Venemaa astus välja üleilmsest märgalade kaitse konventsioonist
Avaldatud: 12 august, 2025
Laukasoo. Foto: Leevi Krumm Samal ajal kui rahvusvaheline teadlaskond hoiatab märgalade vähenemisega seotud keskkonnakahjust, otsustas Venemaa välja astuda märgalade kaitseks loodud Ramsari konventsioonist. Sellele eelnes Venemaa poolne märgalade hävitamine Ukrainas ning konventsiooni osaliste otsus hinnata Venemaa tekitatud keskkonnakahjusid.
„Venemaa otsus väljuda märgalade konventsioonist näitab selgelt, kuidas meie idanaaber suhtub loodusesse ja keskkonnakaitsesse. Ukraina on dokumenteerinud üle 8000 Venemaa poolt toime pandud keskkonnakuriteo, olgu selleks veevarude saastamine, veetaristu hävitamine, pinnase saastamine või metsatulekahjud ning mille majanduslik mõju kokku on enam kui 85 miljardit eurot,” selgitas Kliimaministeeriumi looduskaitse strateegia valdkonna juht Mart Kiis.
Märgalade kaitse, hoidmise ja taastamise vajadust on rahvusvahelisel tasandil teadvustatud juba üle poole sajandi ning vastav konventsioon selleks allkirjastati 1971. aastal. Konventsiooni osalised kogunesid hiljuti märgalade COP15 (ÜRO bioloogilise mitmekesisuse tippkohtumine), kus toimunud läbirääkimiste keskmes oli märgalade konventsiooni strateegilise plaani kokku leppimine aastateks 2025-2034. Plaanis sisaldub neli peaeesmärki: peatada ja tagasi pöörata märgalade hävimine, saavutada nende säästev kasutus, tagada rahvusvahelise tähtsusega märgalade ehk nö Ramsari alade tõhus kaitsekorraldus ning tugevdada konventsiooni rakendamist.
Üheks viimase kohtumise peateemaks tõstatus eelmisel osapoolte kohtumisel vastu võetud otsus hinnata Vene Föderatsiooni tekitatud sõjakahjusid Ukraina märgaladele. Tänavusel kohtumisel reageeris Venemaa sellele jõuliselt, esinedes konventsiooni plenaaristungi avapäeval avaldusega konventsioonist lahkumiseks. See on esimene lahkumine Ramsari konventsiooni ajaloos ning ühtlasi esimene keskkonnaalane kokkulepe, millest Vene Föderatsioon välja astub. Käesolevaks kohtumiseks oli ette valmistatud ka uus resolutsioon, mis näeb ette Ukrainale tehtud kahjude hindamistöö ja seire jätkumise. Sõja mõju globaalse tähtsusega märgaladele Ukrainas on olnud laastav. Vene Föderatsioon on okupeerinud 17 Ramsari kaitseala ning kahjustanud osasid neist sõjaväeliste ehitiste või harjutusväljakute rajamisega. Kõige suurema hävingu tõi kaasa Kahhovka tammi õhkimine 2023. aastal, mis tõi allavoolu kaasa pöördumatu mõju elusloodusele, sh märgaladele
„Venemaa käitumine näitab, et looduse hävitamine on nende sõjapidamise lahutamatu osa. Seetõttu on meie enda looduse kaitsmine ja tugevdamine otseselt seotud meie riikliku julgeolekuga. Kui investeerime oma riigikaitsesse, investeerime ühtlasi ka meie looduse kaitsesse. Tugev ja säästev keskkond on meie julgeoleku alus – see tagab meie rahva heaolu ja aitab hoida meie identiteeti läbi sajandite kujunenud looduskeskkonna kaudu,” rõhutas Kiis.
Märgalade kaitsmine ja säästev majandamine on ülioluline elurikkuse, joogiveevarude ja kliimamuutuste leevendamise seisukohalt. Märgalade hoid ja seisundi parandamine on olnud üks Eesti loodushoiu peamisi eesmärke. „Oleme Eestis pööranud rõhku soometsade ja teiste märgalade taastamisele, et Eesti looduse seisundit parandada, ning sarnane suund on võetud ka globaalselt. Märgalad ja nende kadumisega seotud riskid ei tunne riigipiire ehk maailma märgaladega toimuv mõjutab paratamatult ka meid,” lisas Kiis.
Olulisemad vastu võetud resolutsioonid käsitlesid veel märgalade taastamise kohustust globaalsel tasandil, noorte kaasamist märgalade kaitsesse, veelindude rändeteede parema kaitse tagamist, rahvusvahelise koostöö tugevdamist ohustatud veelindude asurkondade arvukuse hindamisel, linnamärgalade kaitset ning jõedelfiinide ja teiste siseveekogude indikaatorliikide parema kaitse tagamist.
Ramsari konventsioon on rahvusvaheline kokkulepe, mille eesmärk on kaitsta ja säästvalt majandada märgalasid kui elurikkuse, joogiveevarude ja kliimamuutuste leevendamise seisukohalt hindamatuid ökosüsteeme. 2024. aasta seisuga oli märgalade konventsiooniga liitunud 172 riiki, Eesti liitus 1993. aastal. Ramsari alad valib iga konventsiooni osaline ise vastavalt kindlatele kriteeriumitele. Eestis on Ramsari alasid kokku 17.
Viimased uudised
TOP 10
Vaata siit elektri hinda tunni kaupa
Loading ...
Kuidas lisada Lõunaeestlase äpp
