Valitsus investeerib täiendavalt 85 miljonit Eesti teedesse
Avaldatud: 5 juuni, 2025
Allikas: Maanteeamet Valitsus leppis kokku ligi 200 miljoni euro mahus kaitsevõime investeeringutes, mida soovitakse rahastada EL ühtekuuluvusfondide kasutamata vahenditest. Suurem osa ehk ligi 85 miljonit eurot suunatakse sellest maanteede ja raudtee ehitusse.
„Sellel valitsusel on kaks selget eesmärki, majanduse elavdamine ja kaitsevõime kasvatamine. Täna tegime otsuseid, mis toetavad mõlemat,” ütles peaminister Kristen Michal. „Saame riigikaitse ja julgeolekuga seotud investeeringute jaoks võtta kasutusele 200 miljonit euroraha. See on ühtekuuluvuspoliitika fondide raha, mida ei ole projektidele ära jaotatud. 85 miljonit suuname sellest sõjalisse liikuvusse ehk teede ja raudteede ehitusse. Lihtsamalt öeldes ehitame selle Euroopa rahaga Eesti maanteid ja Rail Baltica lõike, see tähendab, et allhanked, materjalid ja tööjõud tuleb Eestist ning maksud jäävad Eestisse.”
Rahandusminister Jürgen Ligi märkis, et Euroopa Liidu tasemel raha riigikaitsesse ümber suunamine on teinud investeeringud võimalikuks. „Projektid tuleb nüüd kiiresti käivitada ja ellu viia. Muudatused tuleb meil Euroopa Komisjoniga veel lõpuni arutada, kuid senised kohtumised on jätnud väga hea tunde, et julgeolekumuret tajutakse seal juba selgelt, nagu ka seda, et Eesti on kogu Euroopa piiril.”
Haridus- ja teadusminister Kristina Kallase sõnul peavad kõik valdkonnad ühiselt pingutama ja oma tegevused üle vaatama. „Meie eesmärk on, et Eesti oleks kaitstud ja inimesed tunneksid end siin turvaliselt. Suuname senisest enam vahendeid kaitsevaldkonna teadusteemade arendamisse, et kaitsetehnoloogia testimise võimekus kasvaks ka Eestis ning käiks maailmas toimuvate arengutega ühte sammu. See aitab kaasa nii meie riigikaitse tugevdamisele kui majanduse elavdamisele.”
Kaitseminister Hanno Pevkur märkis, et EL vahendite suunamine kaitsesse aitab Eestit mitmel suunal. „Ajad on sellised, kus peame leidma kõik võimalused laiapindselt riigikaitset tugevdada. Kasutamata EL vahendid on selleks hea võimalus. Meie jaoks on oluline tagada NATO kaitseplaanide rakendatavus ja ühtekuuluvusfondi vahendid aitavad eri suundades riigikaitsesse investeerida, näiteks kaitsetööstuspargi baastaristu rajamisse.”
Eesti suunab 200 miljonit eurot viide kaitsevaldkonda, millest suurim osa – 84,8 miljonit eurot – läheb sõjalise liikuvuse arendamiseks maanteedel ja raudteedel. Investeeringud hõlmavad muu hulgas tee-ehitust Tallinn–Pärnu–Ikla ja Tallinn–Tartu suunal ning Rail Balticu taristulõikude väljaehitamist. Objektide loend täpsustatakse läbirääkimistel Euroopa Komisjoniga.
Valitsus suunab 52 miljonit eurot kaitsetööstuspargi baastaristusse Ermistul, et luua eeldused laskemoona ja muu kaitsetoodangu tootmiseks. Rajatakse ligipääsuteed, elektri- ja veeühendused, piirdeaiad ning hoidlad – kõik, mis on vajalik tööstuse käivitamiseks. Tegemist on investeeringuga, mis toob Eestisse juurde ettevõtteid, tööstust ja töökohti ning annab selge majandusliku mõju.
24,5 miljoni euro eest rajatakse taristut, mis on vajalik nii liitlaste vastuvõtmiseks kui ka Eesti kaitseväe tegevuse toetamiseks.
Kaitseettevõtjate tootearenduse toetuseks investeeritakse 23,8 miljonit eurot. Selle eesmärk on suurendada Eesti kaitsetööstuse konkurentsivõimet ja soodustada uuenduslike, kõrge lisandväärtusega toodete väljatöötamist.
Teadus- ja arendustegevusse suunab valitsus 14,9 miljonit eurot, et tugevdada kaitsetehnoloogia testimisvõimekust ja arendada tehisaru rakendusi laiapõhjalises riigikaitses.
Ettepanekud esitatakse läbirääkimisteks Euroopa Komisjonile, tegevustega loodetakse alustada 2026. aastal.
Viimased uudised
TOP 10
Vaata siit elektri hinda tunni kaupa
Loading ...
Kuidas lisada Lõunaeestlase äpp
