Sõja ülevaade: 1598. päev - üha valusamaks läheb venemaal

Pilt: https://x.com/GeneralStaffUA

Lõunaeestlane jätkab sõjanduse asjatundja Toomas Piirmanni ülevaatega sündmuste kohta Ukraina sõjas.

Ukraina 10. juuli 2026:

sellise vene poole kulu juures täitsa ok ja üha valusamaks venemaal ja okupeeritud aladel sügavuses läheb… nii maa kui vee peal.

1. Terroristlik käitumine kremlit iseloomustab.

2. Kirjutatakse isegi kokku juba 35 tabatud vene kaubalaevast Musta mere kandis, aga järgmine naftarafineerimistehas pihta sai jne.

3. Kursk: muutusteta.

4. Harkiv: muutusteta.

5. Kupjansk-Kreminna: pisu segadust.

6. Siversk: muutusteta.

7. Bahmut: muutusteta.

8. Donetsk: üks vene poole edenemine vähemalt hetkel kirja läks.

9. Lõunarinne: muutusteta.

10. Herson: muutusteta.

11. lavrov ütles, et venemaa jätkab sõda kuni Ukraina täieliku kapitulatsioonini.

12. vene ettevõtjaid trahvitakse mobilisatsioonireservi piisavalt inimeste värbamata jätmise eest.

13. Z-blogijad ründasid venemaa spordiministrit selle eest, et too sanktsioonide tühistamise nimel ametlikult Ukraina okupeeritud alade nimekirjast loobus.

14. Peaaegu 70% venelastest ütles, et kardavad pensionipõlves rahapuudust.

15. venemaa seisab diiselkütuse puuduse tõttu silmitsi teraviljasaagi kadudega.

16. putin käskis kehtestada kõigile õpilastele kursuse „vene keel riigikeelena”.

17. venemaa riigiduuma nimetas koduvägivalla kriminaliseerivat seadust löögiks peredele.

18. Lühiuudised

Ukraina 81. õhumobiilbrigaad täiendas vallutatud T-72 tanki droonikaitse ja täiendava kamuflaažiga. vene väed hülgasid tanki Ukraina pealetungi ajal pärast kütuse otsa saamist.

Hersoni oblastis pillavad venemaa droonid lõhkeseadeldisi, mis on maskeeritud niiskete salvrätikute pakenditeks. Ukrainas turustatava kaubamärgi „Naturelle Classic Black Wipes” pakenditesse on peidetud lõhkekehad.

Kokku registreeriti viimase 24 tunni jooksul 283 lahingukokkupõrget. Kevad-suvine vene poole pealetung on tõstnud veelgi tuure ning selline isikkoosseisu kaotuste number on ikka väga kõrge. Tundub, et suurenesid edasi saadetavad grupid. Suurim tõus kontaktide arvus oli Sumõ suunal ning väga-väga tihe Ukraina tööstuslinnade komplekti suunal ning lõunarinde idalõigus. Enamus vene soomust siiski hävitatakse kuskil possal paiknedes, sestap neid väga rünnakute toetamisel eip näe. Jah, egas neid halli alani taksodena ka väga kasutada taheta.

Seni on vaatamata mitmetele taganemistele (aga ka edenemistele) olukord rindel vaatamata väga-väga tugevale vene poole survele enam-vähem ok ning maa hinna tõus eludes ja väidetav kaotuste suhe 1:8-le väga-väga soodne Ukrainale ning selle koosmõju keskmaa kui kaugmaalöökide venemaa ja okupeeritud alade suunal hakkab sundima vene poolt senisest kardinaalsemate sammude poole. Jah, peale riigiduuma valimisi sügisel on suur tõenäosus uueks täiendavaks mobilisatsiooniks venemaal, aga võib-olla suudab selle valguses Lääs end veelgi rohkem koondada võtmaks vastu otsuseid, mis neile majanduslikult küll valusad on, aga mõjutaks venemaa majandust väga-väga halvavalt… vastupidiselt ROK-i käitumisele.

Eile viis vaenlane läbi 96 õhurünnakut, heites alla 286 juhitavat pommi. Lisaks kasutas ta 10 085 kamikaze-drooni ja sooritas 3422 kaudtulelasku, sealhulgas 74 mitmikraketisüsteemidega. Üllatavalt suur kaudtulelaskude arv, aga eks kasvanud rünnakute arvu toetamiseks neid rohkem töösse lükati ning kahjuks näeb kaudtule töö (lisaks droonioperaatorite töö) paremat kasutamist esmalt alade puhastamisel ja seejärel paremas koordineerimises rünnakule saadetavate üksuste toetamisel, aga õnneks pole see veel kõikjal neil ok, ning arvata võib, et kui neid oskajaid jälle kuskil rohkemalt tabatakse, siis kvaliteedi langus sellele kohe järgneb, ehk siis kvaliteetse isikoosseisu konveierit vene poolel pole.

