2025. aastast lähevad krüptoteenuse osutajad finantsinspektsiooni järelevalve alla
Avaldatud: 10 jaanuar, 2024
Pilt: Pexels Rahandusministeerium esitas teisele kooskõlastusringile eelnõu, millega kehtestatakse krüptovara teenusepakkujatele rida uusi nõudeid ja viiakse nad ka Finantsinspektsiooni järelevalve alla.
„See on oodatud ja vajalik samm krüptoturu korrastamiseks. Kõikidele teenusepakkujatele kehtivad edaspidi ühesugused nõuded nii Eestis kui muudes liikmesriikidesja nende täitmist kontrollib Finantsinspektsioon. Ükski investeering pole kunagi päris riskivaba, aga see annab investorile täiendava kindlustunde, et teatud riskid on maandatud ja pettuste oht väiksem,” sõnas rahandusminister Mart Võrklaev. Ta lisas, et seetõttu on aastast 2025 võimalik krüptovarasse panustada ka läbi investeerimiskonto.
„Kuigi esimene krüptoraha liik leiutati juba väidetavalt 1980. alguses, siis laiemat populaarsust tekitanud esimene krüptoraha (bitcoin) tekkis aastal 2008. Peale seda on hüppeliselt lisandunud erinevat krüptoraha ja -varasid. Samas ei ole nende pakkumist ega vahendamist siiani reguleeritud. Uued reeglid toovad sellistele teenusepakkujatele sarnased reeglid kui kehtivad tavapärasemate finantsinstrumentide nagu näiteks aktsiad ja võlakirjad, pakkujatele,” ütles finantsteenuste poliitika osakonna juhataja asetäitja Thomas Auväärt.
Kui jätta kõrvale rahapesu tõkestamisest tulenevad nõuded, on krüptovaraturg seni Euroopa Liidus ühtselt reguleerimata. Liikmesriigiti on olukord ja regulatsioonid erinevad. See on soodustanud mitmeid petuskeeme ja mõjutanud krüptoturu usaldusväärsust. Samas kätkevad krüptovara ja uued tehnoloogiad ka täiendavaid võimalusi uuenduslikeks digiteenusteks, alternatiivseteks maksevahenditeks või uuteks rahastamisallikateks. Turu reguleerimine võiks kasvatada ka vastavaid investeeringuid.
Möödunud aasta 31. mail jõustus krüptovaraturge käsitlev ELi määrus 2023/1114 ehk MiCA määrus, mis kehtestab turuosalistele ühtsed reeglid üle kogu Euroopa Liidu. See võimaldab krüptovarateenuse osutajatel pakkuda oma teenuseid samade reeglite alusel kõikides liikmesriikides.
Praegu nimetatakse krüptovara teenust virtuaalvääringu teenuseks. Hetkel peavad virtuaalvääringu teenuse pakkujad taotlema Eestis tegutsemiseks tegevusloa Rahapesu Andmebüroolt (RAB). Aasta alguse seisuga on selliseid teenusepakkujaid 54. Aastast 2025 ei saa virtuaalvääringu teenuse pakkumiseks enam RABilt tegevusluba taotleda, küll aga saavad senised teenusepakkujad tegutseda vana loa alusel 2026. aasta 1. jaanuarini. Edaspidi hakkab kehtima virtuaalvääringu asemel laiem krüptovara mõiste ja edasiseks jätkamiseks peab tegevus olema MiCA määrusest tulenevate nõuetega kooskõlla viidud ning saadud Finantsinspektsioonilt krüptovarateenuse tegevusluba.
Lisaks muudetakse eelnõuga teatud riskikapitalifondide nõudeid (täpsemalt, kellel ei ole hetkel tegevusloa kohustust). Kuna nendesse võivad investeerida ka tava- ehk jaeinvestorid, siis on oluline, et nõuded nende suhtes oleksid piisavalt asjakohased ja tegevus võimalikult läbipaistev. Seepärast nähakse eelnõuga ette eraldi kapitalinõue, täpsustakse seda, mismoodi nad reklaami saavad teha ning ka seda, mis informatsiooni nad peavad oma tegevuse registreerimiseks Finantsinspektsioonile esitama.
Eelnõuga tehakse aga ka selliseid muudatusi, mis võiks soodustada Eesti kapitalituru arengut. Nimelt kui ettevõtted soovivad täna kaasata aktsiate või võlakirjade vormis kapitali suuremas summas kui 5 miljonit eurot, siis peavad nad koostama mahuka ja kalli väärtpaberiprospekti. See piirmäär tõuseb ja edaspidi saab aktsia- ja võlakirjaemissioone teha vähemkoormaval kujul – alla 8 miljoni euroste emisioonide puhul tuleb koostada väärtpaberiprospekti asemel lihtsam teabe andmise dokument. Tegemist on ühtse Baltikumi kapitalituru arendamise projektiga – Läti ja Leedu on sarnased muudatused juba teinud.
Seadusemuudatused jõustuvad üldises korras, kuid neid hakatakse rakendama erinevates etappides.
Eelnõu on kättesaadav siin.
Viimased uudised
Vaata siit elektri hinda tunni kaupa
TOP 10
Loading ...
Kuidas lisada Lõunaeestlase äpp
