„Aafrika seakatkuga on Eestis tekkinud väga tõsine olukord. Üle 10 protsendi kodusigadest on juba pihta saanud ja see hakkab mõjutama meie toidujulgeolekut,” ütles peaminister Kristen Michal. „Valitsuses arutasime erinevaid võimalusi ja langetasime hulga otsuseid, mida ette võtta, et tulla tööstustele appi. Näiteks nö kodututele sigadele lautade leidmine, viibimiskeelu alade kehtestamine ohustatud farmide ümber, termokaamerate abil metssigade küttimine farmide ohutsoonist jne. Me tegutseme tööstustega koos, et põllumajandust ja toidujulgeolekut kaitsta.”
Regionaal- ja põllumajandusminister Hendrik Johannes Terras rõhutas, et valitsuse peamine eesmärk on kriisi lahendamise kõrval luua Eesti seakasvatusele pikaajaline ja kindel tulevikuperspektiiv. Ministri sõnul on praegused toetusmeetmed investeering sektori taastamisse ja vastupanuvõime suurendamisse, et tagada Eesti toidujulgeolek ning vältida sarnaste olukordade kordumist.
„Meie otsene ülesanne on aidata ettevõtetel tootmine võimalikult kiiresti ja turvaliselt taastada,” ütles minister Terras. „Selleks soovime suunata toetused ümberasustamise investeeringutoetusse, bioohutuse parandamisse ja kaasaegse tehnoloogia kasutuselevõttu. Need on praktilised sammud, et maandada tulevikuriske ja tagada kodumaise sealihatootmise jätkusuutlikkus.”
Valitsuse tänaste kokkulepete järgi on sigade Aafrika katku ohjamiseks ettevalmistamisel:
- Konserveeritud sigalate taaskasutusele võtmine. Katku tõttu suletud farmides tuleb põrsaste pidamiseks leida kiiresti alternatiivsed laudad. Selleks saab kasutada konserveeritud sigalaid, kuid need vajavad investeeringuid, näiteks söötmistehnoloogia, bioohutuse ja ventilatsiooni rajamist. Toetuse abil välditakse olukorda, kus põrsaid tuleb hukata seetõttu, et neid pole kuskil pidada.
- Jahimeestele keeritsussi proovide kompenseerimine. Viiruse leviku piiramiseks tuleb ulatuslikumalt küttida metssigu. Seetõttu peab jahimeestele kompenseerima lisakulu, mis tekib liha ohutustestide arvu kasvuga.
- Vahendeid tuleb eraldada termokaameratega droonide soetamiseks, küttimise toetamiseks ja bürokraatia vähendamiseks. Termokaameratega droone on vaja metssigade tõhusamaks küttimiseks farmide ümbrusest.
- Sigade korjuste kõrvaldamise alternatiivsete võimaluste uurimine ja ettevalmistamine.
Ennetusmeetmed seafarmide kaitseks
Põllumajandus- ja Toiduamet (PTA) plaanib ennetusmeetmena kehtestada vastavalt riskihinnangule viibimiskeeldu kodusigu pidavate ettevõtete ümber, kus SAK-i pole tuvastatud. Eesmärk on vältida viiruse sissetoomist farmidesse kolmandate isikute ja transpordivahendite kaudu.
Ühtlasi toetas valitsus täiendavaid küttimismahtusid ja kriitiliste tsoonide kehtestamist
Sigade Aafrika katku levitavad looduses metssead ning selleks tuleb neid rohkem küttida.
- Selleks kehtestab keskkonnaamet täiendavad küttimismahud. 2025/2026. aastaks suurendatakse metssigade küttimismahtusid kokku 18 000 isendini. Oluliselt suurendatakse küttimismahtu Saaremaal, kus metssigu on eriti arvukalt.
- Keskkonnaamet kehtestab kriitilised tsoonid. Piirialad ja 10 km raadius sigalatest kuuluvad kõrge riski tsooni, kus tuleb küttida kõik metssead; küttimise hõlbustamiseks on lubatud ka püünisaedade ja droonide kasutamine.
- Kaasatakse maaomanikke. Keskkonnaamet loob ka võimalusi, et kriitilistes piirkondades saaksid maaomanikud küttida metssigu oma kinnistul jahimeestega samadel tingimustel, järgides jahipiirkonna luba.
- Lisaks muudab kliimaministeerium jahieeskirja ja lubab keskkonnaameti loal metssigade küttimiseks kasutada jahikoeri kuni 30. septembrini.
- Plaanis on toetada ka jahimehi, kes töötavad seafarmide 10 km järelevalvetsoonides. Toetust makstakse jahiseltsidele, kelle maal asub farm, ja tingimuseks on kõigi metssigade küttimine 2025. aasta jooksul.
Sigade Aafrika katk on väga nakkav kodusigade ja metssigade viirushaigus, mida iseloomustab palavik, verejooksud, põletikulised elundid ning suur suremus. SAK on suure majandusliku kahjuga eriti ohtlik loomataud. Praegu on SAK Euroopas levinud juba rohkem kui kümnes liikmesriigis, ka Eestis.
Eilse seisuga on Eestis tuvastatud 8 taudikollet, mille tõttu on hukkunud või hukkamisel üle 26 000 looma. Juuli lõpu seisuga oli Eestis 137 seafarmi, kus peetakse 282 846 siga.
31. juulil otsustas valitsus muuhulgas määrata 1,863 miljonit eurot sigade Aafrika katku ennetamisel metssealihast valmistatud konservide kokkuostu ja Trichinella uuringute kompenseerimiseks ja 1,5 miljonit eurot sigade Aafrika katku ennetamise investeeringutoetuseks.
Taud ohustab kogu seakasvatussektorit, mis andis 2024. aastal 14% Eesti loomakasvatuse koguväärtusest ja pakub tööd tuhandetele inimestele.
Loading ...