1. Ukraina õhutõrjesüsteemid tulistasid juunis toimunud venemaa massirünnakute käigus alla 89% õhusihtmärkidest. Suurimaks väljakutseks on endiselt ballistilised raketid, millest pealtkuulamisrelvade puuduse tõttu peatati vaid 40%.

Juuni 2026 oli Ukraina tsiviilelanike jaoks surmavaim kuu pärast venemaa täiemahulise sissetungi algust: ÜRO esialgsete andmete kohaselt hukkus suve esimesel kuul vähemalt 265 tsiviilisikut ja veel 1816 said vigastada. Selle avalduse tegi poliitiliste küsimuste ja rahutagamise asepeasekretär Rosemary DiCarlo ÜRO Julgeolekunõukogu kohtumisel (ülekanne avaldati ÜRO YouTube’i kanalil). Ta märkis, et mai 2026 oli juba sõja algusest peale veriseim kuu, kuid juuni andmed olid veelgi hullemad. „See murettekitav trend jätkub juulis,” ütles DiCarlo, rõhutades, et 2., 6. ja 8. juuli rünnakud näitavad selget mustrit, kuna need olid suunatud linnakeskustele, nõudes suure hulga tsiviilelanike elusid.

Kokku on ÜRO andmetel täiemahulise sissetungi algusest alates Ukrainas tapetud vähemalt 16 402 tsiviilisikut, sealhulgas 802 last; vigastada sai 48 428 tsiviilisikut, sealhulgas 2948 last. DiCarlo märkis, et need arvud hõlmavad ainult kinnitatud juhtumeid ja tegelikud arvud on tõenäoliselt palju suuremad. Ta kutsus üles viivitamatule, täielikule ja tingimusteta relvarahu sõlmimisele. „Puudub sõjaline lahendus, mis suudaks tagada püsiva rahu,” teatas DiCarlo, lisades, et relvarahu peab viima õiglase ja kõikehõlmava rahuni vastavalt ÜRO hartale ja rahvusvahelisele õigusele.

Läti alaline esindaja ÜRO juures Sanita Pavluta-Deslande tõi välja veelgi uuemad andmed: ainuüksi juuli esimese seitsme päeva jooksul nõudsid venemaa rünnakud 93 Ukraina tsiviilisiku elu ja haavasid üle 500 inimese. Diplomaat tegi selge vahet poolte tegude vahel: Ukraina teostab oma seaduslikku õigust enesekaitsele, rünnates venemaa sõjaväe sihtmärke, samal ajal kui venemaa väed on sihikule võtnud elamud, elamurajoonid ja kultuuriobjektid. Pavljuta-Deslande rõhutas, et Ukraina vajab tsiviilisikute kaitsmiseks kiiresti täiendavaid õhutõrjevõimekusi.

10. juuli öösel korraldasid vene okupandid Harkivi oblastis Bohoduhivi rajoonis asuva Valkõ linna vastu droonirünnaku. 50-aastane naine sai surma. Samuti sai vigastada ja haiglasse viidi 23-aastane naine. 27-aastane mees ja 18-aastane poiss kannatasid ägeda stressireaktsiooni all. Rünnaku tagajärjel puhkes tulekahju, mis kahjustas viit eramut ja kahte kõrvalhoonet.

24 tunni jooksul tegid vene sissetungijad Zaporižja oblastis 49 asula vastu 1038 rünnakut (droonid, raketid, kaudtulelasud), mille tagajärjel hukkus üks ja sai vigastada 12 inimest.

Zelenski ütles, et Võšneves asuv objekt, mida tabasid vene raketid ja droonid, oli Ukroboronpromiga seotud ettevõtte laskemoonaladu. Käimas on kriminaalasi, süüdlased võetakse vastutusele ja oodata on süüdistatute vallandamist.

2. Lisaks umbes 15 laevale, mida eile tabati (mis teeb viimaste päevade kokku üle 30 ja kahjuks on juba vähemalt kahes kohas märgatud suuri naftalekkeid tabatud laevade ümber), on Krimmi alajaamad tugevalt kannatada saanud. Mõned Krimmi piirkonnad on olnud elektrita juba üle nädala ja Telegram on üha meeleheitlikum – paljud inimesed on täiesti teadmatuses, miks või kuidas nad on sattunud sellisesse olukorda, mille pärast neid tabati.

venemaa Saraatovi naftatöötlemistehas on pärast järjekordses Ukraina droonirünnakus kannatada saanud kahjustusi määramata ajaks tegevuse peatanud. Reuters teatas sellest neljapäeval, 9. juulil, viidates kahele olukorraga tuttavale anonüümsele allikale. Meediaallikate teatel ründasid Ukraina droonid rafineerimistehase peamist CDU-6 toornafta destilleerimisüksust, mis töötles kuni 20 000 tonni toornaftat päevas. Reutersi teatel oli see rajatises ainus omataoline üksus.

