostjatest. 2026. aasta märtsis ostsid venemaa kodanikud peaaegu iga kümnenda korteri. Võrdluseks, venemaa ostjate osakaal oli 2019. aastal 1,5%, 2021. aastal 3% ja 2022. aastal 2%.

Sellegipoolest ei ole Valgevene ideaalne alternatiiv ümberpaigutamiseks. Viimastel aastatel on Valgevenes suurenenud riiklik kontroll interneti üle. Võimud liigitavad sõltumatut meediat ja veebiressursse regulaarselt ekstremistlikuks ning piiravad neile juurdepääsu. Siiski on blokeerimised vähem levinud kui venemaal, kus juurdepääs YouTube’ile, Facebookile, Instagramile, Discordile, Signalile ja mitmetele teistele teenustele on alates 2022. aastast piiratud ning VPN-ide kasutamise vastu on kehtestatud meetmed.

14. Saksa autotootja BMW teatas, et endise venemaa partneri Avtotori Kaliningradi tehases jätkub sõidukite tootmine ilma ettevõtte loata, vahendab Bild. BMW väitis, et selline tootmine pole ettevõtte poolt lubatud ja hoiatas kliente piraat-BMW-de ostmise riskide eest.

Alates 2025. aasta algusest on Avtotor taasalustanud BMW X5, X6 ja X7 crossoverite kokkupanekut, kasutades osi, mis on ladudes alles jäänud alates 2022. aastast, mil BMW lõpetas tegevuse venemaal pärast Ukraina sõja puhkemist. BMW esindaja iseloomustas Ukraina portaalile United24 antud kommentaaris sõidukite tootmist ebaregulaarseks. Ettevõte teatas, et alates 2022. aastast ei ole sõidukid läbinud kvaliteedikontrolli ega BMW sertifitseerimist.

Auto Motor und Sporti andmetel kasvas venemaal registreeritud ja kokku pandud BMW sõidukite arv 2025. aastal võrreldes eelmise aastaga peaaegu kolmekordistunud. Need sõidukid erinevad aga 2022. aasta mudelitest. Väljaanne märgib, et mõningaid komponente on modifitseeritud, näiteks väiksemaid õhuvõtuavasid. Kuna originaalkomponentide varud hakkasid otsa saama, hakkas Avtotor kasutama kohalikke osi, sealhulgas voolikuid, kerepaneele ja juhtmestikke. Autod pole enam ühendatud ka ametlike BMW digitaalsüsteemidega, seega mõned funktsioonid enam ei tööta.

Nende autode hind püsib aga kõrge. Avtotor müüb piraat-BMW-sid 12–14 miljoni rubla ehk umbes 150 000 euro eest. Uue BMW X7 baashind Saksamaal algab 105 000 eurost. Samal ajal kasvab nõudlus brändi autode järele venemaal jätkuvalt. Analüütilise agentuuri Avtostati andmetel müüdi riigis 2025. aastal umbes 16 700 BMW-d, mis on 42% rohkem kui eelmisel aastal. Mõned uued autod sisenevad venemaa turule paralleelimpordi skeemide kaudu.

Enne sõda tootis BMW Avtotoris autosid lepingu alusel. Pärast lääne autotootjate lahkumist jäi ettevõte tellimusteta. 2022. aasta kevadel saatis Avtotor oma töötajad raske majandusliku olukorra tõttu koondamislepingule ning pakkus neile seejärel ajutist tööd maasikate, mustikate ja õunte koristamisel kohalikus puukoolis või ehitusplatsidel. Samal ajal eraldati ettevõtte töötajatele maad kartulikasvatuseks.

15. Pärast Ukraina droonide ulatuslikku rünnakut laevadele Aasovi merel on venemaa julgeolekuagentuurid keelanud laevadel läbida Aasovi-Doni mere kanalit, mis on Doni jõge Aasovi merega ühendav laevatee. Reuters teatas sellest reedel, 10. juulil, viidates kolmele venemaa teraviljaekspordi allikale.

