Vaata, kes hääletasid automaksu poolt, kes vastu (kliki pildil)

Vaata, kes hääletasid automaksu poolt, kes vastu (kliki pildil)

Tel, WhatsApp +37258973482‬
info@lounaeestlane.ee

Kuvatõmmis.

Eile reedel, 12. septembril algas sõjaväeõppus Zapad 2025, milles osalevad agressorriigid Venemaa ja Valgevene, kes mõlemad piirnevad Lätiga.

Nagu kõik varasemad õppused, on need sama palju suunatud mõõgapõristamisele, propagandale, pealkirjade haaramisele ja üldisele püüdele ajada kõiki teisi paanikasse ja panna Venemaa end tähtsana tundma, vahendab lsm.lv.

Arvestades asjaolu, et Venemaa saatis alles sel nädalal droone NATO õhuruumi ja lennutas need Poolasse, ei saa välistada, et edasised provokatsioonid on võimalikud. Idee, et terve ründedroonide laine saadeti kogemata sadu kilomeetreid kursilt kõrvale, on usutav ainult neile, kellel on vankumatu soov arvata president Putinist ja tema mõrvarlikust režiimist parimat.

Läti riigikaitse uudisteportaal Sargs.lv on uurinud, millised eesmärgid võivad Venemaal Zapadi õppustel olla, sealhulgas uurinud õppuse ajalugu ja võimalust, et Venemaa ja Valgevene võivad proovida oma demokraatlike naabrite vastu rohkem provokatsioone korraldada.

Vaatamata Venemaa ja Valgevene avalikele teadetele õppuse väidetava kaitselise iseloomu kohta on mõte, et kummagi diktatuuri teateid tegelikult uskuda taas kord vaid patoloogiliselt kergeusklikele vastuvõetav, arvestades nende järjepidevat valede ning pettekujutluste ajalugu.

Tänapäeva Venemaa, kui sellist asja üldse saab öelda, taaskäivitas Zapadi õppused 1999. aastal, simuleerides tuumarelvade kasutamist NATO riikide vastu.

Zapadist sai Venemaa ja Valgevene regulaarne ühisõppus 2009. aastal. Selle peamine eesmärk – valmistuda sõjaks NATO riikidega – jäi samaks. Kuigi avalikult väideti, et Zapadi eesmärk oli tugevdada kaitsevõimet, lihvis see tegelikult rünnakut „tehnoloogiliselt kõrgelt arenenud vastase” vastu, kelle rollis on piiratud arv kandidaate.

Sõjaväeanalüütikute sõnul harjutab Venemaa selle õppusega teadlikult oma relvajõude sissetungiks Balti riikidesse ja Poola ning nende riikide hilisemaks okupeerimiseks, mis on järjekordne tõend Venemaa poliitikakujundajate võimsa fantaasiaelu kohta.

Samuti on tähelepanuväärne fakt, et 2021. aasta Zapadi õppused ei olnud kaugeltki kaitseotstarbelised, vaid jäävad meelde Venemaa armee ettevalmistamise poolest kurikuulsaks sissetungiks Ukrainasse. Õppuse ajal nõudis Venemaa ka, et NATO vähendaks alliansi kohalolekut Balti riikides ja Poolas.

Omakorda kasutati õppust kattevarjuna Ukraina täiemahulise sissetungi jaoks 24. veebruaril 2022, mis samuti toimus Valgevene territooriumilt.

Alates 2022. aastast on lääneriigid pidanud Zapadit võimaliku Venemaa sõjalise ohu eelkäijaks. Selle vältimiseks on nii NATO riikide luureteenistused kui ka relvajõud kõrgendatud valmisolekus.

Valgevene defineerib tänavust õppust kui „meedet, mille eesmärk on tagada riigi sõjaline julgeolek”, mis muidugi ei ole väärt paberit, millele see on kirjutatud. Pole veel täpselt teada, kui palju Venemaa sõjaväelasi ja millist tüüpi varustust õppusel osaleb, kuid arvatakse, et sõdurite koguarv on väiksem kui eelmistel aastatel, kuna Vene sõdurid on endiselt hõivatud sõjakuritegude toimepanemisega mujal, olles seotud Kremli jätkuva agressiooniga Ukraina vastu.

Nagu varem teatatud, väidab Läti kolmest julgeolekuteenistusest ühe, Konstitutsioonilise Kaitse Büroo (SAB) koostatud analüüs, et Zapad 2025 oht Lätile ja NATO-le on väike.

Pärast Venemaa droonide sissetungi Poola õhuruumi nädala keskel teatas Läti oma õhuruumi sulgemisest piki idapiiri kuni 18. septembrini, võimalusega sulgemist pärast seda pikendada. Otsust põhjendatakse vajadusega parandada õhukaitsejõudude võimet tulistada alla droone, mis üle piiri eksivad.

Zapadi ajal viivad Läti riiklikud relvajõud (NBS) läbi intensiivsemat luuretegevust ja luureinfo põhjalikku analüüsi. Samal ajal suurendatakse NBS-i üksustes lahinguvalmidust, korraldades ulatusliku riigikaitse õppuse Namejs, mis toimub 2. septembrist 8. oktoobrini.

NBS-i peastaabi ülema asetäitja brigaadikindral Egils Leščinskis ütles, et asjaolu, et kaua planeeritud õppus Namejs toimub Lätis samaaegselt piiri taga toimuva Zapadiga, annab teatud eeliseid, sest üksusi on teavitatud, lahinguvalmiduse katsed on läbi viidud ja õppuse ajaks komplekteeritakse isikkoosseisu, sealhulgas mitmesuguseid lahinguvalmiduse üksusi.

„Relvajõud koos vastutavate riigiasutustega on jälginud õppust Zapad juba ettevalmistusfaasist, varakevadest alates,” ütleb Leščinskis. „Meie luureohvitserid jälgivad toimuvat nii otsese ettevalmistuse kontekstis Venemaal, Valgevenes kui ka võimalike hübriidtegevuste kontekstis siin Baltikumis, sealhulgas Lätis, ning uurime ka seda, milliseid paralleele nende tegevuste vahel tõmmata võiks. Teisisõnu, me jälgime.”

Viimased uudised