9. juulil toimunud öised rünnakud naftahoidlatele viisid pikaajalise tulekahjuni Tveri linnas ning Stavropoli krais kuulutati välja eriolukord.

Ukraina väed jätkasid 10. juulil öösel rünnakuid venemaa naftataristu vastu, rünnates sihtmärke mitmes piirkonnas, teatasid venemaa Telegrami meediakanalid.

Ukraina sõjavägi ründas väidetavalt 10. juulil öösel Lõuna-venemaal asuvat Ilski naftatöötlemistehast. Kohalike elanike sotsiaalmeediasse postitatud fotod ja videod väidavad, et rafineerimistehasest kerkivad suured hõõguvad leegid. Krasnodari krais Ukraina kontrolli all olevast territooriumist umbes 500 kilomeetri kaugusel asuv rafineerimistehas on Lõuna-venemaa üks suurimaid, tootes aastas ligi 6,6 miljonit tonni kütust. Viimane teatatud rünnak on vähemalt 17. kord, kui rafineerimistehas on Ukraina rünnakute sihtmärgiks. Viimati oli rafineerimistehas Ukraina peastaabi andmetel sihtmärgiks 2. juunil.

Hommikutundidel nähti väidetavalt läänepoolse Taganrogi linna kohal suitsu tõusmas seoses teadetega linna sadama naftaterminali ründamisest. Rostovi oblastis asuv Taganrog asub venemaa lõunaosas Aasovi mere rannikul, vaid 40 kilomeetri kaugusel Ukraina piirist venemaaga. Suitsusamba suurus viitab miskit kütusetaristu tabamisele.

10. juuli öösel ründasid Moskvat droonid ja linna paigutatud õhutõrjesüsteemid töötasid. Tulemusi ei tea.

3. Kursk: muutusteta rindejoones ning Ukraina omad jätkavad seal kandis venemaa sildade ära laskmist.

4. Harkiv: muutusteta, keskmisest tugevam surve pole vene poolele juba pikalt ühtki edenemist toonud. Hakkab tunduma, et sektori aktiivsus ongi vaid Ukraina üksuste sidumiseks.

5. Kupjansk-Kreminna: pisu segadust…

Kupianski linna kandist mõned videod siiski läbi lipsavad, aga tegelikku olukorda linnas siiski ei tea. Kipub arvama, et vene soldateid jagub ka linna Oskili jõe läänekaldal olevas osas ja kuna neid soldateid jahitakse ka linna ümbruses (loode- ja läänepool), siis osa linna nad siiski kontrollivad ka Oskili läänekaldal. Juba nädal pole ka märke seal kandis Ukraina üksustest Oskili idakaldal.

vene pool riputas üles video ja fotosid, et nad on suutnud sektori keskmises osas jõuda kolme külani ja seal kanna maha saanud (Tšernestšina, Druželjubivka, Novõi Mõr). Arvatakse, et osaliselt võib olla AI abiga toodetud materjaliga ning juhtunud see olla mai lõpus. Eks jääb ootele, kas miskit täpsemat selgub.

Lõmani kandis pakuvas suured metsaalad vene soldatitele paremaid infiltreerumise võimalusi ja kohati päris kaugele jõutakse, enne kui neid tabatakse. Seni suuremaid gruppe kui 4 soldatid kaugele jõudmas näinud pole. Lõmani linnas siiski vene soldateid pole ja ja tundub, et Ukraina omad üha paremini kontrollivad ala Lõmanist kuni Zerebetsi jõeni.

6. Siversk: väga tihe vene väikeste gruppide konveier kipub küll kohati kaugemale jõudma aga pikemalt kanna maha saamist ei tuvastanud. Peaasi, et Ukraina omadel droonioperaatoreid ja droone jaguks ning olulistes kohtades ka mehitatud possad püsiks ja on lootust, et siinne sektor võib minna vene poolele sama kulukaks kui Kostjantõnivka kant. No on Slovjansk ja Kramatorsk lihtsalt nii ahvatlevad aga ka putinile aasta lõpuks lubatud saavutused.

