Viis küsimust – vastab Lõuna-Eestist pärit Eesti kultuuriesindaja Soomes Grete Ahtola
Avaldatud: 25 august, 2025Grete Ahtolal, kel täitub Kultuuriministeeriumis peatselt teine tööaasta kultuuriesindajana, on pikaajaline kogemus Eesti-Soome kultuurivahetuse ning -korralduse alal. Ta on Räpinas sündinud ihult ja hingelt lõunaeestlane, kuid tööpaigaks on talle huvitaval kombel sattunud meie põhjanaabrite riik. Grete juhtis aastaid Helsingis Eesti Instituudi Soome esindust, on töötanud Riigikantseleis Eesti Euroopa Liidu Nõukogu eesistumise nõunikuna ning olnud Tartu Ülikooli Soome esindaja.
Kultuuriministeeriumi blogis räägiti Gretega tema töö sisust ning sellest, mida põnevat Soome-Eesti kultuurisuhetes toimub.
Mis on Eesti kultuuriesindaja ülesanded Soomes? Millega sa tegeled ja mis sulle rõõmu valmistab?
Minu ülesandeks on leida eesti kultuurile Soomes uusi võimalusi: märgata ja otsida potentsiaalseid koostöökohti, punuda võrgustikke ja vahendada infot Eesti ja Soome kultuurivaldkonna professionaalide vahel. Tihtipeale nõuab see ka kõige praktilisemat kultuurikorraldustööd – eelarvete ja lepingute koostamist, logistika ja majutuste organiseerimist või turundustekstide kirjutamist. Ja nagu kultuuritöös ikka, tuleb vahel ka ise redeli otsa ronida või haamer kätte võtta, kui tarvis näituseplakatit kohendada!
Päris suure ampsu mu tööst moodustab suhtlemine Soome kultuurikriitikute ja -ajakirjanikega, et saada meie kultuuri sündmustele ja uudistele tähelepanu ja nähtavust Soome meedias. Mõtlen iga kultuurisündmuse puhul, kas ja kuidas see võiks soomlasi kõnetada, ja olen õnnelik, kui meie kultuurist kirjutatakse ja kõneletakse.
Kultuuridiplomaatia arendamisel teen koostööd ka teiste valdkondade ning ministeeriumidega, lisaks jälgin pidevalt, mis toimub Soome kultuuripoliitikas. Vajadusel korraldan ka Eesti ja Soome kultuurivaldkonna ametnike vahelist suhtlust ning koostööd.
Mind rõõmustavad inimesed. See töö võtab palju, päevad on vahel väga pikad ja tihtipeale on ka nädalavahetused tööpäevad. Aga samas see ka annab tohutult – ma saan suhelda väga andekate ja loovate inimestega, neid omavahel kokku viia. Näiteks mul ei lähe iialgi meelest hommik Anna-Liisa Elleri ja Taavi Kerikmäe kodus, kuhu viisin Turku Music Festivali juhid Lauri Porra ja Jussi Merkikanto kuulama imepilli, teadaolevalt ainukest autentset cembal d’amouri Euroopas. Soomlastele avaldas suurt muljet nii armas kodukontsert kui ka küllakutse kellegi koju, Soomes pole see sugugi tavaline.
Rõõmu teeb ka see, kui näen, et minu algatatu ei lõpe ühe konkreetse kohtumise või sündmusega, vaid hakkab oma elu elama – tekivad uued suhted, koostööd ja projektid. Nagu näiteks see Turku Music Festivali inimeste visiit Eestisse, millest sündis pea nädalapikkune Arvo Pärdi loomingule pühendatud kontserdikava festivalil.
Miks üldse on Eesti kultuurile oluline rahvusvaheline nähtavus?
Usun 100%, et kultuur, eriti, kui me seda väljaspoole oma väikese riigi piiri viime, teeb me riigi suuremaks. Kultuuri rahvusvahelistumine kasvatab teadlikkust ja huvi Eesti suhtes, see on meie visiitkaart, mis loob Eestist positiivse kuvandi, tugevdab meie identiteeti ja kasvatab eneseusku. Rahvusvaheline kultuurikoostöö rikastab eelkõige meid endid: avab loojatele uksi uutele turgudele, toob uut publikut ja teenib rohkem tulu. Ühesõnaga, loob koostöövõimalusi ja inspiratsiooni ning tagab, et Eesti kultuur kasvab, areneb ja kestab.
Mida Eesti kultuurile olulist augustis Soomes toimunud on?
August on Soomes olnud Eesti kultuuri superkuu. Eesti teater oli esindatud Helsingi Festivalil, Põhjamaade suurimal valdkondade ülesel kunstifestivalil lavastustega „Mefisto” ja „Fundamentalist”. Draamateatri „Mefisto” Kertu Moppeli lavastuses oli kahtlemata teatrisündmus, nii oma meisterliku näitlejatöö kui ka tabava aktuaalsuse tõttu. Teise etenduse järel aplodeeris soome publik püsti seistes – meie oleme sellega Eestis harjunud, aga Soomes juhtub seda harva. Ka Marta Aliide Jakovski „Fundamentalisti” võttis soome publik väga hästi vastu. Lugu on soomlastele tuttav, Juha Jokela kirjutatud ja üheksas Soome teatris lavastatud, aga ikkagi müüsid Von Krahli kaks etendust saali peaaegu välja.
