Valitsus kinnitas kutselise kalapüügi võimalused ja kalapüügiõiguse tasumäärad 2026. aastal
Avaldatud: 27 november, 2025
Foto: Triin Heinaste Valitsus kinnitas määruse, millega kehtestatakse kutselise kalapüügi võimalused ja tasud Läänemerel, siseveekogudes ja ka kaugpüügil 2026. aastaks.
Püüniste piirarvud võrreldes selle aastaga ei muutu
Mitme rannikuliigi kehva seisundi tõttu on teadlased andnud soovituse Eesti rannikumeres püüniste piirarve oluliselt vähendada. Valitsus otsustas püügivahendite piirarve mitte vähendada ning rakendada täiendavaid tehnilisi meetmeid, nagu näiteks keeluaeg või võrgusilma suuruse muutmine. Ühtlasi otsitakse koostöös kaluritega pikemaajalisi lahendusi püügikoormuse vähendamiseks.
Püügiõigustasud
Püügiõigustasude arvutusmetoodika tuleneb keskkonnatasude seadusest ja selle kohaselt võib tasu olla kuni neli protsenti eelnenud aastal saadud saagi väärtusest. Järgmisel aastal jätkub püügiõigustasude ühtlustamine sektori eri osade vahel. Nimelt on seni rannakalurid oma saagi väärtusest tasudena riigile maksnud kõige suurema protsendi. Läänemerel kilu ja räime püüdva traalisektori ja kaugpüüdjate makstava tasu osakaal nende saagi väärtusest on olnud väiksem. Pikaajalisem eesmärk on tasude proportsioon ühtlustada, et sektori eri osasid koheldaks võrdselt.
„Tasude kehtestamisel võetakse arvesse juba saadud tulu, nii et nende püüniste eest, millega on antud piirkonnas rohkem saaki saadud või tänu kõrgemale kokkuostuhinnale rohkem tulu teenitud, tuleb ka kõrgemat püügiõigustasu maksta kui nende püüniste eest, millega saadud saagid on väikesed või madala väärtusega,” selgitas Regionaal- ja Põllumajandusministeeriumi kalanduspoliitika osakonna juht Sigmar Suu.
„Kalapüügiõiguse tasudena laekuvast summast rahastatakse järelevalvet ja viiakse läbi uuringuid, millele tugineb kalavarude majandamine. Varude majandamise eesmärk on kalavarusid suurendada, mis loob võimalused kalurite saakide ja sissetulekute kasvuks,” lisas Suu.
Juhul kui kõik kehtestatavad püügivõimalused välja ostetakse, siis laekub kutselise kalapüügi tasudena riigieelarvesse ligikaudu 1,9 miljonit eurot. Selle võib tinglikult jagada kolmeks suureks osaks: ranna- ja siseveepüügist laekub umbes 740 000 eurot, Läänemere traalpüügist umbes 470 000 eurot ning kaugpüügist kuni 700 000 eurot.
Läänemere räime ja kilu ning Peipsi, Pihkva ja Lämmijärve kvoodid
Läänemere räime ja kilu traalpüügi- ja rannapüügikvoodid ning Peipsi, Pihkva ja Lämmijärvel püütavate kalaliikide lubatud aastasaagid kehtestatakse hiljem käesoleva määruse muudatusega.
Kaob osa angerjapüügivõimalustest
Angerjas on kriitiliselt ohustatud kalaliik, mille kaitseks on välja töötatud pakett erinevaid meetmeid. Ühe meetmena alamõõduliste angerjate kaitseks ei saa enam osal väikejärvedest püüda angerjat õngejadaga, kuna selle püügivahendiga pole võimalik alamõõdulisi angerjaid elusalt vabastada. Piirang kehtib Saadjärvel ning Kuremaa, Kaiavere ja Vagula järvel.
Viimased uudised
Aga Anneli, miks jooksis Kesk Võrus ummisjalu Eesti elu tuksi keerajatega valitsusse?!
TOP 10
Vaata siit elektri hinda tunni kaupa
Loading ...
Kuidas lisada Lõunaeestlase äpp