7. Bahmut: vene pool jätkas Kostjantõnivka linna pommitamist ehk siis eip linn sugugi nende poolt vallutatud ole.

8. Donetsk: Ševtšenko külani jälle soldatid jõudsid, see pole neil esimene kord. Hetkel tundub, et küla serval asuvates hoonetes neid töödeldakse ning vene poole väitel olla neil kand maas. Eks näis, mis lähipäevad tegelikult näitavad.

9. Lõunarinne: muutusteta.

10. Herson: muutusteta.

11. venemaa välisminister lavrov ütles, et Moskva jätkab sõda Ukraina vastu kuni 2024. aasta juunis vladimir putini seatud eesmärkide saavutamiseni – toona rääkis putin tegelikult Kiievi täielikust alistumisest. „President kinnitas selgelt, et me jätkame nende eesmärkide saavutamist, mis seati juba 2024. aasta juunis vladimir putini kõnes välisministeeriumis,” rõhutas lavrov ühisel pressikonverentsil Mosambiigi välisministeeriumi juhi Maria Lukašiga (video avaldas venemaa välisministeerium).

2024. aastal nõudis putin lavrovi mainitud kõnes Ukraina vägede väljaviimist kogu Donetski, Luhanski, Zaporižja ja Hersoni oblasti territooriumilt, mida venemaa ei suutnud vallutada, nende piirkondade ja Krimmi tunnustamist venemaa omana, Ukraina keeldumist NATO-ga liitumisest, samuti Ukraina demilitariseerimist ja denatsifitseerimist. putin väitis, et pärast nende tingimuste täitmist annab ta kohe korralduse relvarahu kehtestamiseks.

lavrov süüdistas lääneriike ka selles, et nad läbirääkimisvalmidust imiteerides pöördusid venemaa poole avalike ultimaatumitega. Tema sõnul hävitas Lääs ise kõik varem – 2014., 2015., 2019. ja isegi 2022. aastal – saavutatud kokkulepped, mille tõttu Moskva heade suhete ja lootuste varu on täielikult ammendunud. Minister rõhutas, et venemaa ei usu enam Lääne garantiidesse.

Lisaks Ukraina alistumisele nõudis putin 2024. aasta juunis ka kõigi Lääne venemaa-vastaste sanktsioonide tühistamist ning ähvardas, et kui Kiiev ja Lääs neist tingimustest keelduvad, muutub reaalsus kohapeal ja läbirääkimiste tingimused on teistsugused.

Njah, tegelikult ei miskit uut. Kurb, et paljud siiski ei saa aru, et venemaa arvamus läbirääkimistest on pisu vildakam kui läänemaailm seda mõistab. kremli mõistes läbirääkimised on allaandmise kokkuleppimine… ja kõige selle kõrval tundub Valge Maja praeguse juhtkonna, kuidas nüüd viisakalt kirjutada… sisutühi loosungite loopimine lihtsalt halenaljakalt…

12. venemaal on ettevõte esmakordselt vastutav mobilisatsioonilise personalireservi töötajate värbamise kvoodi mittetäitmise eest. Nagu Verstka avastas, määras Kirovi Oktjabrski ringkonnakohus LEPSE elektrimasinate tehasele 50 000 rubla (550 euro) suuruse trahvi piirkondliku töörühma otsuse mittetäitmise eest.

Kohtuasja materjalide kohaselt kanti tehas 2025. aasta detsembri lõpus strateegiliste rajatiste nimekirja, mis kujutavad endast kõrgeimat ohtlikkust droonirünnakute ohu tõttu. Seejärel käskisid piirkondlikud võimud tehasel tagada rajatise turvalisus mobilisatsioonilise personalireservi töötajatega ja kehtestasid vastava kvoodi. Tehas ei täitnud aga seda nõuet tähtajaks, 4. märtsiks 2026, ega esitanud teavet täitmise kohta.

Juuni alguses mõistis kohtupiirkonna nr 61 kohtunik ettevõtte süüdi Kirovi oblasti seaduse artikli 2.7 alusel ja määras 50 000 rubla suuruse trahvi. LEPSE esindajad kaebasid otsuse edasi, väites, et tehas oli astunud samme reservväelaste värbamiseks, kuid kampaania oli olnud ebaefektiivne – vabatahtlikke ei leitud. Lisaks, juristide sõnul oli tehas apellatsiooni arutamise ajaks oma kvoodi juba täitnud.

Oktjabrski ringkonnakohus leidis, et kaitsja argumendid on alusetud, kuid märkis, et rikkumine on parandatud ja lõpetas 18. juunil kohtuasja selle ebaolulisuse tõttu. Otsuse tekst eemaldati kohtu veebisaidilt, kuigi toimikule on Verstka sõnul endiselt juurdepääs.

