29. nädal: mürk tapab kõiki
Avaldatud: 23 juuli, 2017
Kui üritada külmast suvest midagi positiivset leida, siis sääski ja muid tiivulisi vereimejaid on tublisti vähem, kui Eestimaa suvel tavaliselt. Maal toimetades võib isegi kerge kõhedus peale tulla, sest kohati on vaikus kõrva riivav.
Sääskede ja parmude-kärbeste vähesuse üle inimene vaevalt väga palju muretseb, sest „kasu” pole nendest tüütutest putukatest meile esmapilgul ju mitte mingisugust. Et lindude toidulaud sellevõrra kannatab, on kahejalgsele üsna võõras mure.
Looduse tasakaal ja arusaamine, et igal tiivulisel on seal oma koht, on meie igapäevases elus midagi kauget ning ebamäärast, millest küll räägitakse, aga mis igapäevast elu ju ei puuduta.
Putukate elu murrab inimese igapäeva sisse alles siis, kui kusagil on keset suve hukkunud mitmed mesilaspered ja keegi ei tea täpselt miks. Erinevalt parmust ja sääsest on mesilane „kasulik” putukas ning nendega toimuv tekitab arutelu.
Küsimus pole küll niivõrd mesilindudes endis, kes on õnnetult hukka saanud, vaid mesinikele tekkivas majanduslikus kahjus, kui nende „tootmisvahend” keset kõige kibedamat tööaega ootamatult ära sureb. Samuti on õhus küsimus, kas ja kui kõrgele tõuseb seetõttu mee hind.
Mesinikud süüdistavad farmereid, et need pritsivad oma viljapõlde kangete mürkidega, mis umbrohu kõrval ka kõik putukad ära tapab. Farmerid kinnitavad, et nad kasutavad taimekaitsevahendeid nii vähe kui võimalik, sest veel kangemaks kaitsmiseks, nagu Lääne-Euroopas harrastatakse, ei jätku lihtsalt raha. Kui aga põlluvilja haiguste ja umbrohu eest üldse ei kaitseks, tuleb saak vilets ja efektiivsus kannatab. Efektiivsus, nagu teame, on ettevõtluses alfa ja oomega.
Tegelikult on efektiivsus aga fiktsioon, mille sisu sõltub sellest, mida inimene selle all silmas peab. Kas eesmärk on efektiivne tootmine või efektiivne elu? Kas soovime elada võimalikult odavalt või võimalikult hästi?
Põllumajanduses efektiivsust otsides oleme pressinud sead, lehmad ja kanad võimalikult kitsale territooriumile ning saanud tulemuseks odava sealiha, lüpsirekordid ning odava linnuliha. Põllul saame tänu efektiivsele majandamisele, mille loomulikuks osaks on taimekaitsemürgid, hektarilt järjest suurema hulga teravilja. Kuid kas see tagab meile efektiivse elu?
Nagu näeme, on efektiivsel tootmisel ka oma varjuküljed – surevad mesilaspered, saastuv keskkond, liha, mis on küll odav, kuid mille tootmisel maapinda litsutav ökoloogiline jalajälg on üllatuslikult suurem, kui arvatagi oskame.
Ehk siis – kui me pühapäeval läheme üle Eesti toimuvale avatud talude päevale, siis ei peaks häbenema küsida farmerilt ka selle järele, kui palju ta oma põldudel mürke kasutab ja kas ta pole vahest mõelnud üle minna mahetootmisele.
Me võime nimetada mürki küll taimekaitsevahendiks, kuid mürk jääb mürgiks ja see ei tapa ainult mesilasi, vaid ka inimesi.
ARVED BREIDAKS
FOTO: PIXABAY
Viimased uudised
Loading ...
Vaata siit elektri hinda tunni kaupa
TOP 10
Kuidas lisada Lõunaeestlase äpp