Suuremahuline koostöö toimus ka Turu muusikafestivaliga, kellega korraldasime Arvo Pärdi 90. sünnipäeva puhul pea nädala kestva eriprogrammi koos meie andekate muusikutega: Hans Christian Aavik, Mari Poll, Tähe-Lee Liiv ja Marcel Johannes Kits, ansambel Vox Clamantis. Joonas Sildre tutvustas joonistades oma graafilist romaani „Kahe heli vahel”, Turu Sibeliuse muuseumis avasime soome publikule kohandatud Arvo Pärdi Keskuse näituse „Armastuse valem”, mis liigub järgmisel aastal edasi Oulusse, Euroopa 2026. aasta kultuuripealinna.
Turu muusikafestivali näol on tegemist Soome vanima järjepidavalt toimunud klassikalise muusika festivaliga, mis kogus tänavu oma programmi abil ka toetust Ukrainale. Siinkohal oli oluline osa ka DJ-diplomaatial – meie kultuuriminister Heidy Purga oli kutsutud festivalile muusikat mängima koos Soome endise välisministri Pekka Haavistoga ehk DJ Pexiga, eesmärgiks pöörata tähelepanu Ukraina toetuskampaaniale.
Koostöö Helsingi Festivali ja Turu muusikafestivaliga on toonud meile ülivõrdes hinnanguid nii Soome publikult kui ka kultuurikriitikutelt, jätkukoostööideid ning positiivseid meediakajastusi, mida pean oma töös väga oluliseks mõõdikuks.
Mis lähiajal veel põnevat ees seisab?
Kunstivaldkonnas toimub palju põnevat, värskeks näiteks Helsingi Kunstimuuseumi kureeritud rahvusvaheline kunstifestival Helsinki Biennaal, kus on esmakordselt esindatud ka Eesti – kunstnik Laura Põld näitab oma biennaali jaoks loodud uusi tekstiiliteoseid ja keraamilisi skulptuure Vallisaaril ning Helsingi Kunstimuuseumis. Espoo kella- ja ehtemuuseumis on septembri lõpuni väljas Kärt Summataveti kureeritud väga põnev näitus „Mets sosistab” 60 eesti ehtekunstniku loominguga. Üks meeste seljaehe on koguni metslooma pabulatest tehtud!
Oktoober tõotab tulla sarnaselt augustile tihe kultuurikuu: Turu ja Helsingi raamatumessil astuvad üles eesti kirjanikuid ja soome tõlkijad, Tamperes toimub maailmamuusikamess WOMEX, millest võtab osa Music Estonia koos Eesti delegatsiooniga. Pop- ja jazzmuusika austajatel tasub pilk peal hoida Music Talsinki klubisarjal, mis jätkub oktoobris koostöös Jazz Estoniaga ägedas Soome muusikute liidule kuuluvas klubis G Livelab Helsinki.
Enne seda, augusti lõpus, toimub Helsingis muusikafestival Nightlore, mis toob kokku Põhjamaade ja Ühendkuningriigi muusikaettevõtjad ning tutvustab Soome publikule ja rahvusvahelistele muusikaettevõtjatele žanriülest uut muusikat nii Soomest kui ka Eestist. Meie esinejad festivalil on Puuluup, Kitty Florentine ning Oopus.
Midagi traditsioonilist ka: igal aastal toimub septembris Helsingi rahvusvaheline filmifestival Armastus & Anarhia, mille programmis on alati Eesti filme ning kohtumisi meie filmitegijatega, nii ka sel korral. Festivali kava avaldatakse 2. septembril.
Kas ka kaugemas tulevikus on midagi, mis Eesti kultuuri Soomes ees ootab? Millega tegu?
Veidi kaugemale vaadates täitub 100 aastat esimesest Eesti kunsti ülevaatenäitusest Helsingis, mis toimus Taidehallis 1929. aastal. Mõned aastad pärast seda, aastatel 1930-1931, avati Soome kunsti näitused Tallinnas ja Tartus. Nii väärikat juubelit tasub muidugi ka meil tähistada!
Kultuurisoovitus: Teatrisõbrana soovitan väga tulla Soome teatrisse! Näiteks Espoo Teatri uue hooaja programm on väga põnev, kavas on nii Soome kui välislavastusi Lõuna-Koreast, Albaaniast, Austraalist. Ise ootan pikisilmi ka Mikko Roiha lavastust Rosa Liksomi romaani „Väil” ainetel, mille esietendus on 2. oktoobril Helsingi Jurkka teatris.