Võru saadik kirjutab, kuidas automaksu-Anti reetis oma valijate huvid
Avaldatud: 3 oktoober, 2025
Kuvatõmmis. Võru EKRE saadik Aadu Birnbaum kirjutab avalikus vastuses riigikogu liikmele Anti Allasele (sotsid), kuidas automaksu-Antiks kutsutud Allas reetis oma valijate huvid.
Vastus on järgmine:
AVALIK VASTUS ANTI ALLASE SILMAKIRJALIKULE HALALE
Hea Anti Allas,
Sinu pikk ja emotsionaalne postitus ei ole selgitus, vaid pigem paaniline eneseõigustus ja avalik ülestunnistus, mis kinnitab kõike, mida EKRE on sotsiaaldemokraatide ja Reformierakonna ringkaitse kohta Võrus rääkinud. Sa üritad näidata end rünnakute ohvrina, kuid tegelikult oled sa paljastanud oma tegevuse tõelise olemuse: sinu „pragmatism” on vaid ilus sõna poliitilisele lehmakauplemisele, kus Võru inimeste huvid on vahetuskaup.
Lammutame sinu demagoogilise kaitsekõne punktideks laiali:
1. Viga nr 1: „Pragmatism” kui printsiipide reetmise õigustus
Sa tunnistad ise, et esialgu olid automaksule vastu põhimõttelistel ja Võru inimese jaoks olulistel põhjustel: see oli ebaõiglane kaugemate piirkondade suhtes, puudusid sotsiaalsed leevendused ja maksustati ka seisvaid autosid. Presidentki pidas seadust vigaseks. Ometi, kui seadus teist korda lauale tuli, olid kõik need sinu nimetatud põhimõttelised vead endiselt alles. Mis siis muutus? Sinu vastus on „pragmatism”.
Sa vahetasid oma valijate selge ja põhimõttelise „EI” tühise kosmeetilise paranduse vastu – ajutiselt registrist kustutatud sõidukite maksuvabastus. See on klassikaline demagoogiavõte: esitleda pisikest ja väheolulist järeleandmist suure võiduna, et õigustada suures plaanis oma valijate huvide reetmist. Sa aitasid kehtestada maksu, mis laastab iga Võrumaa pere rahakotti, ja sinu „võit” on see, et mõne hobiauto omanik garaažis pääseb maksust. See ei ole pragmatism, see on oma valijate huvide odav väljamüük.
2. Viga nr 2: „Ilma minuta oleks see ikka vastu võetud”
See on poliitiku kõige küünilisem ja argpükslikum argument. Sinu ülesanne riigikogus ei ole ennustada hääletustulemusi, vaid esindada oma valijaid ja nende põhimõtteid – ka siis, kui sa jääd kaotajaks. Sinu „jah”-hääl ei olnud paratamatus, vaid sinu isiklik valik ja heakskiit. Selle häälega ei saanud sinust mitte olude ohver, vaid automaksu kehtestamise kaasosaline. Sa andsid koalitsioonile moraalse õiguse öelda, et isegi kaugemate piirkondade saadikud on sellega nõus.
3. Ülestunnistus: „Robin Hoodi” lehmakauplemine
Kõige paljastavam osa sinu monoloogist on viide „Robin Hoodi” seadusele. Sa tunnistad avalikult, et sinu „jah”- hääl automaksule oli osa poliitilisest kompromissist – tehingust, kus sa ohverdasid Võru autoomanikud, et saada midagi muud vastu. See on täpne definitsioon Tallinna tagatubade poliitikast, kus rahva heaolu on lihtsalt kaup. Sa räägid, kuidas Rain Epler ja Isamaa sinu tehingut ei toetanud, kuid see on järjekordne katse vastutust hajutada. Küsimus pole selles, mida teised tegid, vaid selles, et sina ise olid nõus oma valijate huvidega kauplema.
4. Lõppmäng: Ohvrikaart ja nutt ebaõnnestunud pildi pärast
Kui faktipõhised argumendid saavad otsa, hakkad sa rääkima „massiivsest solgiga üle valamistest” ja ebaõnnestunud piltidest. See näitab, et sisulist kaitset sul oma tegudele tegelikult polegi. Kriitika sinu avaliku hääletuskäitumise kohta ei ole laim, vaid demokraatliku protsessi osa. Sinu katse muuta poliitiline debatt isiklikuks solvumiseks on hale ja näitab selgelt, et sa ei talu vastutust oma otsuste eest.
Kokkuvõtteks: sinu pikk selgitus ei vabandanud sind välja, vaid hoopis kinnitas, et EKRE kriitika on olnud täpne. Sa oled poliitik, kes on valmis põhimõtted vahetama tühise järeleandmise ja poliitilise tehingu vastu, ning kui sind selle eest kritiseeritakse, peidad end ohvri rolli. Võru inimesed väärivad esindajat, kes seisab nende eest põhimõtteliselt, mitte ei kauple nende heaolu arvelt.
Viimased uudised
TOP 10
Vaata siit elektri hinda tunni kaupa
Loading ...
Kuidas lisada Lõunaeestlase äpp
