„Sõlmime vanglarendilepingu oma naaberriigi ja lähedase liitlase Rootsi Kuningriigiga. Lepingu tekst on valminud tihedas koostöös meie julgeolekuasutustega, kõiki riske käsitleti läbirääkimisetel ja leiti lahendus. Leping aitab meil hoida Tartu vangla töötava ja toimivana. Aitab säilitada ja isegi lisada olulisi töökohti Lõuna-Eestisse,” ütles justiits- ja digiminister Pakosta.
Vanglarendilepingu eesmärk on säilitada Tartu vangla kui oluline sisejulgeoleku taristu.
„Kui me täna ei tegutse, võib Tartu vangla olla aasta pärast suletud. Piirkond jääb ilma sadadest töökohtadest, Eesti riik väärtuslikest professionaalsetest. Meie eesmärk on vältida taolist stsenaariumi, kaitsta olemasolevaid töökohti ja taristut Tartus,” ütles Pakosta.
Vastavalt lepingu eelnõule tagab Eesti kinnipeetavatele vangimajas täisteenuse, sealhulgas vajadusel meditsiinilise abi ja Eesti-sisese transpordi.
Plaani järgi paigutatakse esimesed kinnipeetavad Tartu Vanglasse 2026 esimesel poolaastal.
Lepinguga tagatakse Rootsile kasutamiseks 400 kambrit, kokku maksimaalselt kuni 600 kinnipeetavale. Kambrid on ühe või kahekohalised. Eesti ja Rootsi vangid kokku ei puutu.
Koostöös Rootsiga kontrollitakse kõigi välisvangide tausta. Eesti ei võta vastu kõrge riskiga, organiseeritud kuritegevuse ega terrorismiga seotud isikuid.
Kõik välisvangid saadetakse vähemalt 1 kuu enne karistusaja lõppu tagasi Rootsi.
Vangidega suhtlemiseks kasutatakse inglise keel, kuid kinnipeetaval on õigus saada tõlgi abi.
Rootsil on kohustus maksta Eestile 30,6 miljonit eurot aastas 300 kambrikoha eest ja lisaks 8500 € kuus iga lisanduva vangi kohta. Alates 2027 tasu indekseeritakse 3,5% aastas. Ühe-aastasel üleminekuperioodil maksab Rootsi 22,95 miljonit eurot. Leping sõlmitakse 5 aastaks, võimalusega pikendada 3 aasta võrra.
Järgmine nädal on leping kinnitamisel valitsuse istungil, seejärel peab selle ratifitseerima Riigikogu. Pärast lepingu allkirjastamist töötatakse välja detailsem lepingu rakendamise ja praktilise kohaldamise koostöömemorandum.
Loading ...
