Valitsussektori eelarvepuudujääk vähenes juunis 0,6 protsendini SKP-st
Avaldatud: 15 august, 2025
Valitsussektori eelarvepositsioon allsektorite lõikes. Allikas: Rahandusministeerium Juuni lõpuks ulatus eelarvepuudujääk 242 miljoni euroni ehk 0,6 protsendini aastasest oodatavast sisemajanduse koguproduktist (SKP), mis on 0,2 protsendipunkti väiksem kui mais. Võrreldes eelmise aasta sama perioodiga oli puudujääk 329 miljoni euro võrra väiksem, mida toetas juriidilise isiku tulumaksu hea laekumine.
Helin Kütt, rahandusministeeriumi fiskaalpoliitika osakonna analüütik
Keskvalitsuse (peamiselt riigieelarve) eelarvepuudujääk ulatus juuni lõpuks 304 miljoni euroni, mis on eelmise aasta sama perioodiga võrreldes 340miljoni euro võrra parem tulemus. Suur osa paranemisest tuleb muude keskvalitsuse juriidiliste isikute arvelt nagu erinevad sihtasutused, mittetulundus- ja äriühingud, ning riigieelarve puudujäägi esialgne seis on 470 miljonit eurot. Jaanuaris juriidilise isiku tulumaksu erakorralise laekumise tõttu ülejäägis olnud keskvalitsus jõudis märtsis tulumaksu tagastuste tõttu puudujääki, mis juunis vähenes tulude hea laekumisega. Samuti ületas maksulaekumine eelarves oodatud taset, seda peamiselt tänu füüsilise isiku tulumaksule ning maksumäära tõusule eelnenud käibemaksu laekumise kasvule. Ka mittemaksuliste tulude laekumine ületas eelmise aasta taset nii välistoetuste kui muude tulude kasvu tõttu, mis tulenes muuhulgas trahvimäärade tõusust.
Sotsiaalkindlustusfondidele lõppes poolaasta puudujäägiga 52 miljonit eurot. Tervisekassa osa sellest oli enamik, 55 miljonit eurot. Aasta tagasi oli puudujääk ligi 8 miljonit eurot. Puudujääk on kooskõlas Tervisekassa eelarvega, mis näeb aasta lõpuks ette ligi 170 miljoni suuruse defitsiidi.
Töötukassa oli juuni lõpuks 2 miljoni euro suuruses ülejäägis, aasta esimestel kuudel oli väike puudujääk. Aasta jooksul eelarvepositsioon eelduslikult püsib ja ootame aasta lõpuks 5 miljoni euro suurust ülejääki. Olukord tööturul püsib rahuldav – registreeritud töötuse määr oli juuni lõpus 6,4 protsenti, eelmisel aastal samal ajal oli see 6,9 protsenti.
Kohalike omavalitsuste eelarvepositsioon jõudis juuni lõpuks 114 miljoni euro suuruse ülejäägini, mis ületas eelmise aasta sama perioodi tulemust 34 miljoni euro võrra. Juunis kulude kasvutempo kiirenemise tõttu eelarvepositsioon veidi halvenes.
Riigieelarve kogukulude maht kasvas juunis aastaga 10,1 protsenti peamiselt toetuste ja majandamiskulude tõttu
- Riigieelarveliste asutuste kogukulu ulatus juunis 1,62 miljardi euroni, suurenedes eelneva aasta juuniga võrreldes 149,1 miljonit eurot ehk 10,1 protsenti.
- Kuue kuu jooksul on riigieelarve kogukulud kasvanud 750,5 miljoni euro võrra ehk 9,1 protsenti.
- Riigieelarve positsiooni mõjutavad kulud, milleks on kulud ilma välisvahendite ja edasiantava maksutuluta, suurenesid juunis 80,8 miljoni euro võrra eelneva aasta juuniga võrreldes, mis teeb juuni kulude mahuks 1,077 miljardit eurot. Kumulatiivne eelarvepositsiooni mõjutavate kulude maht oli juuni kuu lõpuks 5,92 miljardit eurot.
