Tel, WhatsApp +37258973482‬
info@lounaeestlane.ee

mets

Vaidlus selle üle, kas maanteelt paistva puudeviiru taga ka tegelikult mets asub, millises seisus see on, kui palju ja millist metsa oleks mõistlik maha võtta, on Eestis aeg-ajalt ikka puhkenud. Sel nädalal viidi võitlus metsa pärast tänavale.

Millises seisus Eesti mets on, selle kohta antakse vastukäivaid hinnanguid. Tartu teadlased süüdistavad keskkonnaministeeriumit rahvale valetamises ning metsade tegelikult halvema olukorra varjamises.

Riik ministeeriumi kehastuses väidab seevastu, et metsa kasvab tublisti peale ning raiumine on kontrolli all.

Inimestel, kes pole metsa hindamise peensustega kursis, ja enamik meist seda ju pole, on võimalik emba-kumba konfliktipoolt poolpimesi uskuda. Kontrollida neid fakte on lihtinimesel keeruline ning sestap mõjutab igaühe seisukohta üksjagu ka isiklikud kogemused.

Minul näiteks tehti lapsepõlve metsatukk, kuhu õnnestus kord isegi mõõdukal moel ära eksida, tänavu saematerjaliks. Kahju muidugi, aga raske on omanikku süüdistada selles, et ta jupi kuusikut maha saagis.

Röövraiete ja metsavarguste kõrgajal, kaugetel 1990ndatel, viidi ümarpalk valdavalt sadamasse ja saadeti üle mere töötlemiseks. Metsast saadud või röövitud tulu eest osteti uusi lääne autosid ja raisati raha muu nodi peale, mille järele defitsiidi-majanduse selja taha jätnud inimeste hing kisendas.

Nüüdisajal muidugi ümarpalki välja enam ei veeta, sest Eesti töösturid suudavad sellest vähemalt saematerjali teha ning paremal juhul mööbliks vormida. Seega oleks vale väita, et Eestis metsa raisatakse, kuigi küllap kohtab ka selliseid lanke, kus võinuks hoolsamalt toimetada.

Võrreldes 90ndatega on toimunud märgatav kvalitatiivne hüpe – rohelised ei võitle enam mitte ümarpalgi väljaveo, vaid töösturite ahnuse üle. Just metsatööstus kannustavat ministeeriumit takka, et raiepiiranguid veelgi leevendada.

Sealjuures ihutakse hammast ikka meie väärispuude ehk kuusikute peale, mitte odamavate lehtpuude järele, mille hind on madalam. Sellest ka roheliste pahameel ametnike vastu: üldnumbrid võivad ju näidata, et metsa kasvab kõvasti peale, aga kas iga väljakasvanud võsatihnik just mets on selles mõistes, nagu eestlased on metsa harjunud kirjeldama, on iseasi.

Ent enne kui hakata metsatööstureid ahnuses ja metsade hävitamises süüdistama, tuleb isekeskis jõuda kokkuleppele, kas oleksime valmis koos raiumise vähendamisega vähendama ekspordist laekuvaid tulusid, mida puidutööstus kahtlemata annab.

Kuigi viimasel ajal on poliitikute seas kinnistumas omapärane arusaam, et rikkust loovad uued maksud, siis tegelikuks majandusmootoriks on siiski eksportiv tööstus, mille üheks kütuseks on paraku ka Eesti mets.

Arved Breidaks

Viimased uudised