Minister Tõnis Lukas avaldas heameelt, et õppekavade uuendamise vajalikkuse osas on valitsus saavutanud üksmeele ning need on heaks kiidetud. „Tahan kindlasti tänada ja tunnustada kõiki eksperte, kes on õppekavade arendamisse aastate jooksul oma panuse andnud. Suur töö on tehtud, aga nüüd tuleb minna kiirete sammudega edasi rakendamise suunas.” ütles minister. “Õppekavade ainekavades on kirjas pädevused, mille õpilased peavad iga kooliastme lõpuks omandama. Õpetajatele abiks tulevad veel ainete sisukirjeldused. Õppekavad loovad aluse ka täielikult eestikeelsele õppele üleminekuks, juhatavad õpilasi nii eesti kui ka kogu maailma kultuuri terviklikkusse ning aitavad õpilastel harjuda koostööga ja luua seoseid erinevate teadmiste vahel. Praegusest julgeolekuolukorrast tulenevalt muutub riigikaitseõpetus gümnaasiumiõpilastele kohustuslikuks,” lisas Lukas.
Üks olulisemaid muudatusi ajakohastatud õppekavades on detailse õppesisu viimine määrusest juhendmaterjalidesse. See annab õpetajatele suurema vabaduse olla oma valikutes õpitulemuste saavutamisel loovam ning seab õppetöö kavandamisel ja korraldamisel olulisele kohale õpetajate omavahelise koostöö.
Ajakohastatud õppekavade eduka rakendamise toetamiseks kutsub Haridus- ja Teadusministeerium kokku ainevaldkondade töörühmad, et koostada õppeprotsesside kirjeldused, kus antakse metoodilisi ja õppevaraalaseid soovitusi õppetöö kavandamiseks ja läbiviimiseks. Samuti arendatakse õpetajate ettevalmistust ja täiendkoolituste programme. Muudatustega käib kaasas ka vajaliku õppevara ja soovituslike metoodiliste materjalide uuendamine.
Koolid saavad hakata oma õppekavasid muudetud määrusega kooskõlla viima juba sel õppeaastal. Õppekavad rakenduvad täies mahus 2024. aasta kooliaasta alguses. Erandina seoses eestikeelsele õppele üleminekuga rakendub keele ja kirjanduse ainekava tervikuna alates 2023. aasta sügisest, selle raames suureneb eesti keel teise keelena tundide arv. B-võõrkeele valiku pakkumise kohustus tekib ka 2023. aasta sügisel kogu põhikoolis.
Samuti muutub uuest õppeaastast gümnaasiumisse astujatele kohustuslikuks teoreetilise riigikaitse kursuse läbimine.
Riiklike õppekavade ajakohastamise protsess algas 2017. Viimane suurem muudatus õpitulemustes ja õppesisus tehti põhikooli ja gümnaasiumi riiklikes õppekavades 2014. aastal. Märtsiks 2022 esitasid ekspertrühmad lõplikud ettepanekud riiklike õppekavade muutmiseks. Selle põhjal alustati valitsuse määruste „Põhikooli riiklik õppekava“, „Põhikooli lihtsustatud riiklik õppekava” ja „Gümnaasiumi riiklik õppekava“ muutmise eelnõu väljatöötamist. Eelmise aasta lõpus saatis ministeerium õppekavade muudatuste paketi kooskõlastusringile. Laekunud tagasiside põhjal tehti täiendusi ning minister kohtus töörühmade esindajatega, seejärel esitati õppekavad valitsusse kinnitamiseks.
Haridus- ja Teadusministeerium korraldab lähiajal kohalikele omavalitsustele ja koolidele õppekavade teemalise infopäeva, et edasist tegevusplaani tutvustada ning küsimustele vastata.
Uuendatud õppekavad leiab õppekavaveebist.
Loading ...
