10. nädal: riik tuleb, võtke vastu
Avaldatud: 11 märts, 2017
Kaitseminister Margus Tsahkna oli teisipäeval meelekindlus ise, kui andis teada, et kaitseväe Nursipalu harjutusväljak võetakse kasutusele just sellises mahus, nagu Võru garnison ja Kaitseliidu Lõuna-Eesti malevad seda vajavad. Ja seda mitte määramatus tulevikus, vaid aasta jooksul.
Aastanumbriks kirjutati siis 2004, kui algas Nursipalu polügooni arendamise planeerimine. Ühes sellega algas ka „kaevikusõda” kohaliku aktiiviga, kes parema meelega näeks, et kaitsevägi harjutaks kusagil mujal, kellegi teise õue all.
Laskmine on tsiviilelanikule häiriv tegevus. Ajapikku osad sellega harjuvad, sest inimene harjub ju pikkamisi kõigega, kuid rääkida, et elu on täitsa okei, kui su koduõuele pea aastaringselt tugev lahingumüra kostab, oleks samuti liialdus. Seda eriti juhul, kui inimestel on algusest peale toimuvasse negatiivne häälestatus.
Riik saabub maale
Põhjus, miks Nursipaluga on asjad veninud ja veninud, peitub suhtlemisvigades, mis riik kaitseministeeriumi isikus tegi eelmise kümnendi keskel.
Riik saabus tollal Rõuge valda ja „andis teada” enda kohalolust ja sellega seotud plaanidest, mis kohalikele võis meeldida või mitte meeldida, vahet kokkuvõttes pole.
Kasutamata jäeti võimalus piltlikult öeldes uksele kenasti koputada, kaasas lilled, tort ja midagi meestele, et rääkida kohalikega, mida kaitsevägi vajab ja mida riik saab kohalikele elanikele nende panuse eest riigikaitsesse vastu anda.
Mitte keegi ei vaidle vastu, et sõdurid peavad väljaõppe ajal „pauku tegema”, sest lahingusituatsioonid tuleb läbi mängida võimalikult elutruult. Kui veel eelmise kümnendi keskel võis paljudele tunduda, et kaitseväe harjutused on üks „suurte poiste kallis mäng”, mida päriselus tarvis ei lähe, siis kümmekond aastat hiljem pole sõjalise heidutuse teema enam teoreetiline, vaid praktiline vajadus.
Ent heidutus jääb lahjaks, kui selle sisuks on mehed ja naised, kes saavad lahinguks harjutada üldjuhul päevasel ajal ning teha seda suurema kärata.
Olukorras, kus me oleme kokku leppinud, et kulutame riigikaitsele kaks ja rohkem protsenti oma ühisest rikkusest, tuleb ka kokku leppida, et teeme seda otstarbekalt. Et me laseme oma kaitsejõududel harjutada seal, kus nad meid ka tegelikult kaitsema peavad, et saame selle raha eest vastu ka teovõimelise kaitseväe. Et meil oleks kaitseväge ikka täie raha eest.
Inimesed, kes elavad polügooni läheduses ning keda intensiivistuv harjutamine häirib, kuuluvad samuti nende hulka, kes panustavad riigikaitsesse rohkem, kui tavaline maksumaksja, kes puutub kaitseväega kokku vahest kord aastas paraadil.
Nursipalu ümbruses elavaid inimesi tuleb selle eest tunnustada ja kui tarvis, siis ka majanduslikult motiveerida, et pikalt vindunud vastasseis jõuaks kord osapooli rahuldavale tulemusele. Et me käsitleks riigikaitset edaspidi mitte kui umbisikulise riigi asjana, vaid meie kõigi asjana.
Arved Breidaks
SEOTUD LUGU: Margus Tsahkna: Nursipalu harjutusväljak ehitatakse igal juhul välja
Viimased uudised
Loading ...
Vaata siit elektri hinda tunni kaupa
TOP 10
Kuidas lisada Lõunaeestlase äpp
