Tel, WhatsApp +37258973482‬
info@lounaeestlane.ee

Foto: Triin Heinaste

Valitsus kinnitas määruse muudatuse, millega kehtestatakse Eestile määratud lubatud aastasaagid ning kastmõrra püügivõimalused ja tasumäär Peipsi, Lämmi- ja Pihkva järvel. Ühtlasi muudetakse kalapüügieeskirja, et koondada ministri õigused püügireeglite muutmiseks ühtsele alusele ja tunnistada kehtetuks senised killustatud sätted.

Möödunud aasta 17.−20. novembril toimus Eesti-Vene kalapüügikomisjoni 51. istung, mille käigus lepiti kalaliikide kaupa kokku aastane lubatud saak ja jaotus riikide vahel 2026. aastal.

„Eesti kutselised kalurid saavad tänavu Peipsi, Lämmi- ja Pihkva järvest püüda kokku 2981 tonni eri kalaliike. Sellele lisandub möödunud aastal Eesti Vabariigile määratud lubatud aastasaagist püüdmata jäänud kalakogus. Täpsed eelmisest aastast üle kantavad kalakogused selguvad selle aasta esimeses kvartalis, kui on laekunud kõik 2025. aasta saagiandmed,” selgitas Regionaal- ja Põllumajandusministeeriumi kalanduspoliitika osakonna juhataja Sigmar Suu.

Koha püügimaht on suurem

Koha kui järve tähtsama töönduskala viimaste aastate põlvkonnad on olnud arvukad ja varu seisund stabiilselt hea, tänu millele on koha püügimaht tänavu võrreldes möödunud aastaga 255 tonni võrra suurem ehk kokku 1025 tonni.

Rääbise püügikvoot jäi samaks

 Rääbisekvoot on 15 tonni ehk sama nagu eelmisel aastal ning püüda tohib rääbist 21. juunist 20. augustini.

Siia- ja tindipüük on jätkuvalt keelatud

 Tänavu on endiselt keelatud siia- ja tindipüük, sest nende liikide varud ei ole paranenud.

Ahvenat ja latikat saab püüda vähem, haugi rohkem kui mullu

 Järve tähtsuselt teist töönduskala, ahvenat on sel aastal võimalik püüda vaid 450 tonni ehk 470 tonni võrra vähem kui mullu. Ahvenavarude seis on kehv, kuna viimasel paaril aastal on puudunud piisav järelkasv.

Latikavarud on üldiselt heal tasemel, kuid ka selle liigi puhul tuli püügikvooti vähendada. Eesti poolel on võimalik latikat püüda 820 tonni ehk 230 tonni võrra vähem kui eelmisel aastal.

Haugivaru on stabiilne ja seda võib püüda 135 tonni ehk 15 tonni rohkem kui mullu.

Kastmõrra püügivõimalused ja tasumäär

 Eesti-Vene kalapüügikomisjoni kokkuleppe kohaselt võib rääbisepüük tänavu jätkuda ning rääbisepüügiks kasutatavate kastmõrdade Eestile määratud piirarv on kolm. Kastmõrra püügiõigustasu on tänavu 215,71 eurot.

Lihtsustatakse kalapüügieeskirja

 Kalapüügieeskirja muudetakse selleks, et vajadusel saaks minister rahvusvahelisest lepingust tulenevalt muuta korduvalt või ajutiselt kalapüügi nõudeid sise- ja piiriveekogudes ning sise- ja territoriaalmeres.

Vabariigi Valitsuse 2025. a 27. novembri a määruse nr 97 „Kutselise kalapüügi võimalused ja kalapüügiõiguse tasumäärad 2026. aastal“ ning 2016. a 16. juuni määruse nr 65 „Kalapüügieeskiri“ muudatustega saab peagi tutvuda Riigi Teatajas.

Viimased uudised