2016. aasta: seome otsad kokku
Avaldatud: 31 detsember, 2016
Lõuna-Eesti elu 2016. aastal muutnud sündmustest suurima jalajälje jättis maha poolvägisi käima lükatud haldusreform, mis aasta viimastel nädalatel on rahuldavalt vahefinišisse jõudnud.
Omavalitsuste liitmisega oli riigivalitsus Eesti lähiajaloos varemgi entusiastlikult pihta hakatud, et selle teemaga siis mitte kuhugi välja jõuda. Selline ajalooline kogemus võimaldas aasta hakul uude reformikatsesse mõnevõrra äraootavalt suhtuda.
Kuulusin samuti nende hulka, kes tegid panuse pigem haldusreformi ebaõnnestumisele, sest usk valitsuse töövõimesse oli madal ning ennustasin, et Toompeal minnakse enne omavahel tülli, kui valdu tegelikult liitma jõutakse hakata.
Tülli seal küll mindi, kuid mitte haldusreformi pärast ja valitsuse lagunemise ajaks olid kohalike omavalitsuste läbirääkimised juba nii kaugele jõudnud, et seda kuidagi tagasi pöörata olnuks sulaselge rumalus.
Külastades viimastel nädalatel Lõuna-Eesti volikogude istungeid, kus ühinemisotsustele allkirju on antud, olen märganud volinike-vallavanemate silmis enesekindlust ja usku, et tehtud on õige otsus. Võimalik, et see tuleb sellest, et selja taha on jäetud alles kergemad peatükid ning reaalseid konflikte pole veel ette tulnud.
Valla nime pärast on siin-seal küll nagistamist olnud (mis pole sugugi väheoluline asi), kuid ühinemislepingud ise on koostatud üsna ühe malli järgi: midagi kinni ei panda, kõik jääb nii, nagu on.
Kuid siililegi on selge, et kõik ei jää sootuks nii, nagu praegu on. Ka mõni asutus tuleb liita või sootuks sulgeda, kui asjaolud seda nõuavad. Kahtlemata jäävad sealjuures nõrgemasse positsiooni need vallad, keda tuleval aastal tabab sundliitmine, sest nemad pannakse kui vaeslapsed uude peresse.
Eesootav 2017. aasta ei muuda haldusreformi tõttu kohalikus elus veel suurt midagi, sest reaalselt hakkavad uued vallad tööle 2018. aastal. Arvestades viimase 25 aasta jooksul kehtinud piire ja kinnistunud kuuluvustunnet võib ennustada, et päriselt saavad uued vallad omaseks kõige varem kümnendi pärast. Seni ütlevad inimesed ikka, et on pärit Mõnistest, mitte Haanjamaa vallast või Verioralt, mitte Räpina vallast.
Ettevõtlus andis häid märke
2016. aasta majanduselule otsa vaadates saab Kagu-Eestis rõõmu tunda päris mitmest sündmusest. Aasta teises pooles toimus kolm avamispidu, kus peo korraldamisele kulutatud raha oli firma arendusse paigutatud rahaga võrreldes imeväike.
Septembri lõpus avas liimpuidutootja Arcwood Põlvas uue, 10 miljonit eurot maksva tehase, mis võimaldab ettevõttel toota suuremaid ja keerukamaid detaile ning suurendada eksporti. Novembris valiti tehase uus tootmishoone Eesti „Aasta puitehitiseks”.
See polnud aga ainus ega suurim investeering puidusektorisse, sest novembris toimus avamispidu Otepääl, kus sai läbi UPM-Kymmene vineeritehase 40 miljonit eurot maksma läinud laiendamine. Detsembris valiti Otepää vineeritehas ka Valgamaa aasta ettevõtteks.
Ettevaatavalt tuleb lisada, et Võrumaal Sõmerpalu vallas käib parasjagu ASi Toftan uue tehase rajamine, mis näitab, et puidutööstus on Lõuna-Eestis jätkuvalt üks tähtsamaid majandusvaldkondi ning investoritel jätkub usku, et ärikliima püsib vähemalt stabiilne.
Oktoobri lõppu jäi avamispidu ka Värskas, kus kuulutati lõppenuks 2 miljoni euro suurune investeering Värska sanatooriumi balneoteraapia- ja rehabilitatsioonikeskuse arendusse. Ühelt poolt tehti panus teenuse kvaliteedi kasvu ning lisaks tuli sanatooriumile juurde paarkümmend voodikohta.
Sanatoorimi peremees Vello Saar (ja mitte ainult tema) võib rõõmu tunda ka sellest, et aasta lõpul ametisse tulnud uus valitsus otsustas loobuda majutusasutuste käibemaksumäära tõstmisest, mis kohalikke majutusettevõtteid hinnatõusust säästab.
Kaitsevägi kui reisikorraldaja
Kaitsevägi ja Kaitseliit korraldasid Kagu-Eestis tänavu mitu olulist sündmust, millega siinne kant head tähelepanu sai.
Neist tähelepanuväärseim oli kahtlemata Võrus toimunud Kaitseliidu võidupüha paraad, kus lihtsad Eesti mehed ja naised näitasid oma rivisammu oskust ning kui lisada juurde paraadist üle lennanud liitlaste lennukid ja rivis sõitnud USA soomukid, kinnitas see veel kord, et seda rahvast tuleb jätkuvalt tõsiselt võtta.
Kaitsejõud tervikuna olid 2016. aastal Kagu-Eestis vägagi nähtaval, sest kevadel toimus siin kaitseväe suurõppus „Kevadtorm”. Veel enne seda andsid Kuperjanovi pataljon, kaitseliitlased ning USA liitlased Võrus meeldejääva linnalahingu.
Aasta teises pooles sai Võrumaa endale au kinkida 2. jalaväebrigaadi tagalapataljonile pataljoni lipp ning aasta lõpus üllatas valitsus välkõppusega „Okas”, kus üheks peategelaseks olid Võrumaa kaitseliitlased.
Kui lisada juurde Võrus paikneva Kuperjanovi pataljoni ja lahingukooli regulaarne väljaõppetegevus, mis toob Võrumaa metsadesse ja küngastele igal aastal sadu ajateenijaid ning elukutseliseks kaitseväelaseks pürgijaid ning ajateenijaid külastavaid papasid-mammasid ja pruute, siis on raske ette kujutada tõhusamat „turismikorraldajat”, kui seda on läbi aastate Võrumaal olnud kaitsevägi.
Loodetavasti jõutakse järgmisel aastal lahenduseni ka Nursipalu harjutusväljaku arendamise ja kasutamise üle.
Kokkuvõtvalt oli 2016. aasta positiivse tooniga edenemise aasta, mida muu maailma kohta paraku öelda ei saa. Kas turbulents ilmapoliitikas on juba päral või on hullem veel ees, selle üle võib vaidlema jäädagi. Tähtis on tunda ära, kes on su sõbrad ja kes end selleks vaid nimetavad. Tähtis on jalad kindlalt vastu maad suruda, tulgu siis, mis tuleb.
Head vana aasta lõppu ja kordaminekuid uuel aastal.
Arved Breidaks
Viimased uudised
Loading ...
Vaata siit elektri hinda tunni kaupa
TOP 10
Kuidas lisada Lõunaeestlase äpp
