Venemaa läheneb ähvardavalt Soome piirile
Avaldatud: 24 mai, 2025
Pilt: tv2.dk Soome valmistub halvimaks. Nii ütles Soome kaitseväe kindralmajor Sami Nurmi sel nädalal väljaandele Guardian.
Sünged sõnad tulid pärast uusi satelliidipilte Soome-Vene piiri Venemaa-poolselt küljelt, millel on ilusad äsja püstitatud telkide read, uus ladu, kus on ruumi 50 tankile, ja äsja renoveeritud helikopteribaas, mis muidu oli aastaid kasutuseta, vahendab tv2.dk.
Teisisõnu, Venemaa relvastab end NATO vastu. Sellest teatavad New York Times ja Yle, mis on analüüsinud satelliidipilte ning lasknud Vene vägede koondumist kinnitada nimetute NATO allikate ja mitmete Soome allikate, sealhulgas Soome kaitseministeeriumi kaitsepoliitika peadirektori Janne Kuusela poolt.
Vene välisministeerium ja Putini pressiesindaja Dmitri Peskov ütlesid juba 2023. aastal, et Soome otsus NATO alliansiga liituda on „ohtlik” ja „ajalooline viga”, mis suurendab konflikti ohtu piirkonnas.
Seetõttu oodati Venemaa ümberrelvastumist ka Soomes, ütleb TV 2 Põhjamaade korrespondent Jesper Zølck. Venemaa peab Soome liitumist NATO-ga 2023. aastal agressiooniks Venemaa julgeoleku vastu. Venelased on katustelt karjunud, et sellele reageeritakse, märgib ta.
Kuid soomlased on harjunud oma kolossaalse idanaabri suhtes valvsad olema.
Soomes valmistutakse alati halvimaks. See peitub tõesti sügaval Soome mentaliteedis. Meie Euroopas laiemalt hakkame mõtlema: „Kurat, Venemaa kasutab oma sõjalist jõudu”. Nad on seda Soomes alati teadnud, ütleb Jesper Zølck.
Ja sellel on väga konkreetne põhjus. 1939. aastal ületasid Nõukogude sõdurid Soome piiri ja alustasid hiljem Talvesõda.
Sõda lõppes aasta hiljem rahulepinguga, kuid Soome oli sunnitud loobuma ligikaudu üheksast protsendist oma territooriumist.
Soome on riik, mis on kogenud sissetunge, näljahäda ja raskeid majanduskriise. Nad teavad, mis tunne on elada rasketel aegadel, ütleb Jesper Zølck.
Ukraina sõjale eelnenud aastakümnetel püüdis Soome Venemaaga „pragmaatilist suhet” luua, ütleb Jesper Zølck.
Soome on alati pidanud suurimaks ohuks Venemaad. Seda pole valjult välja öeldud, sest ta valis oma suurele naabrile pragmaatilise lähenemise kaubanduse ja dialoogiga, liberaalse viisapoliitikaga piirialal, piiriülesele kaubandusele ja otsustades mitte saada NATO liikmeks.
Kuid Soome muutis kurssi pärast Ukraina sõja puhkemist. Nagu eelnevalt mainitud, otsustas Soome liituda NATO alliansiga 2023. aastal.
Samal aastal sulges Soome oma piiripunktid Venemaaga pärast seda, kui piiripunkti hakkas ootamatult tulvama migrante sellistest riikidest nagu Süüria, Iraak ja Afganistan.
Soome peaminister Petteri Orpo süüdistas toona Venemaad selles, et see üritab hübriidsõja vormina migrandivoogudega Soomet destabiliseerida.
Seejärel alustasid soomlased 1300 kilomeetri pikkuse piiri äärde Venemaaga 200 kilomeetri pikkuse tara rajamist, mis peaks valmima 2026. aastal.
Kolmapäeval teatas Soome piirivalve, et ehitas valmis 35 kilomeetrit piirdeaeda.
Sel aastal on Soome teatanud nii kaitse-eelarve suurendamisest 2029. aastaks kolme protsendini SKT-st kui ka Ottawa konventsioonist väljaastumisest.
Ottawa konventsioon keelab jalaväemiinid, mida kasutatakse sõjapidamises inimeste kahjustamiseks.
Peaminister Petteri Orpo ütles pressikonverentsil, et otsus tehti, kuna „Venemaa kujutab Euroopale pikaajalist ohtu”. Soome välis- ja julgeolekupoliitika peamised eesmärgid on kaitsta Soome iseseisvust ja territoriaalset terviklikkust, vältida sattumist sõjalisse konflikti ning tagada Soome rahva turvalisus ja heaolu, märkis ta.
Ka Poola, Leedu, Läti ja Eesti on sel aastal teatanud, et astuvad välja konventsioonist – mille osaline pole Venemaa kunagi olnud.
Praegu Soome luureteenistus Venemaa relvastust ohuks ei pea. Soome luurejuht Pekka Turunen hindas aga ajalehele New York Times, et järgmise viie aasta jooksul võidakse üles ehitada „ähvardav Venemaa kohalolek”. „Me räägime palju suuremast sõdurite arvust,” ütleb ta ajalehele.
Jesper Zølck ütleb, et võimalik on Ukraina sõja lõpp, kus Vene sõdurid vabanevad Some piiri ääres teistsuguse fookuse jaoks.
„Kui sõda Ukrainas lõpeb, on osa jõude, mida saab Soome piiri äärde uude taristusse viia, ja siis on see natuke ebakindlam kui praegu,” ütleb Jesper Zølck.
Mis olukorda eskaleeriks? Vene rünnak. Kuid puudub hinnang, et nad valmistuksid rünnakuks, vastab korrespondent.
Viimased uudised
TOP 10
Vaata siit elektri hinda tunni kaupa
Loading ...
Kuidas lisada Lõunaeestlase äpp
