Võrus tuleb galeriide tuur
Avaldatud: 20 september, 2019
Võrus tuleb nädala pärast reedel, 27. septembril galeriide tuur, mis algab kell 17 ja hõlmab tervet rida galeriisid.
Programmi on kaasatud Vana-Võromaa kultuurikoja galerii, Stedingu maja kohvik, Liiva- ATE ja Võru Linnagalerii. Tallinnas juba aastaid toimunud ja üha enam populaarsust kogunud kunstigaleriide tuur inspireeris ka Võru galeriste tuuri tegema. Tuuril on kohal kunstnikud Kanepist, Tartust ja Tallinnast.
Alates kella 17st kuni 20ni õhtul toimuvad galeriide külastused ja näituse tutvustused. Enamikes galeriides on kogu õhtu jooksul kohal nii kunstnikud kui ka galeristid, et tutvustada kõigile huvilistele näitusel olevaid teoseid.
—
17:00 Vana-Võromaa kultuurikoda (Katariina allee 11, Võru)
Eesti Klaasikunstnike Ühenduse aastanäitus „Resonants“.
Sel korral on Eesti Klaasikunstnike Ühenduse aastaürituse peamisteks märksõnadeks võnked, lained, resonants. Näituse pealkiri koondab enda alla laia skaala tõlgendusi, nii ühiskonnas kui looduses esinevatest võngetest, lainetustest jms seotud nähtustest ning nende välisest ja sisemisest mõjust ümbritsevale.
Väljapaneku moodustavad peamiselt klaasobjektid ja installatsioonid, millest enamik on loodud just selleks näituseks.
Näituse korraldaja ja kuraator on Sofi Aršas.
Näituse kujundaja, valgus ja graafiline disain on Kati Kerstna.
Näitusel on eksponeeritud nimetatud kunstnike uusim looming: Sofi Aršas, Piret Ellamaa, Riho Hütt, Merle Kannus, Malle Karik-Hallimäe, Kati Kerstna, Kai Kiudsoo-Värv, Eve Koha, Konstantin Kulev, Eeva Käsper, Ivo Lill, Piret Meos, Maarja Mäemets, Rait Prääts, Tiia Põldmets, Birgit Pählapuu, Kateriin Rikken, Maret Sarapu, Tiina Sarapu, Kalli Sein, Eili Soon, Anna-Maria Vaino, Kersti Vaks.
—
17:40 kultuurikohvik Steding (Fr. R. Kreutzwaldi 15, Võru)
Epp Margna maalinäitus
Ma pole sünnijärgselt võrokene, aga olen siin elanud nüüd juba üle poole oma elust ja oma koduna tajun täna kindalt Võrumaad. Kui ma poleks noorena sattunud elama Karulasse, keset metsa, palkmajja, kus polnud elektrit ja tsivilisatsiooni meenutas vaid transistorraadio, siis tõenäoliselt poleks ma see, kes täna. Karulas elades hakkas klaaruma ja settima minu ilmaruum ja suhe ümbritsevasse, see omakorda kujundas ka minu kunstnikuks kasvamist.
Osa minu viimastel aastatel eksponeeritud piltidest kuuluvad sarja „Mälukandjad”. Mälukandjaiks nimetan neid sellepärast, et suur osa pildiainest on pärit rahvapärimusest – s.o. rahvalauludest ja –lugudest, mõistatustest ja regilauludest. Regilaulu juurdegi jõudsin siin Võrumaal, aastaid tagasi võru keele nädala ajal toimunud laulutoa kaudu. Oma erilise poeetika, rütmi ja kordustega oli regilaul ka läbi keerulisemate aegade rahva maailmapildi ja mälu kandja. Minu jaoks on see ammendamatu aines piltidele ja läbi nende piltide maalimise ka rajalhoidjaks teel, mida mööda oma elu käia. Laulud on maalitud akrüülvärvidega puidule, eelkõige vanadele, juba oma elu tarbeesemetena ära elanud riiulijuppidele, uksepaneelidele jne . Meie neid lugusid enam tihtipeale ei tunne ega mäleta. Küll aga võivad mäletada need riiuli- ja uksejupid oma endiste perenaiste, -meeste laulusid ning lugusid.
—
18:10 Liiva-ATE ( Liiva 11a, Võru)
Toomas Kuusingu graafika ja Tanel Tolstingu maalid Võru kunstistuudiote koridoris.
Toomas Kuusingu (s 1976 Meremäel) õpingute rajale jäävad nii Academia Non Grata, Eesti Kunstiakadeemia Pärnu Kolledž Academia Grata kui Eesti Kunstiakadeemia.
Kunstniku peamine inspiratsiooniallikas on inimesed. Kuusing loob (sür)realistlikke ja mütoloogilise sisu ning väljanägemisega situatsioonilisi pilte, mis osutavad sõrmega otse kirju inimloomaaia poole. Autori käsitletud teemad on siirad ja lihtsad, jäädvustades ühtmoodi nii justkui teolt tabatuna mõjuvaid ärihaisid ja poliitikud kui ka allpool vaesuspiiri elavaid kodutuid. Kunstnik ei jäta puudutamata ka iseennast, naabreid, tuttavaid, inimesi tänavalt. Naivistlikus kunstis paelub Kuusingut selle ausus.