Mediazona on avastanud, et vähemalt kahele teisele Kirovi tehasele – Selmashile ja Majakile – määrati sarnane trahv. Selmashile määrati 100 000 rubla ja Majakile 50 000 rubla suurune trahv. Apellatsioonis vähendati Selmashi trahvi 50 000 rublani, samas kui Majaki karistus jäeti muutmata. Selmashi kaitsjad väitsid kohtus, et piirkondlikul töörühmal ei ole õigust kehtestada töölevõtmise kvoote ja et ettevõte ei tohiks sundida töötajaid reservi astuma, viidates põhiseaduse artiklile 37 töövabaduse kohta. Trahvi aga vähendati, kuna tehas oli kaebuse läbivaatamise ajaks juba oma kümne inimese kvoodi täitnud. Majaki esindajad, nagu ka LEPSE kaitsjad, väitsid, et nad olid teinud kõik endast oleneva reservväelaste värbamiseks, kuid ei suutnud kvooti õigeaegselt täita.

2025. aasta novembris allkirjastas putin seaduse, mis lubab reservväelaste kasutamist kriitiliste rajatiste kaitsmiseks. Varsti pärast seda algas kampaania selliste üksuste moodustamiseks. Gazprom sõlmis kaitseministeeriumiga lepingu mobiilsete õhutõrjeüksuste loomiseks oma rajatiste kaitsmiseks. Reservväelastele lubatakse palga säilitamist, tööandjalt igakuist 200 000 rubla (2200 euro) suurust hüvitist väljaõppel osalemise eest ja lisatasusid kaitseministeeriumilt. Neid ei peeta aga ametlikult tegevväelasteks. Leningradi oblasti võimud olid varem teatanud vabatahtlike värbamisest sarnaste üksuste jaoks.

Njah, tegelikult saab selle lepingu alusel rindele saata küll ja sestap sellise lepingu tegemist kardetakse ning vabatahtlike leidmine neisse õhutõrjeüksustesse ongi keeruline.

13. vene sõjameelsed blogijad süüdistasid venemaa Olümpiakomitee juhti ja spordiministrit mihhail degtjarjovi riigireetmises, kuna ta eemaldas oma põhikirjast viited okupeeritud Ukraina aladele – DPR-ile, LPR-ile, Zaporižja ja Hersoni oblastile ning Krimmile. See muudatus sai Rahvusvahelise Olümpiakomitee (ROK) sanktsioonide tühistamise tingimuseks, mis taastas ajutiselt ROK liikmelisuse 7. juulil. „venemaa Olümpiakomitee on loovutanud osa riigi territooriumist, et olümpiamängudel luksuslikult ja glamuurselt aega veeta,” kirjutas propagandist dmitri stešin.

Z-blogija juri lindre väitis, et ROK tunnustas Ukraina spordijurisdiktsiooni venemaa põhiseaduses sisalduvate piirkondade üle. Teine sõjameelne autor kirill fjodorov lisas: „venemaa ametnikud on otsustanud loobuda venemaa terviklikkusest.” „degtjarjov, kelle oma Krimm on?” küsis Z-kanal Verum Regnum ministrilt. degtjarjov ise nimetas solovjovi otse-eetris kriitikat kommenteerides süüdistusi jamaks, valeks ja provokatsiooniks ning kinnitas, et „me pole ühestki territooriumist loobunud”. Ta ütles, et piirkondlikud olümpianõukogud koosnevad tavaliselt kahest või kolmest aktivistist ja nende kaotamine ei häirinud kedagi eriti. Ta selgitas ka, et ROK on oma struktuuri oma põhikirjaga kooskõlla viinud, jäädes spordiföderatsioonide liiduks ja selle peamine ülesanne on kaitsta sportlaste huve rahvusvahelisel areenil.

ROK-i otsus ei taga aga veel venemaa võistkondade naasmist kõikidele spordialadele. Näiteks FIFA ja UEFA on teatanud, et analüüsivad enne otsuse langetamist olukorda – venemaa jalgpalliklubide ja koondise peatamine jääb seega kehtima. Samal ajal võivad venemaa sportlased teatud spordialadel nüüd osaleda 2028. aasta Los Angelese olümpiamängudel, kuigi ROK ei korralda endiselt oma üritusi venemaal ning lipu ja hümni väljapanemise küsimus on endiselt lahtine.

venemaa Olümpiakomiteele 2023. aastal okupeeritud piirkondade olümpianõukogude kaasamise tõttu määratud peatamine tühistati pärast seda, kui venemaa pool kinnitas kirjalikult, et ta ei tegutse nendel territooriumidel ega tunnusta nende spordiorganisatsioone enda omadena.

