Tel, WhatsApp +37258973482‬
info@lounaeestlane.ee

Madli-Liis Parts. Foto: Kadri Purje

Kultuuriministeeriumi ajaveeb tegi intervjuu Madli-Liis Partsiga, kes töötab Ameerika Ühendriikide kultuuriatašeena.

Temalt küsiti, kuidas on möödunud esimesed kümme kuud Eesti kultuuri esindajana, millised on olnud tema senised töövõidud ning kuidas paistab Eesti kultuur USA vaatenurgast.

Oled olnud ajakirjanik Päevalehes ja Äripäevas, muusikaprodutsent, muusikanõunik kultuuriministeeriumis – ilmselgelt toetab selline mitmekülgne kogemus sind ka kultuuriesindajana Ameerikas. Oled seal kümme kuud Eesti kultuuri edendamisega tegelenud – kuidas on sul läinud? Milline on Sinu senini suurim töövõit? 

Aeg on lennanud sõna otseses mõttes ja kuni aasta lõpuni on vaid üksikud nädalad, mil pole ühtegi Eestiga seotud sündmust. Arvo Pärdi 90. sünnipäeva tähistamine Carnegie Hallis 23. ja 24. oktoobril on vaieldamatult ajalooline sündmus, milles on märgiline roll Arvo Pärdi Keskuse tiimil, kes on mitmeaastase ettevalmistuse perioodi jooksul olnud Carnegie Hallile põhipartneriks. Eesti kollektiivid esinemas kahel õhtul maailma ühel olulisemal klassikalise muusika laval on Eestile väga suur au.

Väga hästi läks Joonas Sildre graafilise romaani „Kahe heli vahel” ida- ja lääneranniku tuuril, mille seeme pandi mulda juba varasemalt New Yorgi Skandinaavia maja esitlusega. Hakkasime tuuri ehitama varakevadel ja saime kokku esitlusi, kohtumisi ja autogrammitunde kümne partneriga, kelle seas on väärikad ülikoolid  NYCis, San Diegos ja Los Angeleses, mõjukas koomiksimess Small Press Expo Bedhestas, legendaarsed koomiksipoed Philadelphias ja Los Angeleses, Kongressi raamatukogu ja loomulikult Eestis suursaatkond Washingtonis ning Los Angelese Eesti Selts. Joonasega käisid kohtumas koomiksimaailma võtmetegijad – see on talle väga suur tunnustus. Tänu sellele protsessile on tekkinud tuumakaid ideid ka tulevikuks.

Kuna katan kogu USAd, mis eeldab väga strateegilist lähenemist, siis on mul hea meel, et selle aja jooksul on toimunud esimesed märgatavad sammud Los Angelese, San Francisco, Philadelphia, Chicago ja Bostoni suunal. Suursaatkond Washingtonis on alati hoidnud kätt tugevalt kultuuripulsil. Avanemas on uks Seattle´isse ja Miamisse.

Kultuuriatašee töö on omamoodi sulam minu kõigist eelmistest töökogemustest, mis taandub väga lihtsale – oluline on tunda kultuurivaldkondade sisemist toimimist, tuleb olla väga avatud, reageerida kiiresti ja paindlikult. Ei ole sarnaseid tööpäevi ega täpselt ühesuguseid lahendusi. Juba minu esimestel tööpäevadel New Yorgis ütlesid kohalikud tuttavad tervituseks läbivalt kahte asja: arvesta, et siinsed suhtluse ja koostöö tavad erinevad oluliselt Euroopast, ning ära võta midagi südamesse. Sama ütlen täna ise Eestist esmakordselt siia tulijaile. Eesti ja USA kultuuritegijaid ühendab armastus valdkonna vastu ja soov koostööks, kuid tee üksteise avastamise ja ühiste tulemusteni jõudmiseni võib olla erinev sellest, millega oleme harjunud Eestis. On vaja väga palju suhelda, ise suhtlust üleval hoida, oma saavutusi mitte pisendada ja mitte heituda ootamatustest.

Minu roll on Eesti ja eestlaste lugusid jutustades märgata võimalusi. Lähenemine peab olema loominguline: kord piisab lihtsast infojagamisest, teinekord on oluline kohtuda kohalike partneritega, vahetevahel tuleb hoopis utsitada Eesti poolt ja väga tavaline on mõlemale poolele selgitada kultuuride erinevusi igapäevases töises suhtluses. Oluline on hoida suhteid partneritega, kelle Eesti armastus on sündinud tänu meie varasemate kultuurinõunike Kristi Roosmaa ja Jaanika Peerna pühendunud tööle.  

Milline on Ameerika kultuurimaastik, millised trendid on Sind enim üllatanud? 

Ameerika kultuurimaastik on sama kirju ja mitmekesine kui riik ise – siin on kõrvuti erakordsete ressurssidega kõige kõrgema taseme institutsioonid, globaalsed võrgustikud ning väiksed kogukondlikud algatused, mis sõltuvad vabatahtlikust panusest ja kogukonna toest. Oluline on teadmine, et ka pealtnäha väikese tegija mõju ja haare võivad olla suured. Mind on üllatanud see, kui kiiresti ideed liiguvad ja kui kiiresti sünnivad uued koostöövormid. Kui sobib, ollakse kohe valmis lööma käed. Kui jääme Eestis liialt kauaks mõtlema, võib siinne huvi hääbuda. Koostööprotsess ise võib olla samaaegselt aeglane ja kiire.

Märkan suurt huvi kirjanduse ja lugemise vastu, raamatukogud on kogukonna üheks keskuseks, raamatupoed on aktiivsed sündmuskeskused. See võib olla illusioon, kuna riik on suur ning üldistada ei saa, kuid raamatukogud ja raamatupoed on rahvast täis, ühistranspordis näeb raamatuid lugevaid inimesi, ka noori, ja kirjandusfestivalid on populaarsed. Ülikoolid tutvustavad trükisõna innukalt.

