Tel, WhatsApp +37258973482‬
info@lounaeestlane.ee

firmaautod

Rahandusministeeriumist voogas sel nädalal avalikkuse ette kabinetis sündinud plaan hakata firmaautosid märgistama erivärvilise numbrimärgiga, tänu millele saaksid maksuametnikud kaupluse parklas kiiremini jaole ettevõtjatele, kes on töö kõrvalt firma autoga erasõidule tulnud.

Firmaauto on niisiis sõiduk, mida kasutatakse üksnes ettevõtte tarbeks. Selle auto eest tasumisel saab äriühing riigilt käibemaksu tagasi, kuid ühtlasi ei või selle autoga erasõite teha. Näiteks poes käia või lapsi kooli viia. Kui erasõit ette tuleb, tasutakse selle pealt erisoodustusmaks.

Elu ise muidugi nii must-valge pole. Kui politseinikud põikavad enne öist patrulli tanklasse kohvi jooma või kauplusest väljuvad pirukatega varustatud kiirabitöötajad, siis pole selles ju midagi taunimisväärset. Mina pole seda nähes kunagi tundnud, et riik seeläbi kuidagi vaesemaks jääb.

Ent kui ettevõtja viib firma autoga tööle sõites lapsed kooli ja käib poes, algab jutt kogumata maksudest, õpetajate väikestest palkadest ja haigekassa eelarveaugust. Saamaks sellistele ettevõtjatele paremini jaole, kes tööautoga ka oma peret sõidutavad, on välja tuldud plaaniga firmaautod erinumbriga märgistada.

Iseenesest pole erivärvilised numbrimärgid Eesti liikluses mitte mingisugune haruldus. Näiteks kaitseväel on kasutada musta ning diplomaatidel sinist karva autonumbrid. Sportautode tarbeks on kasutusel punase põhjaga numbrid ning vanasõidukitel musta taustaga.

Ettevõtja kui kariloom

Paljud firmaautod paistavad juba praegu kaugele silma, sest need on varustatud ettevõtte logoga. Valget kaubikut vaevalt väga paljud endale pereautoks soetavad.

Firmaautode erimärgistamine võib teha küll maksuametnike töö lihtsamaks, kuid ühtlasi kultiveerib see ka kuvandit ettevõtjast kui potentsiaalsest riigivargast, kes tuleb ülejäänud ühiskonnast kuidagi eristada.

Vastukaaluks pakutud võimalus, et ka riigiametite sõidukid saaksid erivärvi numbrid, et ka neid oleks lihtsam peale passida, näitab vaid soovi suurendada ühiskonnas usaldamatust üksteise vastu.

Vanasti teadis hea taluperenaine kõiki oma punikuid mitte ainult nimepidi, vaid teadis ka nende sugupuud. Enne lüpsmist anti loomale pisut leiba maitsta ja sügati teda, et piimaandjaga sõber olla, et see lüpsikut ümber ei lööks.

Suures kolhoosikarjas oli aga kombeks loomadele vahe tegemiseks musta värviga numbreid peale määrida. Näib, et sarnane suhtumine on maad võtnud ka rahandusministeeriumis, kus ettevõtjaid nähakse pigem kui kolhoosikarja, kellest tuleb plaani täitmiseks viimane välja pigistada.

Arved Breidaks

Viimased uudised