Tel. 5189658
info@lounaeestlane.ee

Valitsus lõpetas neljapäeval rohkem kui pool aastat kestnud omavalitsuste „marineerimise” ning andis viimaks teada, millised vallad saavad haldusreformis erisuse ning võivad jätkata väiksemana kui 5000 elanikku ning millised mitte.

Põlva- ja Võrumaal oli sel teemal ootamist palju ning, tuleb nentida, et kahe maakonna idaservas ei saadudki veel lõplikku selgust, kuidas loodud Setomaa vallas päriselt elu käima hakkab, sest selle maakondlikku kuuluvust valitsus veel ära lahendada ei suutnud.

Küll aga said Kanepi, Kõlleste ja Valgjärve vald kinnituse, et nad võivad jätkata Kanepi vallana ega pea ühinema Põlvaga. Nagu ka Antsla ja Urvaste, kes jäetakse Võru vallaga ühendamata.

Ootuspäraselt otsustas valitsus liita Vastseliina ja Orava valla Võru vallaga, kuna kahe peale kokku oli neil elanikke aasta alguses vaid 2690. Teisalt: napilt võinuks kunagine kihelkonnakeskus Vastseliina jääda väikevallana edasi kestma, kui seal olnuks võimul sama teenekas keskerakondlane, nagu on Harjumaal Loksa linnapea Värner Lootsmann, kelle juhitav 2723 elanikuga linn jäi valitsuse otsusega sundliitmata.

Laiapõhjaline haldusreform

Üle-eelmise aasta lõpus välja kuulutatud omavalitsuste ühendamine on nüüdseks valdavalt tehtud ning uued vallapiirid selgunud.

Poliitilises plaanis tuli haldusreformi läbiviimisele mullu novembris toimunud valitsuse vahetus kasuks, sest nüüd jagavad sellega seotud poliitilist vastutust mõlemad suurparteid – nii reformi algatanud Reformierakond kui ka selle lõpetanud Keskerakond.

Enamik Eesti parlamendierakondi tegid haldusreformiga käed mullaseks Vaid EKRE ja Vabaerakond on haldusreformi vastutusest vabad.

Kindlasti pole haldusreformi tulemus ideaalne ning vaevalt seda keegi ka väga lootis. Kindlasti leitakse aasta või paari pärast nii mitmeski uues vallas, et omavalitsus ei toimi nii, nagu loodeti ning asjad on pigem läinud nii, nagu kardeti.

Tülisid on oodata küllap järgmisel aastal, kui uute omavalitsuste tänavu valitavad volikogud hakkavad kokku panema esimest eelarvet. Siis võib selguda, et mõne valla ääreala külaselts peab edaspidi läbi ajama väiksema toetusega, sest sellest kandist pole uude volikokku kedagi valitud, kes vajalikul hetkel jalgu trambiks.

Või vastupidi: uue volikogu valimised viiakse läbi mitmes valimisringkonnas, mis tagab küll volikogus väiksemate kohtade parema esindatuse, kuid võib volikogu viimaks ummikusse ajada, sest erinevad valimisringkonnad ajavad eri asja, aga ühist asja ei aja keegi.

Haldusreformi vigade parandused tehakse küllap ära viie aasta jooksul, kus seda on võimalik läbi viia, kuid Eesti haldusterritoriaalne jaotus on usutavasti üheks inimpõlveks nüüd suures plaanis paigas.

ARVED BREIDAKS

Viimased uudised