Riigieelarvelised asutused andsid kodumaiseid toetusi juunis 42,3 miljoni euro eest rohkem kui mullu samal ajal. Sotsiaaltoetusi maksti juunis 16,5 miljoni euro võrra rohkem, millest 12,7 miljonit oli vanaduspensionide kulu.
Kuue kuuga on riigieelarvelised asutused vahendanud välismaiseid toetuseid võrreldes eelneva aastaga 245,9 miljoni võrra enam. Kodumaised toetused on kuue kuu jooksul kasvanud 154,7 miljoni euro võrra, millest kolmveerand moodustavad vanaduspensionid.
Kodumaiseid investeeringutoetuseid anti juunis 41,7 miljoni euro võrra rohkem, mida mõjutasid Eesti Energiale ja Riigi Kinnisvara AS-ile antud toetused. Kodumaistest vahenditest sihtfinantseerimine tegevuskuludeks suurenes juunis 6,2 miljoni euro võrra peamiselt Töötukassa ning Ettevõtluse ja Innovatsiooni Sihtasutuse toetuste tõttu. Tegevustoetusi anti juunis 22 miljoni euro eest vähem. Euroopa Liidu üldeelarvesse tehtav igakuine makse vähenes juunis 5,8 miljoni euro võrra.
Välismaiseid toetuseid vahendati juunis eelneva aastaga võrreldes 40 miljoni euro võrra enam. Välismaine sihtfinantseerimine suurenes aastaga 13,8 miljoni euro võrra. Seda kasvatasid peamiselt toetused Põllumajanduse Registrite ja Informatsiooni Ametile ning Eesti Teadusagentuurile. Välismaiseid investeeringutoetuseid suurendasid enim vahendatud toetused Rail Balticu arendamiseks, korteriühistutele korterelamute rekonstrueerimiseks, füüsilistele isikutele väikeelamute rekonstrueerimise toetamiseks ning Põllumajanduse Registrite ja Informatsiooni Ameti Maaelu arengukava meetmeteks.
Tööjõukuludeks maksti riigieelarvelistes asutustes juunis 133,8 miljonit eurot, mis teeb aastaseks kasvutempoks 5,8 protsenti. Riigisektori palgakulude aastast kasvu vedas juunis õpetajate palgafondi ja tööjõukulude suurenemine riigikaitse valdkonnas. Tööjõukulusid kasvatas ka eripensionide väljamaksete suurenemine.
Majandamiskulud suurenesid eelneva aastaga võrreldes juunis 35,2 miljoni euro võrra kaitseotstarbeliste kulutuste tõttu. Juuni lõpuks on kumulatiivselt kaitseotstarbelised vahendid majandamiskuludes suurenenud võrreldes eelneva aasta sama ajaga 51 miljoni euro võrra.
Investeeringute maht suurenes juunis 3,8 miljoni euro võrra. Riigikaitsega seotud investeeringuid tehti juunis võrreldes eelneva aasta sama ajaga 2,9 miljoni euro võrra rohkem. Kuue kuu jooksul on investeeringuid tehtud 71,6 miljoni eurot rohkem, millest kaitsevaldkonna investeeringud moodustavad enamiku ehk 67 miljonit eurot. Lisaks on kasvanud ka kulutused sisejulgeoleku parandamiseks.
Edasiantud maksutulud suurenesid juunis 26 miljoni euro võrra ehk 6,6 protsenti peamiselt suurema füüsilise isiku tulumaksu, ravikindlustuse sotsiaalmaksu ja kogumispensioni fondidesse edasisuunatud maksete tõttu.
Riigieelarveliste asutuste kulud peamiste kululiikide lõikes 2025. aasta juunis, miljonites eurodes, muutus protsentides 2024. aasta juuniga võrreldes. Allikas: Rahandusministeerium
Viimased uudised
TOP 10
Vaata siit elektri hinda tunni kaupa
Loading ...
Kuidas lisada Lõunaeestlase äpp
