Valitsus muudab relvaseadust, et lihtsustada relvade kättesaadavust
Avaldatud: 19 märts, 2026Valitus kiitis täna heaks ja saatis Riigikogule otsustamiseks relvaseaduse muudatused, millega soovitakse muuta relvadega seotud reeglid selgemaks ja vähendada bürokraatiat.
Muudatuste eesmärk on tugevdada avalikku turvalisust, uuendada relvade ja laskemoona regulatsiooni ning parandada relvade käibe jälgitavust.
Siseminister Igor Taro sõnul on Eesti jätkuvalt turvaline riik, kuid muutuv julgeolekuolukord nõuab ettevaatavat tegutsemist. „Peame vaatama, mis toimub maailmas ja meie naabruses. Kui tekib vajadus riiki kaitsta, on mõistlik vajalikud sammud teha juba aegsasti. Oleme relvaseaduse uuendamise nimel viimase aasta jooksul palju tööd teinud ning nüüd on eelnõu valmis parlamenti saatmiseks,” ütles Taro.
Kavandatavad muudatused lihtsustavad relvade soetamist, omamist ja kasutamist puudutavaid menetlusi ning vähendavad nii relvaomanike kui ka ettevõtjate halduskoormust. Samal ajal toetavad muudatused laskespordi, jahiturismi ja relvakultuuri arengut ning aitavad kaasa riigikaitse ja kaitsetööstuse tugevdamisele.
Muudatustega täpsustatakse mitmeid kehtiva relvaseaduse sätteid ja lahendatakse praktikas tekkinud ebaselgusi. Samuti kohandatakse regulatsiooni paremini tänase julgeolekuolukorraga ning tugevdatakse relvade ja laskemoona käibe kontrolli. „Soovime, et relvadega seotud reeglid oleksid arusaadavad ja mõistlikud. Samal ajal peab olema tagatud, et relvade ja laskemoona käive oleks hästi kontrollitav ning Eesti püsiks turvaline elukeskkond,” lisas siseminister.
„Aja jooksul on osa nõudeid muutunud põhjendamatult keerukaks. Nüüd eemaldame neid kihte seal, kus see on võimalik, et bürokraatiat vähendada. Inimene ei peaks relvaloa taotlemisest loobuma lihtsalt seetõttu, et nõuded on liiga keerulised või formaalsused liialt jäigad,” ütles Taro. Tema sõnul ei tähenda lihtsamad reeglid aga järeleandmisi turvalisuses. „Ka tulevikus on inimesi, kes ei saa relva ega relvaluba omada ning vajaduse korral saab kehtiva relvaloa kehtetuks tunnistada.”
Olulisemate muudatuste hulka kuuluvad laskemoona regulatsiooni ajakohastamine, relvade ja lisaseadmete käitlemise täpsustamine ning relvaregistri regulatsiooni täiendamine. Samuti muudetakse mitmeid menetlus- ja hoiustamisnõudeid, et need oleksid senisest selgemad ja proportsionaalsemad. Näiteks pikeneb relvasoetamisloa kehtivusaeg kolmelt kuult kuuele kuule.
Samuti muutuvad relvakollektsioonide hoidmise nõuded riskipõhisemaks. Väiksema relvakogu puhul ei pea kollektsionäärid enam alati rajama eraldi relvahoidlat – relvi võib hoida ka nõuetele vastavas relvakapis. Muudatus vähendab kulusid ja halduskoormust, säilitades samal ajal vajalikud turvanõuded.
Eelnõu näeb ette ka mõningaid uusi kohustusi. Näiteks peavad edaspidi majandustegevusteate esitama lasketiirude pidajad, kus ei osutata tasulist teenust, ning piiramata tsiviilkäibega relvadega kauplejad. Samuti peab relvaomanikul olema nõuetele vastav relvakapp ka ühe tulirelva hoidmisel.
Muudatuste eesmärk on tagada relvade ja laskemoona käitlemise parem kontroll ning ühtsem praktika. Kokkuvõttes ei suurenda muudatused oluliselt halduskoormust, kuid muudavad relvadega seotud reeglid selgemaks ja paremini toimivaks.
Eelnõu eesmärk on toetada turvalise elukeskkonna kujundamist ning tugevdada ühiskonna vastupanuvõimet muutunud julgeolekuolukorras.
„Sellega töö ei lõpe. Kogu relvaseaduse uue tervikteksti kallal käib samuti töö, kuid see on mastaapsem ettevõtmine ja nõuab veel pisut aega,” lisas minister Taro.









