Välisminister Tsahkna ütles, et NATO varasema kaitseplaani järgi ei jäänud sõjas Venemaaga ühtegi eestlast järele - nüüd on olukord muutunud

Kuvatõmmis.

Välisminister Margus Tsahkna sõnul on Balti riigid enam kui võimelised Putini Venemaale vastu astuma ja valusalt Venemaad ründama.

Tsahkna hoiatas, et NATO korraldab Venemaa sisemaale rünnakuid, kui Venemaa julgeb Balti riike rünnata, ning lükkas ümber hirmud, et Moskva võiks Balti riikides kiiresti maad vallutada.

Intervjuus väljaandele Telegraph ütles Tsahkna, et Balti riigid Eesti, Läti ja Leedu tõrjuvad tagasi kõik sissetungijad ning et sellele järgneb laastav vasturünnak Venemaa territooriumil.

„Me viime sõja Venemaale ja meil on sügavad rünnakud väga kaugele Venemaa sisemaale. Me teame täpselt, mida teha,” ütles Tsahkna.

„Seepärast kiirendame nüüd oma investeeringuid ja arendame oma võimeid… seepärast investeerime oma piirkonnas kaitsesse 5 protsenti SKP-st,” sõnas ta.

Tsahkna viitas kaitseringkondades valitsevatele muredele, et Vladimir Putin kavatseb pärast Ukraina sõja lõppu tungida sisse Balti riiki ja selle osaliselt okupeerida, mis on NATO otsusekindluse suur proovikivi.

Ühes hiljutises sõjamängus, mille olid välja mõelnud endised NATO ja Saksa armeeametnikud, tungis Venemaa Leetu ja saavutas enamiku oma eesmärkidest seal mõne päevaga. Narva, Eesti linn Venemaa piiri lähedal, on samuti potentsiaalse sissetungi sihtmärk.

Müncheni julgeolekukonverentsil kõnelenud Tsahkna ütles, et sellised stsenaariumid on aegunud, kuna Balti riigid on oma kaitsekulutusi massiliselt suurendanud ja on enam kui võimelised Venemaale vastu astuma.

„Varasemad plaanid olid lihtsalt, et „kui Venemaa tuleb, siis NATO lõpuks sõja võidab”. Sel juhul ei jää ühtegi eestlast järele. Seega me ei ole sellistest plaanidest huvitatud,” ütles ta.

„See on meie plaan, sest teist plaani pole. Me ei saa lasta Venemaad Balti riikidesse ja [alles] siis vastu astuda,” ütles Tsahkna.

Saksa väljaande Die Welt korraldatud Leedu simulatsioon on osutunud äärmiselt ärevust tekitavaks, kuna Venemaa väljus sellest selge võitjana, samas kui NATO oli otsustusvõimetuse tõttu halvatud.

Simulatsiooni ajal keeldusid Ameerika Ühendriigid NATO vastastikuse kaitse lepingu 5. artikli rakendamisest, kartes, et see võib vallandada kolmanda maailmasõja. Saksamaa ei suutnud sissetungivaid Vene vägesid tagasi tõrjuda, hoolimata sellest, et neil on Leedus brigaad.

Simulatsioon ennustas, et Venemaa õigustab oma sissetungi „humanitaarkriisi” tekitamisega, sarnaselt taktikaga, mille kohaselt Ukraina sissetung algatati rõhutud venekeelse vähemuse toetuseks.

Simulatsiooni ajal vallutasid Vene väed Leedu linna Marijampolė ja võtsid seejärel kontrolli strateegiliselt olulise Suwalki koridori üle.

Sõjamängu tulemus ärritas Balti riikide juhte, kuna selles eeldati suures osas, et nad ei ole võimelised sissetungivatele jõududele vastu astuma.

„Sellised stsenaariumid on ausalt öeldes solvavad eesliini riikidele, keda kujutatakse liiga sageli passiivsete objektidena, mitte oma tegutsemisõigusega subjektidena,” märkis Eesti suursaadik Ühendkuningriigis Sven Sakkov hiljutises sotsiaalmeedia postituses.

Leedu erukolonel Gintaras Bagdonas ütles avalik-õiguslikule ringhäälingule LRT: „See, mis seal kirjutatakse, on jama. Ma ei tea selle sõjamängu eesmärke – võib-olla on need liiga poliitilised, mõeldud ohu näitamiseks või omaenda avalikkuse, Saksamaa või teiste Euroopa kodanike harimiseks.”

Samal teemal

Viimased uudised

Tõrva vabaaja- ja meelelahutuskeskus. Pilt: arhitektuuribüroo Apex

Tõrvas allkirjastati leping multifunktsionaalse vabaaja- ja meelelahutuskeskuse ehitamiseks

Kuvatõmmis.