Teate läbisõidutaotluste vastuvõtmise lõpetamise kohta saatis välja venemaa piirivalve, mis allub FSB-le, teatab Reuters. Agentuur ei täpsustanud piirangute kestust. Üks agentuuri allikatest teatas ka, et laevade läbisõit Kertši väinast, mis ühendab Musta merd Aasovi merega, on peatatud.

Agentuur ei esitanud peatamise põhjust. venemaa põllumajandusministeerium ja venemaa transpordiministeerium ei vastanud Reutersi kommentaaritaotlustele. Ukraina ründas venemaa laevu Aasovi merel nelja päeva jooksul enam kui 30 korda.

Mõni päev varem teatasid Ukraina relvajõud (UAF) vähemalt 25 laeva hävitamisest Aasovi merel mehitamata õhusõidukite abil. Ukraina relvajõudude mehitamata süsteemide vägede ülem Robert „Magyar” Brovdi postitas 9. juulil oma Telegrami kanalile nimekirja, mis näitas, et mõnda laeva rünnati mitu korda.

Enamik Brovdi loetletud laevadest olid naftatankerid, kuid rünnati ka puistlastilaevu. Ukraina ülem märkis, et tabatud tankerid on tuvastatud, kuuluvad venemaa varilaevastikku ja neile kehtivad rahvusvahelised sanktsioonid seoses venemaa täiemahulise sõjaga Ukraina vastu.

venemaa võimud ei ole Aasovi merel laevade rünnakute järsku sagenemist kommenteerinud. Mõned intsidendid said kinnitust. Näiteks Rostovi oblasti kuberner juri sljusar teatas 8. ja 9. juulil, et Taganrogi lahes tabati droonirünnakutes vähemalt nelja tankerit. Tema avalduse kohaselt said laevad väiksemaid kahjustusi.

Teravilja hinnad börsidel tõusid pärast teateid droonirünnakutest Aasovi merel.

Reutersi andmetel asuvad Rostovi oblast ja Krasnodari krai, venemaa juhtivad teraviljatootmispiirkonnad, Aasovi mere rannikul. venemaa transpordib teravilja ka Aasovi-Musta mere basseini kaudu, mis on riigi jaoks oluline varustustee.

Pärast teateid Ukraina droonirünnakutest puistlastilaevadele Aasovi meres ja kuulujutte võimalikust laevaliikluse lõpetamisest Aasovi merel tõusis nisu hind Euronexti börsil ühe päevaga enam kui 4 protsenti. 10. juuli näitaja oli kuue nädala kõrgeim.

16. Lühiuudised

Vabariiklasest senaator Lindsey Graham teatas, et on saavutanud Valge Majaga kokkuleppe venemaa-vastaste sanktsioonide seaduseelnõu osas, mida Donald Trumpi administratsioon on valmis toetama.

Rumeenia on andnud õhurünnakuhoiatuse vastuseks venemaa rünnakule Ukraina linnadele Doonau jõe ääres Rumeenia piiri lähedal. Sellest teatas Rumeenia kaitseministeerium avalduses. Rumeenia kaitseministeerium märkis, et 11. juulil kell 4.39 tuvastas selle radarjälgimissüsteem õhusihtmärke Ukraina linnade Kiliya ja Izmaili lähedal. “Riigi õhuruumi loata sisenemisi ega õhusõidukite allakukkumisi ei registreeritud. Õhurünnakuhoiatus tühistati kell 5.07,” teatas ministeerium.

Kokkuvõte tugineb avalikele allikatele. Allikateks on sõdivate poolte ametlikud teated, avalik meedia, kummagi poole blogijate sõnumid ning kolmandate osapoolte info. Loo autor üritab hoida eraldi fakti, kuuldust ja arvamust. Info kipub enamasti olema vastukäiv või seda varjatakse, sestap tugineb kokkuvõtte lisaks erinevate sõjalist olukorda kajastavate kaartide analüüsil. Vigu juhtub ja parandused teeb järgmise päeva kokkuvõttes. Vabandused ette, et vene riiki, sellega seotud kremlimeelsete isikute nimed on väikse tähega… ja sõna Ukraina igas võtmes suure tähega.