14. Ligikaudu 70% venelastest on mures oma elu pärast pensionile jäämisel, kusjuures 31% hindab oma muret „väga tugevaks”. See selgub russian Fieldi poolt 26. maist kuni 2. juunini 1600 vastaja seas läbi viidud üleriigilise telefoniküsitluse tulemustest, millele Kommersant tähelepanu juhtis. Valdav enamus vastanutest nimetas oma peamiseks mureks raha otsa saamise ohtu.

Naised on oma tuleviku pärast pärast pensionile jäämist kõige rohkem mures – 74% vs 61% meestest. 80% vastanutest omistas oma mure madalatele pensionidele, võimalikule vaesusele, inflatsioonile ning kommunaalteenuste ja toidukulude tõusule. Veel 20% on enim mures võimaliku tervise halvenemise, kalli ravi, ravimite ja meditsiiniteenuste pärast.

venemaalased peavad pensionipõlves mugavalt elamiseks keskmiselt vajalikuks 79 700 rubla (876 eurot) suurust igakuist sissetulekut. Kuid vaid 38%-l vastanutest on sääste, samas kui 60% tunnistas, et neil pole üldse sääste. Ligi kolmandik vastanutest (31%) ütles, et nad ei säästa pensioniks, sest neil lihtsalt pole piisavalt raha. Veel 16% usub, et see on ebavajalik, ja 9% kas ei usu, et nad pensionile jäävad, või kardavad, et inflatsioon õõnestab nende sääste. Ainult 6% on kindlad, et riiklikud pensionimaksed on piisavad.

Seetõttu loodab vaid 16% venelastest elada ainult oma pensionist, samas kui 68% kavatseb pärast pensioniea saabumist töötamist jätkata.

Rosstati andmete kohaselt 2026. aasta esimese viie kuu kohta oli keskmine pension mais 25 400 rubla ( – see on 8,3% rohkem kui eelmisel aastal. Inflatsiooniga korrigeeritud reaalne pension suurenes aga vaid 2,8%. Keskmine pension jaanuarist maini oli 25 318 rubla (280 eurot), mille tegelik suurus suurenes eelmise aasta sama perioodiga võrreldes 2,7%.

SuperJobi uuringu kohaselt peavad venelased keskmist pensioni 53 500 rubla kuus „korralikuks” – see on enam kui kaks korda suurem kui tegelikud maksed. Kõige tagasihoidlikumad ootused on 18–35-aastastel (50 800 rubla), samas kui pensionieale lähenevad ootavad 56 200 rubla. Suurlinnadest registreeriti kõrgeimad ootused Moskvas (57 900 rubla) ja Peterburis (57 600 rubla).

15. 2026. aasta saak on muutumas venemaa põllumeeste jaoks õudusunenäoks, kuna nad seisavad silmitsi diislikütuse puuduse, müügipiirangute ja hinnatõusuga.

Kombainide ja muu tehnika diislikütuse puudus on eriti terav peamistes lõunapoolsetes piirkondades – Rostovi oblastis, Krasnodari krais ja Stavropoli krais –, mis moodustavad viiendiku kogu riigi teraviljasaagist, teatab Forbes turuosalistele viidates.

Kubanis saab diislikütust leida M4 föderaalmaanteel ja inimesed on sunnitud ööbima bensiinijaamades kütuseautosid oodates, rääkis väljaandele piirkonnas töötav põllumees. Bensiinijaamades on kehtestatud piirangud 100 või 200 liitrit kasutaja kohta, samas kui üks kombain tarbib kuni 300 liitrit kütust vahetuse kohta. „Paljud ei riski saagikoristusele minna ilma kütuse põldudele tarnimise kindluseta,” selgitas Forbesi allikas.

Krimmis, kütusekriisi epitsentris, seisavad seadmed lihtsalt jõude, teatas poolsaarel töötava organisatsiooni esindaja. Rostovi oblastis, kus aastas koristatakse umbes 10 miljonit tonni teravilja, teatavad põllumehed juba kuni 15% saagikahjudest, ütleb Vladimir Poklad, Delovaya Profil grupi juhtimiskonsultatsioonide praktika direktor.

Naftatöötlemistehaste löökide tõttu, mis on viimase kahe kuu jooksul mõjutanud kõiki kümmet suurimat rafineerimistehast, on diislikütuse tootmine venemaal langenud peaaegu 40% ja rafineerimistehaste kasutusaste on langenud madalaimale tasemele alates 2000. aastate algusest.

