1. jaanuaril jõustuvad olulisemad muudatused Kliimaministeeriumi haldusalas
Avaldatud: 31 detsember, 2024
Ülevaade Kliimaministeeriumi valdkondades 1. jaanuaril 2025. aastal jõustuvatest olulisematest seadusemuudatustest.
Veeteetasu väheneb
2025. aasta jaanuari kuni detsembri eest tasumisele kuuluvat veeteetasu vähendatakse 14 protsendi võrra. Muudatuse eesmärk on jätkata rahvusvahelise meretranspordi toetamist läbi Eesti sadamate ning motiveerida kaubasaatjaid suunama oma kaubavoogusid läbi Eesti sadamate.
Taastuvenergia tasu väheneb 20 protsenti
2025. aastal alaneb lõpptarbijatelt kogutav taastuvenergia tasu 1,05 sendilt 0,84 sendini klilovatt-tunnist ilma käibemaksuta. Taastuvenergia tasust rahastatakse taastuvast energiaallikast või tõhusa koostootmise režiimil toodetud ning võrku antud elektrienergia toetusi. Ajalooliselt on taastuvenergia tasu olnud sellest madalam vaid 2014. aastal, kui see oli 0,77 senti kilovatt-tunni kohta. Vanas fikseeritud hinnaga toetuskeemis olevad elektrijaamade toetusperioodid lõppevad järjest, mistõttu kulub lähiaastatel toetusteks vähem raha.
Kadunud sõidukid saab registrist lihtsamini kustutada
Alates 1. jaanuarist saab kustutada kadunud või hävinenud sõiduki registrist ilma lammutustõendita. 2025. aastal on selliste sõidukite ilma lammutustõendita registrist kustutamine tasuta. 2026. aastal tuleb tasuda selle eest 15 eurot. Lisaks peab keskkonnaluba omav jäätmekäitleja võtma vastu kõik romusõidukid, millel puudub turuväärtus või millel on negatiivne turuväärtus, samuti osaliselt lammutatud romusõidukid ja liiklusregistrist kustutatud sõidukid.
Omavalitsused peavad korraldama tekstiilijäätmete liigiti kogumise
Lõpeb üleminekuaeg kohalike omavalitsuste poolt tekstiilijäätmete liigiti kogumise korraldamisel. Eesmärk on, et need jäätmed ei satuks segaolmejäätmete hulka. Tekstiilijäätmeid võib koguda näiteks jäätmejaamas, tekstiilijäätmete kogumisringidega või avalike konteineritega. Täpne lahendus on iga omavalitsuse enda otsustada ning sellest tuleb teavitada ka kohalikke elanikke.
Tootjavastutus laieneb plasti sisaldavatele kalapüügivahenditele, õhupallidele ja niisutatud pühkepaberitele
Plasti sisaldavate kalapüügivahendite tootjad ja turuletoojad peavad looma kaluritele võimaluse anda tasuta üle kasutuselt kõrvaldatud kalapüügivahendid, paigaldades selleks sadamatesse kogumiskonteinerid või korraldades regulaarseid kogumisringe. Levinumad plastist kalapüügivahendid on näiteks nakkevõrgud ning võrkmaterjalist lõks- ja traalpüünised.
Tootjavastutus laieneb ka plasti sisaldavatele õhupallidele ja niisutatud pühkepaberitele. Tootjad (sh maaletoojad) peavad tegema teavitust ning motiveerima nende toodete kasutajaid vastutustundlikult käituma, et vähendada neist toodetest tekkivat prügi.
Plastpudelite koostises peab olema 25 protsenti ringlussevõetud plasti
2025. aastast hakkab kehtima oluline tootedisaini nõue plastist joogipudelitele. PET-plastist joogipudelite koostises peab olema kasutatud ringlusse võetud plasti vähemalt 25 protsendi ulatuses. Muudatuse eesmärk on edendada materjalide taaskasutust.
Pakendite tagatisrahasüsteem laieneb
Pakendite pandisüsteemiga saab praegu kokku koguda erinevaid joogipudeleid, toidupakendeid ja joogitopse. 1. jaanuarist laieneb tagatisraha rakendamise õigus ka teistele ühekordsetele ja korduskasutatavatele pakenditele, et motiveerida tarbijaid pakendeid tagastama. Kuna käibemaksuvabastus kehtib ainult pakendiseaduses nimetatud tagatisrahaga pakenditele, siis muutub turul olukord kõikide tagastussüsteemis ringlevatele pakenditele võrdsemaks. Tagatisraha kehtestamiseks peab ettevõtjal olema kasutusel pakendite tagastussüsteem, mille alusel saab jälgida turule lastud ja tagasivõetud pakendite koguseid. Muudatus tuleneb peamiselt e-kaubanduse tellimuste mahu kasvu tõttu, mille taustal on ettevõtted turule toomas ühekordsetele pakenditele korduskasutatavaid alternatiive. See vähendab jäätmeteket ning loob eeldused pakendijäätmete ringlussevõtuks.
Mitteeluhooned tuleb varustada elektriautode laadimispunktidega
Olemasolevad mitteeluhooned, kus on üle 20 parkimiskoha, peavad olema varustatud vähemalt ühe elektriautode laadimispunktiga. See nõue puudutab näiteks büroohooneid, kaubanduskeskuseid ja muid mitteeluhooneid. Nõue seati ehitusseadustikus 2020. aastal ning 1. jaanuarist lõpeb üleminekuaeg.
Hoonete tehnosüsteemide energiatõhususe hindamine ja suurendamine
1. jaanuarist peab olema hinnatud tehnosüsteemide energiatõhusus olemasolevates elu- ja mitteeluhoonetes, mille tehnosüsteemide nimivõimus on suurem kui 70 kW. Tehnosüsteemi ülevaatuse käigus hinnatakse kütteallika või jahutusseadme või kombineeritud süsteemi korral ka ventilatsiooniseadme tõhusust ja võimsust, lähtudes hoone kütte- või jahutusvajadusest. Tehnosüsteemide energiatõhusust ei ole vaja hinnata juhul, kui hoonel on nõuetele vastav automaatikasüsteem.
Olemasolevates mitteeluhoonetes, mille kütte- või jahutussüsteemi tegelik või projekteeritud nimivõimsus on suurem kui 290 kW, tuleb tehnosüsteemi energiatõhususe suurendamiseks paigaldada automaatikasüsteem, kui see on tehniliselt teostatav ja majanduslikult põhjendatud.
Alates 2025. aastast tuleb hoonete tehnosüsteemide energiatõhusust hinnata juba süsteemi paigaldamisel, asendamisel või ümberehitamisel ning kanda hinnang ehitisregistrisse.
Viimased uudised
TOP 10
Vaata siit elektri hinda tunni kaupa
Loading ...
Kuidas lisada Lõunaeestlase äpp
