Tel, WhatsApp +37258973482‬
info@lounaeestlane.ee

Foto: Jürgen Randma
Enne 2026-2029 riigi eelarvestrateegia kinnitamist kuulas valitsus ära eelarvenõukogu seisukoha, milles väljendati muret kodumaiste eelarvereeglite peatumise pärast. Valitsuse hinnangul on kaitsekuludega seotud defitsiidi kasv paratamatu. Juba 2028. aastal hakkab defitsiit vähenema. 

„Eelarvenõukogu hinnang on, et kümnendi jooksul sisuliselt kodumaised eelarvereeglid ei ole kehtinud. Põhjuseks on covid ja sõjad. Oluline on, et 2028 ja edasi  hakkame eelarvedefitsiiti vähendama. Planeeritust kiiremas tempos defitsiidi vähendamiseks sobib nii eelarve tulude suurendamine, kui kulude koomale tõmbamine. Majandusteoreetiliselt on kulude kokkuhoid muidugi parema mõjuga, kuid teha tuleb mõlemat. Igal juhul oleme seadnud eelarve miinuse trajektoori langema, nii et me jõuame pärast eelarvereeglite erandi lõppu raamidesse tagasi plaanipäraselt, mitte ootamatult,” kommenteeris peaminister Kristen Michal eelarvenõukogu arvamust.

Valitsuse seisukoht:

Hetkel on 4,5% defitsiiti paratamatu: Halvenenud julgeolekuolukord nõuab kaitsekulude suurendamist. Inimeste toimetuleku parandamiseks ja kindlustunde tõstmiseks on vajalik tulumaksukoormuse vähendamine ja kriitilisemates sektorites palgafondi suurendamine.

Eelarve eesmärgid seati lähtuvalt EL tasandil kokkulepitud kaitsekulude vabastusklauslist. Taotlesime ise Euroopa Liidult sellise vabastusklausli loomist ning soovime vabastusklauslit maksimaalselt kasutada oma kaitsevõime tugevdamiseks.

Eesti eelarvepoliitika eesmärk on jätkuvalt vältida EL ülemäärase eelarvepuudujäägi (EDP) menetlust. Peame oluliseks nii kaitsekulusid kui ka eelarvereeglitest kinni pidamist – me ei tahtnud sattuda olukorda, kus riigikaitse vajaduste tõttu oleme sunnitud rikkuma eelarvereegleid. Eesti on üks kolmest EL liikmesriigist, kelle suhtes ei ole kunagi EDP menetlust algatatud. Tahame ka seda kvaliteedimärki jätkuvalt hoida.

Vabastusklausli lõppemisel pöördume tagasi Eesti reegli juurde, mis on EL nõuetest karmim.

Võlg ja intressikulud küll kasvavad, aga see pole Eesti jaoks praegu veel suur probleem. Eesti on jätkuvalt väikseima võlaga riik EL-is.

Eelarvenõukogu on sõltumatu nõuandekogu, mis hindab riigi makromajandusprognoose ja riigi rahandusprognoose ning jälgib eelarvereeglite täitmist. Eelarvenõukogu peab põhikirja kohaselt andma hinnangu riigi makromajandus- ja rahandusprognooside kohta, samuti eelarvestrateegia kohta ning valitsussektori struktuurse eelarvepositsiooni eesmärgi saavutamise kohta.

Viimased uudised