Riik avab tee uutele apteegilahendustele

Pilt: Pexels

Sotsiaalministeerium saatis kooskõlastamisele ravimiseaduse muutmise eelnõu, mille eesmärk on parandada ravimite kättesaadavust. Muudatused puudutavad apteegiautomaatide ehk iseteenindusapteekide kasutuselevõttu, ravimite valmistamise korraldust ning haiglaapteekide rolli laiendamist.

Viimase 30 aasta jooksul on apteegiteenus koondunud peamiselt suurematesse keskustesse. Selle tulemusena on väiksemates piirkondades ravimite kättesaadavus kehvem ning puudub ööpäevaringne teenus. Praegu osutatakse valveapteegiteenust üle Eesti vaid kolmes apteegis, neist kaks asuvad Tallinnas ja üks Tartus.

Sotsiaalminister Karmen Jolleri sõnul peab ravim olema inimesele kättesaadav sõltumata sellest, kas ta elab suures linnas või väiksemas piirkonnas.

„Automaat apteeki ei asenda ja see polegi eesmärk. Küllap on aga paljud kogenud, et kui apteek on kaugel või selle uksed on õhtul juba kinni, võib ka lihtsam tervisemure muutuda suureks probleemiks,” ütles Joller. „Sama oluline on, et inimene saaks vajaliku ravimi ka siis, kui see tuleb eraldi valmistada või vajab keerukamat tehnoloogiat. Muudatustega anname apteekidele võimaluse teha rohkem koostööd ning kasutada paremini nende apteekide ja haiglaapteekide oskusi, kus ravimite valmistamise võimekus on suurem.”

Üheks lahenduseks on apteegiautomaatide kasutuselevõtt. Tegemist on uue teenusega, mille kaudu saab inimene kätte käsimüügiravimeid ja digiretsepti alusel retseptiravimeid. Iga ravimi väljastamise juures osaleb videosilla teel proviisor või farmatseut, kes kontrollib retsepti, ravimi sobivust ning annab inimesele nõu.

See tähendab, et inimene ei jää kunagi spetsialisti toetuseta. Ravimi väljastamise otsuse teeb alati apteegitöötaja.

Automaadid on jaeapteekide osa ning nende eesmärk on täiendada olemasolevat apteegivõrku, mitte neid asendada. Lisaks kehtivad piirangud, et automaadid ei koonduks ainult suurematesse keskustesse ning olemasolevad apteegid saaksid jätkata.

Muudatus ei kohusta apteeke automaate kasutusele võtma. Iga apteegipidaja saab otsustada, kas ja kuidas ta uusi lahendusi kasutab.

Lisaks muutub ka apteegis valmistatavate ravimite korraldus. Edaspidi saavad apteegid vajadusel tellida ravimi valmistamise teiselt apteegilt. See tähendab, et ravimeid valmistavad eelkõige need apteegid, kus on selleks vajalikud seadmed ja kogemus. Inimese jaoks jääb teenus samaks, sest ravim saadakse kätte apteegist, kuhu ta pöördus. Liigub ravim, mitte patsient.

Eelnõuga laiendatakse ka haiglaapteekide võimalusi ravimite valmistamisel. Edaspidi saab jaeapteek tellida ravimi valmistamise haiglaapteegilt juhul, kui tal puudub selleks vajalik võimekus. Haiglaapteegile ei anta jaemüügiõigust ning tal ei teki kohustust ravimeid teistele apteekidele valmistada.

See on oluline näiteks siis, kui patsient saab haiglas talle sobiva ravimi, kuid kodusel ravil ei ole see jaeapteegist kättesaadav. Edaspidi saab sellisel juhul ravimi valmistamise korraldada haiglaapteegi kaudu.

Eelnõu on valminud koostöös Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi innovatsiooniprogrammiga Accelerate Estonia ning arvestab apteekrite, ettevõtete ja tervishoiuvaldkonna ettepanekuid.

„Eesti peab olema riik, kus innovaatilised ja targad lahendused ei jää üksnes ideeks, vaid jõuavad päriselt inimeste igapäevaellu. Iseteenindusapteegi kasutuselevõtt on selge näide sellest, kuidas riiklik innovatsioonikiirendi aitab luua ruumi uutele tehnoloogiatele ja ettevõtlusele ka rangelt reguleeritud valdkondades. Kui tahame olla innovatsiooniliidrid Euroopas, peame selliste lahenduste sündi ja kasutuselevõttu teadlikult võimaldama,” ütles majandus- ja tööstusminister Erkki Keldo.

Uute lahenduste kasutuselevõtt toimub järk-järgult ja vastavalt valmisolekule.

Muudatustega saab tutvuda eelnõude infosüsteemis.