Miks peaks Eesti kultuur Ameerikas nähtav olema? Kellele meid seal rohkem vaja on – meile endile või Ameerikale? Mida oleks vaja, et Eesti kultuur Ameerikas endale koha leiaks? 

Kultuur ja kultuurikoostöö ei ole asi iseeneses. Eesti jaoks on oluline, et meid teatakse kui nutikat, avatud ja loovat riiki. Meie kultuur on mitmekihiline ja isikupärane, see on sulam sügavatest juurtest ja kaasaegsest mõtlemisest. Ehkki USAs on kõike palju, otsitakse sealgi erakordsust, unikaalsust, uusi talente ja erilisi lugusid. Eesti kultuuris on palju meile iseloomulikku „oma häält”. Seda häält on oluline kuuldavaks teha, et maailm teaks, et Eesti pole ainult punkt kaardil, vaid mõtteviis, energia ja loominguline kogukond.

Olen korduvalt kogenud, kuidas meie lood inspireerivad USA kultuurikorraldajaid ja loomeinimesi sedavõrd, et ka iseseisvalt võetakse ette tutvumisretki Eestisse erinevatele sündmustele sooviga leida uusi loomingulisi sõpru. Ainuüksi tänavu septembri alguses viibisid sel eesmärgil Eestis samaaegselt kolme erineva valdkonna eksperdid USAst. Oluline on tagada kahesuunaline liiklus ka väljaspool konkreetseid projekte – luua võimalusi USA ja Eesti kultuuritegijatele tuttavaks saada, külastada üksteist, olla residentuuris. Tuleb anda aega ja võimalusi kokku kasvada.

Millised on Sinu järgmised tegemised, kuhu oma fookuse suunad ja miks just nii? 

 Tänavune sügis on väga tihe, kattes erinevaid valdkondi koomiksikunstist ja filmist ehtekunsti ja muusikani. New Yorki saabumise hetkest on minu tegevuste fookuses olnud oktoobri kolmas nädal Carnegie Hallis Arvo Pärdi 90. sünnipäeva tähistamisel, nagu ka eespool mainisin. New Yorgis kohtuvad Eesti toetajad ja sõbrad üle kogu USA. Lisaks kontsertidele toimub nädala vältel palju erinevaid nn satelliitsündmusi. Selleks puhuks jõuab esmakordselt siia koos Vabariigi Presidendiga Eesti loomemajandusettevõtete ja kultuuriorganisatsioonide delegatsioon. Toimub vastuvõtt kohalikele ettevõtjatele ja otsustajatele.

Samal ajal kohtub kultuuriminister erinevate kultuuriorganisatsioonide esindajatega, et algatada uusi koostöösuundi. Eestist saabub selleks nädalaks NYCi töistel eesmärkidel üle 20 kultuurivaldkonnaga seotud inimese, rääkimata meie muusikakollektiividest ja ajakirjanikest. Erinevatele vajadustele vastavate programmide koostamine ja õigete kohalike partnerite leidmine on õpetanud, kuidas sobivad nõelad heinakuhjast üles leida.

Kohe pärast Carnegie Halli nädalat algab New Yorgi Balti Filmifestival ja seejärel esitleme ehtekunstnik Anneli Tammiku loomingut. Samal ajal valmistame ette 2026. aasta plaane, kuhu kindlasti mahub uusi ideid Eesti kirjanduse tutvustamisel ning Balti riikide omavahelise koostöö laiendamisel. Toimetan ka paari ideega 2028. ja 2030. aastaks. Laiendame teadlikult tegevusi erinevatesse linnadesse ja piirkondadesse. Tänu saatkonnale, aukonsulitele ja kohalikele eestlastele on meil üle riigi tugev ja sarnaselt mõtlev tugivõrgustik, kellega saame rohkem ette võtta. Need on vaid fragmendid.

Kuidas mõõta kultuuriesindaja töö edukust? Kui Sa viie aasta pärast oma tehtule vaatad, siis millisel juhul ütled, et see oli hästi tehtud?  

Arvestades seda, kui suures muutumises on kultuurikorraldus nii Eestis kui ka USAs, on üks edukuse tegur kindlasti paindlikkus ja võime leida uusi lahendusi. Paljud meie partnerid USAs ei tea täna, milline on nende järgmise aasta eelarve või millisel kujul nende organisatsioon jätkab. Erinevad tegurid sunnivad inimesi vahetama elu- ja töökohta, mis viitab tähelepanu koondumisele uutele linnadele ja piirkondadele. Kui keskkond muutub, peab muutuma ka meie lähenemine. Peame õppima lahti laskma ja olukordi ümber hindama. Piltlikult – kui meie koostööpartner lõpetab kurbade asjade kokkulangemisel ootamatult üle öö tegevuse, siis peab meil juba samal päeval käivituma uus plaan. Mitmekülgne kohalik koostöövõrgustik ja professionaalidest nõuandjad on sellistes olukordades asendamatud.

Väga oluline on kohalike kultuurikorraldajate, kollektiivide ja loomeinimeste, samuti nende publiku teadlikkus Eestist, mis argitasandil tähendab koostööprojektide mõjukust ja jätkusuutlikkust, huvi eestlastega koostööd teha, uute sihtrühmadeni jõudmist. Kui ideedest tekivad iseseisvalt toimivad püsivad loomingulised suhted, on põhjust rõõmustada. Mida rohkem uusi kontakte Eesti kultuuritegijatel USAs tekib, seda elujõulisemalt levib info Eesti kohta.

Viimased uudised