Viimastest arengutest põllumajandustoodete hindades
Avaldatud: 26 september, 2024
Põllumajandussektoris on kätte jõudnud sügisene lõikusperiood, mis on kõigile sektori osalistele üheks tähtsaimaks ajaks aastas.
Sellest lähtuvalt on mõistlik vaadata, kuidas on seni läinud ning üksiti on õige aeg adra seadmiseks järgmiseks aastaks. Võtame vaatluse alla peamised tulu ja kulu komponendid põllumajanduslikus segatootmises (piim ja viljakasvatus).
Piim
Viimased paar aastat on piimahind olnud Eesti piimatootjale heitlik ja raskesti prognoositav. Siiski on peamiseks Eesti piima kokkuostuhinna mõjuriks olnud Euroopa Liidu keskmine piimahind. Euroopa Liidu keskmine piimahind oli augustis 2024 470 EUR/t, mis on ka eeldatav piimahinna futuuridel põhinev 2024 kalendriaasta keskmise hinnaootus. Tulenevalt nõrgemapoolsest oodatavast toodangumahust ja ilmastiku probleemidest, koosmõjus Hiina jätkuvalt tugeva nõudlusega, oodatakse viimase turuinfo kohaselt EL keskmise hinna kasvu üle 500 EUR/t, eeldatavalt 2025. aasta esimeses kvartalis. 2025 kalendriaasta prognoositav keskmine hind veidi üle 500 EUR/t, kuid siiski ca 80 EUR/t alla ajaloolise hinnatipu detsember 2022 (583 EUR/t). Eesti kohalik hinnavahe Euroopa keskmisega on aastate jooksul olnud vahemikus 8-12%, ehk kohalikus vaates (sõltuvalt müügilepingu tingimustele kokkuostjaga) võime oodata 2025 aasta keskmise Eesti kokkuostu hinna kasvu ca 5-10%. tasemele ca 440-460 EUR/t. Kiiret hinnatõusu pole oodata, kuid hetke parim teadmine annab aluse mõõdukaks optimismiks – piim on siiski baastoiduaine ja viimastel aastatel oleme elanud inflatsioonilises keskkonnas.
Nisu ja raps
Nisu ja rapsi hinnad tegid ajaloolised tipud pärast Ukraina sõja algust, kui oli globaalne mure sealse piirkonna tarne jätkuvusega. Koosmõjus ülemaailmse toorainete hinnainflatsiooniga oli tulemuseks rapsi börsihind 1 200 EUR/t ja nisu hind üle 400 EUR/t. Viimase pooleteise aasta jooksul on hinnad stabiliseerunud koos inflatsiooni taltumisega meie regioonis, pakkumise ja nõudluse tasakaalustumise ning väetiste ja kütuste hindade taandumisega ajaloolistele tasemetele. Väetis ja diiselkütus on siiski ühed peamised kulukomponendid põllumajanduses. Kõike eelnevat arvesse võttes on rapsi ja nisu Euroopa börsihinnad stabiliseerunud hinnatasemetel vastavalt 490 EUR/t rapsil ja 250 EUR/t nisul. Tulevikku vaadates on hinnaootused mõnevõrra konservatiivsemad – rapsi ja nisu 2024 aastalõpu börsihinnaootused on hetkel vastavalt 470 EUR/t ja 219 EUR/t. 2025 aasta rapsi osas toob tänase info kohalt täiendavat tagasiminekut hinnatasemeni 456 EUR/t, kuid nisu vastupidiselt taastub tasemeni 231 EUR/t. Summa summarum, näeme, et tänane rapsi hinnatase on siiski natuke kõrgemal kui COVID-i eelne tase, nisu hinnatase enam-vähem sama. Seega võime öelda, et vahepealsed hinna ekstreemumid on möödas.
Nagu eelpool mainitud, on põllumajandusliku tootmisega seoses oluline rääkida ka nafta ja väetiste hinnadünaamikatest. Brenti nafta futuurid annavad aluse eeldada stabiliseerunud kütusehindu lähitulevikuks, peamiselt tänu nõrgenenud globaalsele nõudlusele (Hiina, USA) seonduvalt oodatust madalama majanduskasvuga. Nafta hinnaga sama trend on märgatav ka gaasi hindades, mis on üks peamiseid mõjureid väetise hindade kujunemisel. Nagu allpool toodud graafikult näha, on peamiste väetiste hinnad enam kui kaks korda vähenenud 2022. aasta hinnatippudega võrreldes. Kokkuvõtlikult võime täheldada seniste stabiliseerunud hinnatasemete säilimist.
Kokkuvõtteks
Eelpool kirjeldatud kulubaasi stabiliseerumine koos mõõduka kasvuga piima-, rapsi- ja nisuhindades 2025. aastaks, lubab oodata hindade ja kulude poolelt paremat tulemust, samas kui saagikust on peaaegu võimatu prognoosida. Sellest lähtuvalt on ka piimatootmise segmendi üldine väljavaade järgmiseks aastaks pigem positiivne, eeldades, et kohalikul tootjal õnnestub piima EL-i keskmise hinnataseme suhtes mõistiku hinnavalemiga realiseerida.
Teravilja ja rapsi tootmise segmendis on väljakutsed tulude poolelt kahtlemata suuremad, kuna hinnatasemed jäävad arvatavasti viimaste aastatega võrreldes tagasihoidlikumaks. Positiivne on ka stabiilsuse leidmine nii väetiste- kui kütuste hinnatasemetes, mis võimaldab põllumehel paremini kulusid prognoosida.
Rain Laineste
SEB analüütik
Viimased uudised
Vaata siit elektri hinda tunni kaupa
TOP 10
Loading ...
Kuidas lisada Lõunaeestlase äpp
