Tel, WhatsApp +37258973482‬
info@lounaeestlane.ee

Foto: Eesti doktorikool
8.-9. jaanuaril toimus Võrus doktorantidele mõeldud talvekool „Shift Happens”, mille eesmärk oli noori teadureid lisaks teaduskarjäärile ka ettevõtlusesse liikuma. Kahepäevane Eesti doktorikooli, Health Founders Estonia ja //kood kooli korraldatud sündmus tõi kokku 28 doktoranti, 1 magistrandi ja 3 //kood kooli õppijat. 7 tiimi lahendasid väljakutseid vee filtreerimissüsteemide paremaks muutmisest kuni inimese oma tüvirakkudega luumurdude ravimiseni.

Talvekool korraldati vajadusest avada doktorantidele teaduskarjääri kõrval ka ettevõtluse vaade. Doktorandi ja talvekooli „Shift Happens” peakorraldaja Kaisa Põhako-Palu sõnul on sellised üritused hädavajalikud, sest paljud noored teadlased näevad akadeemilist karjääri liiga pika, suletud ja ühetaolisena. „Doktorikraadiga seostatakse sageli väga kitsast tulevikupilti – justkui oleks ainus loogiline jätk ülikoolis jätkamine. See hirmutab ja väsitab juba enne, kui karjäär päriselt alanud on,” ütleb ta.

Haridus- ja Teadusministeeriumi uuringule tuginedes on potentsiaali alakasutamine eriti ilmne tervisetehnoloogia valdkonnas, kus jääb keskmiselt üle 75% loodusteaduste doktoritest akadeemilise karjääri juurde. See tähendab, et paljude jaoks on ülikool esimene ja sageli ka ainus töökoht, mistõttu jäävad muud võimalikud rakendused ja lahendused teadlikult või alateadlikult kaalumata

Health Founders Estonia eluteaduste juhi ja Tartu Ülikooli prorektori Tõnu Esko sõnul vajab faasinihet toov teadusmahukas toode/teenus aga kindlasti PhD/MD tasemel teadust, kogemust ning pädevusi. Teadlaste ettevõtlusesse suunamiseks tuleks igal õppetasandil ettevõtlus ja innovatsioonisiire õppekavasse sisse tuua, et huvi korral saaks tudeng kaasuda,” nendib ta, ning lisab, et inimeste terviseprobleemid vajavad üldjuhul keerukaid lahendusi, mida suudavad välja pakkuda just teadlased.

Noored ei julge end akadeemiaga siduda, kuid ülikool just seda soosib

Põhako-Palu hinnangul kujuneb kitsas arusaam teadlaskarjäärist välja juba õpingute ajal – ülikool soosib traditsioonilist akadeemilist rada ning kasvatab tudengite näol eelkõige endale järelkasvu. Seejuures jäävad ettevõtlusega seotud õppeained paljudele doktorantidele kaugeks, eriti süvateadustes, kus keskendutakse erialasele detailsusele.

„Loodusteadustes õpid valkude signaalradu ja aminohapete struktuure – see on hädavajalik teaduse jaoks, kuid ettevõtlus tundub selle kõrval sageli võõras ja hirmutav,” kirjeldab ta. Samuti püsib teadlaskonnas arusaam, et akadeemias tehtav teadus on kuidagi „õigem” kui ettevõtluses rakendatav teadmine.

Ka Haridus- ja Teadusministeeriumi uuringus ilmnes, et kuigi noored kardavad end akadeemilise karjääriga siduda valib ligikaudu 60% doktorantidest vahetult pärast kraadi kaitsmist just akadeemilise karjääri, 30% kombineerib akadeemilist ja mitteakadeemilist tööd ning vaid 10–15% liigub täielikult mitteakadeemilisele karjäärirajale.

Sündmus on korraldatud projekti Eesti doktorikool (2021–2027.4.04.24-0003) raames, mida kaasrahastab Euroopa Liit.Ettevõtluse ja Innovatsiooni Sihtasutuse programmi Startup Estonia koostöös Health Founders Estoniaga toetab järgmisel neljal aastal teadmuspõhiste tervisetehnoloogia iduettevõtete asutamist Eestis, panustades idu- ja kasvuettevõtete kasvu nii siseriiklikult kui ka globaalselt, ning arendades kogu Eesti tervisetehnoloogia ökosüsteemi ning võrgustikku.

Viimased uudised