2018. aasta neljanda kvartali mediaan väljamakse oli 1058 eurot
Avaldatud: 1 märts, 2019
Maksu- ja tolliameti (MTA) andmetel oli 2018. aasta neljanda kvartali mediaanväljamakse 1058 eurot. Töötajatele välja makstud summa oli 2 114 025 768 eurot ja väljamakse tehti 574 645 inimesele.
Võrreldes 2017. aasta IV kvartaliga suurenes mediaan 67 euro võrra ehk 991 eurolt 1058 euroni (kasv 6,7 protsenti). 2017. aastal tehti väljamakseid 561 884 inimesele summas 1 926 522 715 eurot ehk ligi 188 miljonit eurot vähem.
Maakondade võrdluses oli 2018. aasta neljandas kvartalis kõige kõrgem mediaanväljamakse jätkuvalt Harju maakonnas ning kõige madalam Ida-Viru maakonnas, vastavalt 1167 eurot ja 850 eurot.
Mediaanväljamakse tähistab summat, millest suuremaid ja madalamaid väljamakseid oli võrdselt. MTA iga kvartali väljamaksete statistika sisaldab palka ja muid tulumaksuga maksustatavaid tulusid, mida tööandja deklareerib tulu- ja sotsiaalmaksu deklaratsiooni lisas 1 koodidega 10, 12, 13 ja 15. Selle hulka ei kuulu koondamishüvitised.
Mediaanväljamakse 2018. aasta IV kvartalis maakonniti:
| Mediaanväljamakse 2018. aasta IV kvartalis maakondade lõikes | |||
| Maakond | Väljamaksete summa | Saajate arv | Mediaan |
| Harju maakond | 1 095 391 375 | 266 921 | 1 167 |
| Hiiu maakond | 15 909 420 | 4 292 | 1055 |
| Ida-Viru maakond | 155 550 626 | 53 334 | 850 |
| Jõgeva maakond | 37 540 777 | 11 698 | 968 |
| Järva maakond | 43 786 495 | 12 862 | 1034 |
| Lääne maakond | 29 410 557 | 8 568 | 1000 |
| Lääne-Viru maakond | 82 384 046 | 25 008 | 984 |
| Põlva maakond | 32 725 446 | 10 191 | 978 |
| Pärnu maakond | 113 624 019 | 35 169 | 970 |
| Rapla maakond | 52 286 929 | 14 587 | 1064 |
| Saare maakond | 50 077 405 | 14 358 | 1000 |
| Tartu maakond | 239 298 386 | 64 355 | 1080 |
| Valga maakond | 34 233 563 | 10 993 | 908 |
| Viljandi maakond | 63 460 227 | 19 177 | 1000 |
| Võru maakond | 44 255 407 | 14 188 | 932 |
Erinevus mediaanpalga ja statistikaameti (SA) keskmise palga arvutamisel:
- Tasuliigid – SA avaldab keskmist palka, mis sisaldab järgmisi tasuliike: aja- ja tükitöö tasu, puhkusetasu, mitterahaline ehk loonustasu, ebaregulaarsed preemiad ja lisatasud. MTA ei avalda keskmist palka, vaid inimese kohta tehtud erinevaid väljamakseid, mis on seotud töösuhtega.
- Ajaline nihe – SA andmed on tekkepõhised, MTA andmed kassapõhised. Näiteks augustis teenitud palk läheb SA arvestuse kohaselt augusti arvestusse, ent MTA arvestuses septembrisse, millal see välja makstakse. Samuti juhul, kui töötajale makstakse välja korraga kahe kuu palk (või palk ja puhkuseraha), kajastub see SA palgastatistikas tekkepõhisuse tõttu õigesti, kuid MTA andmete järgi sai töötaja kätte tavapärasest kaks korda suurema väljamakse.
- Töötajate arv – osalise ja täistööajaga töötajate palga võrdlemiseks taandab SA töötajate arvu täistööajale. Täistööajale taandatud töötajate keskmine arv arvutatakse: täistööajaga töötajate arv + osalise tööajaga töötajate arv, arvestatud proportsionaalselt töötatud ajaga (nt kaks poole koormusega töötajat arvestatakse ühena). Brutokuupalkade kogusumma jagatakse täistööajale taandatud töötajate keskmise arvuga. MTA võtab arvesse kõik inimesed, kellele on tehtud väljamaksed, sõltumata kas väljamakse on inimesele tehtud täistööaja või osalise tööaja eest. MTA andmetes on töötajate arv kasvav, st iga tööturul käinu on arvel, sõltumata tööturul veedetud ajast (nt kas üks kuu või 12 kuud). Andmete aluseks on maksudeklaratsiooni TSD lisa 1 (väljamaksed koodiga 10, 12, 13, 15), deklareeritud väljamaksete kogusumma jagab MTA inimeste arvuga, kellele väljamakseid on tehtud.
Viimased uudised
Loading ...
Vaata siit elektri hinda tunni kaupa
TOP 10
Kuidas lisada Lõunaeestlase äpp
