Tänavu jaanuaris esitas Fermi Energia majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumile taotluse tuumajaama riigieriplaneeringu algatamiseks.
„Riigi eriplaneeringu algatamine ei tähenda seda, et kohe alustatakse tuumajaama ehitusega. Planeeringu koostamisega hakkame esmalt analüüsima, millistel tingimustel ja kuhu täpsemalt on võimalik Eestis tuumajaam rajada,” selgitas majandus- ja tööstusminister Erkki Keldo. „Riigi eriplaneeringu koostamisega teeme vajalikud ettevalmistused selleks, et kui investor soovib tuumajaama ehitamisse investeerida ning see otsustatakse rajada, siis oleks riigil selleks põhjalikult läbi kaalutud ja hinnatud planeering juba olemas,” selgitas Keldo.
„Juhul, kui otsustatakse tuumajaam ehitada, siis kaasneb selle rajamisega piirkonda ka uusi kõrgepalgalisi töökohti, mis toetab omakorda kohalike teenuste tarbimist ja seeläbi sealse majanduskeskkonna arengut,” lisas Keldo.
Riigi eriplaneeringu planeeringuala hõlmab maa-alasid Lääne-Viru maakonnas Viru-Nigula vallas, Haljala vallas, Rakvere vallas, Rakvere linnas ja Vinni vallas ning Ida-Viru maakonnas Lüganuse vallas, Toila vallas ja Kohtla-Järve linnas ning mereala Kunda lahest Narva laheni. Planeeringuala suurus on ligikaudu 1285 km².
Planeeringuala on määratud oluliselt suurem, kui saab olema tegelik ala, kuhu tuumajaam ja selleks vajalikud rajatised ehitatakse. Laiem planeeringuala tagab selle, et saaks põhjalikult kaaluda ja hinnata, kus oleks tuumajaamale parim asukoht. Samuti tuleb planeerida ka ühendused olemasoleva elektrivõrguga.
„Selleks hindamine kõiki asjakohaseid mõjusid. Nii seda, kuidas tuumajaam mõjutaks planeeringualasse jäävaid inimesi, nende kodusid ja elukeskkonda kui ka seda, millised oleksid tuumajaama ehitamisega kaasnevad mõjud looduskeskkonnale ja majandusele,” lisas Keldo.
Planeerimisprotsessi kaasatakse nii planeeringualasse jäävad elanikud, kohalikud omavalitsused kui ka asjakohased asutused ja kõik teised huvilised.
Riigi eriplaneeringu asukoha eelvaliku tegemisel kaalutakse mitut võimalikku asukohta. Tuumaelektrijaamale ja selle toimimiseks vajalikule taristule otsitakse parimat asukohta kogu planeeringuala ulatuses. Riigi eriplaneering kehtestatakse aga üksnes alal, kuhu tuumajaam ja selleks vajalikud rajatised kavandatakse. Nii Fermi Energia kui ka riiklik tuumaenergia töörühm on eelnevalt analüüsinud tuumaelektrijaama rajamiseks potentsiaalselt sobivaid piirkondi.
Riigi eriplaneeringuga koostatakse parimas võimalikus asukohas kavandatava tuumajaama ja selle jaoks vajaliku taristu terviklik ja detailne ruumilahendus, töötatakse välja vajalikud ehitustingimused ning lahendatakse muud tuumaelektrijaama rajamisega seonduvad küsimused. Tuumaelektrijaamaga koos planeeritakse eeldatavalt 330 kV pingega õhuliin, olemasoleva 330 kV alajaama laiendus ning muud elektrienergia ülekandmisega seotud rajatised. Tuumaelektrijaama esimene reaktor, planeeritavast kahest reaktorist, võiks algatamise taotluse kohaselt alustada tööd, protsesside tõrgeteta kulgemisel, kõige varem aastal 2035.
Tuumaenergia tootmisega seotud rajatiste loetelu täpsustub riigi eriplaneeringu asukoha eelvaliku etapiga paralleelselt kulgeva tuumaohutusega seotud õigusliku baasi väljatöötamise käigus ning on eelduseks riigi eriplaneeringu asukoha eelvaliku otsuse langetamisele.
Lisainfo planeeringuala valikust:
Riikliku tuumaenergia töörühma ruumianalüüsi alltöörühma tellimusel viidi aastatel 2022–2023 läbi analüüs, et välja selgitada, kas Eesti territooriumil on potentsiaalseid piirkondi, kuhu saaks rajada tuumajaama ja radioaktiivsete jäätmete lõppladustuspaiga. Koostatud ruumianalüüs põhines Rahvusvahelise Aatomienergiaagentuuri juhenditel, objektiivsetel kriteeriumitel ning olemasolevatel andmetel. Metoodikas lähtuti 60 kriteeriumist, mis jagunesid 11 valdkonna vahel: hürdograafia ja batümeeria, demograafia ja asustus, inimtekkelised ohud, geotehnika, geoloogia, keskkonna ohud, muinsuskaitse, keskkonnakaitse, infrastruktuur, maakasutus, tuumaohutus ja tuumajaama nõuded. Kõigis valdkondades esines nii välistavaid kui ka edasist kaalutlust vajavaid kriteeriume. Ruumianalüüsi tulemusena leiti Eesti piires 16 potentsiaalset piirkonda, millest üks otsustati kõrvale jätta riigikaitsest tulenevatel kaalutlustel. 15 piirkonnale läbiviidud sotsiaal-majandusliku analüüsi tulemusena leiti, et tuumajaama rajamine omab tõenäoliselt tugevaimat regionaalset positiivset mõju Toila, Kunda, Loksa ja Varbla potentsiaalsetes piirkondades. Lisaks on Fermi Energia analüüsinud neid potentsiaalseid piirkondi projekti elluviidavuse ja tasuvuse vaatest ning omakorda välistanud neist osad piirkonnad.
Lisainfo tuumajaama töörühmast: Tuumaenergia töörühm | Kliimaministeerium
Loading ...
