Veebikaamera jäädvustas kormoranide pesaelu lustakaid ja ka tõsisemaid episoode
Avaldatud: 1 september, 2025
Kuvatõmmis. Toomaks aasta linnu elu huvilistele lähemale, paigutas Eesti Ornitoloogiaühing koostöös Looduskalendriga ühele Pärnu lahe laiule 360 kraadi ulatuses pööratava (sh suumitava) ning statsionaarse veebikaamera, mis alustasid kormoranikoloonia ülekannetega aprilli algul, kui pesades olid juba esimesed munad. Ja õige pea avanes võimalus imetleda kormoranide vahvat pulmamängu.
Kuna kormoranid võtavad pesaehitamist üsna tõsiselt, siis tabas kaamerasilm ka kohati koomiliseks kujunenud dispuute sobivate materjalide pärast – kord jõudis üks oksaraag viis korda omanikku vahetada, enne kui viimaks kaamera vaateväljast kadus. Kui pulmatantsud tantsitud ja pesad piisavalt kapitaalsed, siis saime mai algul olla tunnistajateks esimeste kormoranitibude koorumisele.
Kaamerapildist selgus, et merikotkad tulid oma tulevast buffet’-lauda uudistama juba üsna varakult, haudeperioodi algusel. Hiljem, poegade koorudes, muutusid ka kotkaste külaskäigud sagedamaks ning siis lahkusid röövlinnud juba kena nokatäiega. Näiteks 7. Mai kaamerapilt näitas, kuidas merikotka saagiks langes nooremapoolse sulestikuga (1-2-aastane) kormoran. Alates juuli keskpaigast muutusid merikotkaste külaskäigud igapäevaseks ning ei olnud harv, kui kolooniast tuli manti võtma mitu kotkast korraga.
Lisaks hallvarestele, keda meelitasid kohale võimalused merikotkaste banketi-jääkidega maiustada, oli koloonia servaaladel pidevalt näha ringi patseerivaid naeru- ja hõbekajakaid. Päris suur osa kajakatest, keda võis kaamerapildis näha sehkendamas kormoranipesade läheduses lootusega osa saada kormoranide poolt kohaletoimetatud toidupoolisest, olid rajanud endagi pesad samale laiule.
Ehkki laiul kehtis pesitsusaegne külastuskeeld, siis päris oma äranägemise järgi loodusel seal toimetada ei lastud. Nimelt jäi 10. mail kaamerasse inimeste külaskäik saarele. Vähemalt neli inimest kõndis teadmata põhjustel pesade vahel ringi, ajades kõik pesadel istuvad linnud lendu, mille tõttu ei ole välistatud, et nii mõnigi kurn langes sel päeval veel vareste saagiks. Ühel saart külastanud isikul oli seljas munade õlitajatele omane valge kaitseülikond, kuid õlitamisega tegu siiski polnud. Nimelt, vaatlusalusel laiul võeti õlitamine sel aastal päevakorrast maha, kui kaamerad olid kinnitanud juba poegade koorumist.
Kormoranipojad lennuvõimestusid juuni lõpus, kuid siis veel pesi maha ei jäetud, suur osa noorlindudest veetis ööd pesades või nende läheduses. On märkimisväärne, et isegi päev enne pesade hülgamist leidus vanalinde, kes jätkuvalt tegelesid pesade kohendamisega. Ka pojad olid juulikuus tublid pesade korrastajad, aidates oksi ja sulgi ringi tõsta. Eeskuju õpetab.
Enamik poegadest ja täiskasvanutest lahkus saarelt umbes 1. augusti paiku, ilmselt leiti, et on paras aeg rändele asuda.
Kormoranikaamera põnevamatest hetkedest saab pikemalt lugeda Looduskalendri lehelt ja Tiirutaja juuni numbrist.
Kuna kormoranid võtavad pesaehitamist üsna tõsiselt, siis tabas kaamerasilm ka kohati koomiliseks kujunenud dispuute sobivate materjalide pärast – kord jõudis üks oksaraag viis korda omanikku vahetada, enne kui viimaks kaamera vaateväljast kadus. Kui pulmatantsud tantsitud ja pesad piisavalt kapitaalsed, siis saime mai algul olla tunnistajateks esimeste kormoranitibude koorumisele.
Kaamerapildist selgus, et merikotkad tulid oma tulevast buffet’-lauda uudistama juba üsna varakult, haudeperioodi algusel. Hiljem, poegade koorudes, muutusid ka kotkaste külaskäigud sagedamaks ning siis lahkusid röövlinnud juba kena nokatäiega. Näiteks 7. Mai kaamerapilt näitas, kuidas merikotka saagiks langes nooremapoolse sulestikuga (1-2-aastane) kormoran. Alates juuli keskpaigast muutusid merikotkaste külaskäigud igapäevaseks ning ei olnud harv, kui kolooniast tuli manti võtma mitu kotkast korraga.
Lisaks hallvarestele, keda meelitasid kohale võimalused merikotkaste banketi-jääkidega maiustada, oli koloonia servaaladel pidevalt näha ringi patseerivaid naeru- ja hõbekajakaid. Päris suur osa kajakatest, keda võis kaamerapildis näha sehkendamas kormoranipesade läheduses lootusega osa saada kormoranide poolt kohaletoimetatud toidupoolisest, olid rajanud endagi pesad samale laiule.
Ehkki laiul kehtis pesitsusaegne külastuskeeld, siis päris oma äranägemise järgi loodusel seal toimetada ei lastud. Nimelt jäi 10. mail kaamerasse inimeste külaskäik saarele. Vähemalt neli inimest kõndis teadmata põhjustel pesade vahel ringi, ajades kõik pesadel istuvad linnud lendu, mille tõttu ei ole välistatud, et nii mõnigi kurn langes sel päeval veel vareste saagiks. Ühel saart külastanud isikul oli seljas munade õlitajatele omane valge kaitseülikond, kuid õlitamisega tegu siiski polnud. Nimelt, vaatlusalusel laiul võeti õlitamine sel aastal päevakorrast maha, kui kaamerad olid kinnitanud juba poegade koorumist.
Kormoranipojad lennuvõimestusid juuni lõpus, kuid siis veel pesi maha ei jäetud, suur osa noorlindudest veetis ööd pesades või nende läheduses. On märkimisväärne, et isegi päev enne pesade hülgamist leidus vanalinde, kes jätkuvalt tegelesid pesade kohendamisega. Ka pojad olid juulikuus tublid pesade korrastajad, aidates oksi ja sulgi ringi tõsta. Eeskuju õpetab.
Enamik poegadest ja täiskasvanutest lahkus saarelt umbes 1. augusti paiku, ilmselt leiti, et on paras aeg rändele asuda.
Kormoranikaamera põnevamatest hetkedest saab pikemalt lugeda Looduskalendri lehelt ja Tiirutaja juuni numbrist.
Viimased uudised
TOP 10
Vaata siit elektri hinda tunni kaupa
Loading ...
Kuidas lisada Lõunaeestlase äpp