Sverdlovski oblastis on olukord kriitiline, ütles Forbesile piirkondliku põllumajandusettevõtte töötaja. „Meil on kütusevarud kuuks ajaks, aga mis edasi saab – keegi ei tea. Siiani koostavad ametnikud lihtsalt lõputuid tabeleid graafikutega kütusevajaduse ja -võimsuse kohta ja ongi kõik,” kurdab ta. „Kõik saavad aru, et kui saaki ei koristata, on see õudusunenägu. Aga keegi ei saa aru, kuidas aidata.”

Jakuutias kehtivad piirangud – kuni 200 liitrit diislikütust inimese kohta. Kuid vabariigi tohutu territoorium takistab tootjatel traktorite ja muu tehnikaga 200–300 km sõitmast, et hankida kütust, millest napilt päevatööks piisab, kurdab Rahvapõllumeeste Sahha Assotsiatsiooni tegevdirektor Maja Guljajeva.

Väikeste ja keskmise suurusega talude jaoks, kellel pole oma kütusevarusid, on olukord veelgi hullem. „Diislikütuse varud katavad vaid 14 päeva põllutööd, sundides neid ostma kütust kohapeal turult kõrgete hindadega,” ütleb Poklad.

Kütuseprobleemi süvendab asjaolu, et saagikoristus tuleb lõpetada sõna otseses mõttes nädala kuni 10 päeva jooksul pärast vilja valmimist, märgib Soveconi analüüsikeskuse direktor Andrei Sizov. Kui nad seda õigeaegselt ei tee, hakkab vili murenema ja vihma korral ei pääse kombainid lihtsalt põldudele.

2026. aasta saak jääb juba märkimisväärselt eelmise aasta omast maha: 1. juuli seisuga oli viljapekstud 1,3–1,5 miljonit hektarit, mis on kolm korda vähem kui eelmise aasta sama perioodi 4,2–4,6 miljonit hektarit. See oli aga peamiselt tingitud ilmastikuoludest ja Sizovi sõnul võiks seda koristusaja lõpuks leevendada.

SovEcon prognoosib aasta nisusaagiks 88,9 miljonit tonni, mis on 2,5% madalam eelmise aasta tasemest.

16. putin andis korralduse lisada kursus „vene keel riigikeelena” kõigi riigi ülikoolide õppekavadesse. kremli pressiteenistus avaldas vastava korralduse pärast vene Keele Nõukogu koosolekut. Selle rakendamise eest vastutavaks isikuks on määratud teadus- ja kõrgharidusminister valeri falkov. Rakendamise aruanne tuleb esitada 1. detsembriks 2029.

Lisaks andis putin haridusministeeriumile korralduse uurida vene keele ja kirjanduse populariseerimise sessioonide korraldamist lastelaagrites. Ettepanekud selles küsimuses tuleb koostada 1. detsembriks ning vastutavaks isikuks on määratud ministeeriumi juht sergei kravtsov. vene Keele Nõukogule tehti ülesandeks abistada Rahvusvahelist vene Keele Organisatsiooni vene keele edendamisel „rahvustevahelise suhtluse keelena”.

putin andis ka korralduse esitada 1. oktoobriks venemaa riikliku keelepoliitika aluste muutmise määruse eelnõu. Vastutavaks isikuks on määratud Presidendi vene Keele Nõukogu esimees jelena jampolskaja. 2025. aastal rääkis putin vajadusest võidelda võõrsõnadega, mis reostavad ja moonutavad vene keelt, ning nõudis avalikes kohtades ainult kirillitsa kasutamist. Selle taustal vähendas valitsus koolides võõrkeelte tundide arvu: alates uuest õppeaastast on viienda klassi õpilastel selleks aineks kaks tundi nädalas kolme asemel ning alates 2027/2028 õppeaastast kehtestatakse sarnane nõue ka kuuendale ja seitsmendale klassile.

Juunis kutsus putin üles looma ülikoolides eraldi vene keele ja kirjanduse osakonnad, väites, et vene ja võõrkirjanduse ühine õppimine ühes filoloogia osakonnas on vastuolus arusaamaga vene keelest kui tänapäeva venemaa ühest põhiväärtusest.

Njah, võõrkeelte tundide vähendamine koolides liigub kiirelt tagasi nõuka aega ning mida vähem oskab venemaalane väliskeeli, seda vähem muu maailma (ja see teps mitte kremlile meeldi) infot oskab ta lugeda…

17. Kriminaalvastutuse kehtestamine koduvägivalla eest võib olla löök perekonna institutsioonile, ütles venemaa riigiduuma perekonnakaitsekomitee esimees nina ostanina Moskvas toimunud pressikonverentsil TASS-i andmetel. Tema sõnul nõuab lähedaste ründamise eest kriminaalkaristuste taastamise küsimus võimalike tagajärgede hindamist. Aseesimees rõhutas, et ainuüksi kriminaalvastutuse taastamine ei lahenda koduvägivalla probleemi. Ta toetas ennetussüsteemi väljatöötamist, sealhulgas kriisikeskuste loomist ja psühholoogilise toe laiendamist.