Tanel Tolsting (s. 1987) on lõpetanud Tartu Ülikooli kunstide magistrina ning õppinud ka Tartu Kõrgemas Kunstikoolis ja Porto Ülikoolis. Tegutseb vabakutselise kunstnikuna alates 2013.
—
18:30 Võru Linnagalerii (Liiva 13, Võru)
I korruse galeriis Kõrgema Kunstikooli Pallas meediadisaini ja nahadisaini osakonna näituseprojekt „PUUTETUNDLIK”
Näitusel eksponeeritakse meediadisaini osakonna viimaste aastate graafika stuudiumis valminud tudengite teoseid mis on loodud klassikalistes graafikatehnikates (linoollõige, ofort, kuivnõel, kivilitograafia, serigraafia).
Tänases loomekeskkonnas on oluline osata kombineerida erinevaid professionaalsel tasemel oskusi et teha ennast loetavaks ja märgatavaks. Üheks väljundiks selles protsessis on ka süntees vabagraafikast ja digitaalsest graafilisest disainist mis on meediadisaini osakonnas tähtsamaid valdkondi.
Köitekunst on oma olemuselt väga tehniline, nõudes tundlikku ja kindlat kätt, samad omadused iseloomustavad ka graafikat. Pannes ühte näituseruumi kokku kaks omavahel esmapilgu erinevat meediumit, saab luua nende kokkupuutepunkti. Selles on esindatud peategelasena paber ja mitte vähemtähtsamana käeline osavus, neid kahte ei saa selle näituse puhul teineteisest eraldada – klassikaliselt on graafika paberil ja klassikalist köidet on ilma paberi olemasoluta keeruline ette kujutada. Nahadisaini osakonna eesmärgiks on näitusega tutvustada ja näidata osakonnas valminud köiteid ja rõhutada köitekunsti osatähtsust meie osakonnas.
II korruse suuremas galeriis
Aet Andresma-Tamme ja Mare Soovik-Lobjaka näitus „Klaas. Betoon. Ruum.“
Klaasikunstnike Aet Andresma-Tamme ja Mare Soovik-Lobjaka monumentaalteoste näitusel keskendutakse geomeetrilistele, avaliku ruumiga seotud töödele, mis põhinevad tugeval seosel ümbritseva arhitektuuriga.
Tööde fotode kõrval eksponeeritud materjalinäited – paksud sügavatoonilised klaasplokid, õrnad laboriklaasist torud või värvilised vitraazhid – on kui selle kunsti algelemendid, mille kordamisel ja omavahelisel seostamisel on teosed saanud oma vormi. Nii on toonane kunst vaatajale koost lahti võetud ja suunab tema tähelepanu tagasi aega ja ruumi, kust tähelepanu on välja libisenud.
Aet Andresma-Tamme ja Mare Soovik-Lobjaka monumentaalteosed valmisid peamiselt 1970ndtel ja 1980ndatel. Nende esimene ühisprojekt oli Viru hotelli teise korruse restorani laekompositsioon (1972), viimane 1986. aastal Tartu ülikooli raamatukogu fuajee keskne valgusti.
20. sajandi teine pool jättis endast maha erilaadse avaliku ruumi kunsti, mille rolli ja tähendust on praegu pildiliselt küllastunud maailmas tihtipeale raske märgata.
Näituse on koostanud: Silja Saarepuu ja Villu Plink
Kujundanud: Villu Plink
Näituse saatetekst: Andres Kurg
II korruse väiksemas galeriis Katariin Mudist joonistuste- ja animatsiooninäitus „KÕHKLEJAD”
Otsused on paratamatud. Moodustades inimelu selgroo, avavad ja sulgevad need uksi võimalikke maailmadesse.
Animatsiooni- ja joonistuste näituse “Kõhklejad” keskmes on inimene otsustajana ning küsimused otsustamise olemusest – kuidas otsused kujunevad? Miks otsustamine on vahel nii keeruline, et kõhklused võivad viia paralüüsini? Kuidas viivad otsused ühe kunstiteose kujunemiseni? Mida tähendaks elada maailmas, kus ei ole vaja otsustada?
—
19:00 – 20:00 Võru Kandle kohvikus vestlusring „Kunst linnaruumis“ – modereerib ajalehe Sirp kunstitoimetaja, kunstiteadlane ja kuraator Reet Varblane.
Vestlusringi on oodatud kõik linnakodanikud, keda kõnetab kohalik linnaruum. Oodatud on kõik ideed, kuidas linnaruumi läbi kunstiteoste muuta.
///
Samal ajal toimuvad Võru Riigigümnaasiumis III loometalgud Vunki Mano, kus linnavalitsuse poolt on üheks ideeks: Võru linn kui avatud kunstigalerii, mis räägib lugusid.
Märksõnad: Kreutzwaldi pärand, lastesõbralik linn, võro kiil
Kuidas tuua Võru linna eripära linnapildis esile? Kuidas suurendada inimeste teadlikkust oma linnast ja selle eripärast? Mis on need sõnumid ja kohad, mis vajavad „lauseid”, skulptuure, installatsioone jne. Kuidas hoida Võru linnasüda – keskväljak tähelepanu keskpunktis – mis tooks rahvast väljakule kui arhitektuurse lahendusega on juba tutvust tehtud.
Galeriide tuuri toetab Eesti Kultuurkapital.
Viimased uudised
Loading ...
Vaata siit elektri hinda tunni kaupa
TOP 10
Kuidas lisada Lõunaeestlase äpp
