Võrumaal on noorte poliitiline aktiivsus kõige kõrgem, Harju- ja Tartumaal kõige madalam
Avaldatud: 29 aprill, 2019
Noorte osakaal kandideerimisel. Allikas: Statistikaamet Võrumaal on noorte poliitiline aktiivsus kõige kõrgem ning Harju- ja Tartumaal kõige madalam, selgub Statistikaameti ülevaatest.
Kohalikel valimistel 2017. aastal olid aktiivsemad noored kandideerijad just väiksemates maakondades. Võru maakonnas oli kandideerijate osatähtsus neli korda suurem kui kõige madalama aktiivsusega Harju ja Tartu maakonnas. Noorte kandideerijate osatähtsus samaealiste hulgas oli kõige suurem Rõuge, Kadrina, Setomaa, Saku, Alutaguse ja Peipsiääre vallas, kus kandidaatide osatähtsus oli üle 2 protsendi, edastab statistikablogi.
Noortest kandidaatidest osutus valituks 37: neist 27 mehed ja 10 naised. Noori valiti 30 kohaliku omavalitsuse volikogusse, mis tähendab, et 49 volikogus ei ole mitte ühtegi noort liiget. 25 volikogus on üks noor volikogu liige, Tartu linna-, Tõrva valla-, Türi linna- ja Viljandi vallavolikogus on kaks noort liiget ning Viljandi linnavolikogus neli noort.
Kohaliku omavalitsuse volikogu valimistel on noortel hääletamisõigus alates 16. eluaastast ja volikokku kandideerida saavad nad alates 18. eluaastast. Kohaliku omavalitsuse volikogu valimised olid viimati 15. oktoobril 2017. Valimiste infosüsteemi andmetel kandideeris 79 kohaliku omavalitsuse 1729 volikogu kohale kokku 11 804 inimest. Nendest 771 olid valimiste päeval 18–26-aastased. Noorte kandideerimisaktiivsus ehk kandidaatide osatähtsus samaealisest rahvastikust oli 0,6 protsenti, mis oli üldisest kandideerimisaktiivsusest ligi kaks korda väiksem. Aktiivsemad olid kandideerimisel noormehed, keda oli kandidaatidest ligi 2/3.
Kas ja mille poolest kohaliku omavalitsuse volikogu kandidaadid erinevad eakaaslastest?
Kandidaatide võrdlemisel sama vanusegrupi noortega selgus, et kandidaadid on eakaaslastest haritumad, õpivad rohkem ja on aktiivsemad ka tööturul. Vaadati noori kahes vanuserühmas: 18–21-aastased, kes põhiliselt veel õpivad ja 22–26-aastased, kes siirduvad juba tööturule.
Omandatud haridustasemelt olid 18–21-aastastest kandidaatidest peaaegu 70 protsenti vähemalt keskharidusega, mis ületas tunduvalt eakaaslaste üldist haridustaset (56 protsenti vähemalt keskharidusega). 22–26-aastastest kandidaatidest oli 34 protsenti kõrgharidusega, mis oli 7,5 protsendipunkti rohkem kui samas vanuserühmas kokku.
Kõrgeim omandatud haridustase ei näita noorte haridustaseme kohta tervikpilti, sest suur osa noortest alles omandab haridust: 18–21-aastastest 58 protsenti ja 22–26-aastastest 24 protsenti. Ka haridust alles omandavad kandideerijad õppisid rohkem kui eakaaslased: 18–21-aastastest kandidaatidest õppis 73 protsenti ja vanemast rühmast 33 protsenti.
Õppurite suurest osatähtsusest hoolimata on volikogu kandidaadid eakaaslastest aktiivsemad ka tööturul. Noorema vanuserühma kandidaatidest oli 74 protsenti 2017. aasta jooksul teinud lühemat või pikemat aega palgatööd (eakaaslastest 65 protsenti) ja vanemast rühmast 88 protsenti (eakaaslastest 76 protsenti).
Täpsemalt saab kohaliku omavalitsuse valimistel osalevatest noortest lugeda „Eesti piirkondlik areng 2018. Noored Eestis“ kogumiku artiklist „Noored kohaliku omavalitsuse volikogu valimistel“. Artiklist saab lugeda ka Viljandi linnavolikogu kolme noore liikme mõtteid, kuidas on kulgenud noorte tee poliitikani ja volikokku.
Viimased uudised
Loading ...
Vaata siit elektri hinda tunni kaupa
TOP 10
Kuidas lisada Lõunaeestlase äpp