Komisjoni esimees nimetas 2017. aasta otsust koduvägivalla dekriminaliseerimise kohta veaks. Tema arvates peaks riik taastama kriminaalvastutuse pereliikmete esmakordse ründamise eest. 2017. aasta veebruaris allkirjastas putin seaduse, mis kvalifitseeris esmakordse koduvägivalla ümber haldusõiguserikkumiseks. Praegu on selliste tegude eest karistatav kuni 30 000 rubla (330 euro) suuruse rahatrahviga, kuni 15-päevase haldusarestiga või ühiskondlikult kasuliku tööga. ostanina sõnul võib nende muudatuste vastuvõtmise üheks põhjuseks olla õiguskaitseorganite suur töökoormus, mis ei suutnud selliste juhtumite arvuga toime tulla.

„Peame kaaluma, kuidas see mõjutab perekonna institutsiooni – kas see tugevdab seda, kas sellest saab tõeliselt norm, mis teeb koduvägivallale lõpliku lõpu, või õõnestab see veelgi juba niigi laastatud perekonna institutsiooni, kus lahutusi on 8 kümnest, ja et see on järjekordne hoop perekonna institutsioonile,” ütles ostanina.

Rosstati andmetel on abielude arv venemaal 2010. aastate algusest alates vähenenud ligi kolmandiku võrra: kui 2011. aastal registreeriti 1,316 miljonit abielu, siis 2024. aastal on see juba 880 000. See on madalaim näitaja alates 1998. aastast, välja arvatud 2020. aasta, mil abielude arv langes pandeemiast tulenevate piirangute ja perekonnaseisuametite ajutise sulgemise tõttu 770 000-ni. Alates 2025. aastast on Rosstat lõpetanud abielude ja lahutuste arvu statistika ning paljude muude demograafiliste näitajate avalikustamise.

18. Lühiuudised

Iraani laevade pommitamine, mis ajendas Donald Trumpi kolmapäeval kuulutama relvarahu lõppu ja USA-d ründama Iraani territooriumi, on Hormuzi väinas laevaliikluse peaaegu seisma pannud. Bloombergi teatel oli neljapäeval USA ja ÜRO Rahvusvahelise Mereorganisatsiooni toetatud marsruut mööda Lõuna-Omaani rannikut praktiliselt olematu ning väina sisenes Pärsia lahest vaid üks supertanker.

venemaa ÜRO eriesindaja kohusetäitja anna jevstignejeva väitis, et Lääs relvastas Ukraina ja muutis selle platvormiks sõjaks venemaaga. Ta väitis ka, et Läänt ei huvita, kui palju inimesi venemaal või Ukrainas sureb, ning ütles, et Zelenski müüb venemaa infrastruktuuri pihta suunatud rünnakuid kui kujuteldavat pöördepunkti järjekordse relvasaagi saamiseks. Njah… eks nad siseriiklikult vajaliku uudise said kätte.

Tšehhi president Petr Pavel ütles, et järgmised kaks kuud on Ukraina ja venemaa vaheliste rahuläbirääkimiste alustamiseks kriitilise tähtsusega. Ta hoiatas, et pärast venemaa parlamendivalimisi võib putin kasutusele võtta üldmobilisatsiooni ja sõda veelgi eskaleerida.

Nelikümmend neli Euroopa Parlamendi liiget on kirjutanud FIFA presidendile Gianni Infantinole ühiskirja, milles kutsuvad teda üles muutma oma otsust lubada venemaa sportlastel osaleda selle aasta FIFA U-15 maailmameistrivõistlustel.

Kokkuvõte tugineb avalikele allikatele. Allikateks on sõdivate poolte ametlikud teated, avalik meedia, kummagi poole blogijate sõnumid ning kolmandate osapoolte info. Loo autor üritab hoida eraldi fakti, kuuldust ja arvamust. Info kipub enamasti olema vastukäiv või seda varjatakse, sestap tugineb kokkuvõtte lisaks erinevate sõjalist olukorda kajastavate kaartide analüüsil. Vigu juhtub ja parandused teeb järgmise päeva kokkuvõttes. Vabandused ette, et vene riiki, sellega seotud kremlimeelsete isikute nimed on väikse tähega… ja sõna Ukraina igas võtmes suure tähega.