Välismaalased tegid kolmandiku võrra vähem kinnisvaratehinguid, müük ületab oste
Avaldatud: 31 juuli, 2025
Foto: Maa-amet Välismaalased müüsid 2025. aasta esimesel poolaastal Eestis kaks korda rohkem kinnisvara kui ostsid, jätkates viimaste aastate suundumust. Samas on nende tehingute koguarv viimase kuue kuuga vähenenud rohkem kui kolmandiku võrra.
Kinnisvara24 statistikakeskkonna ja Maa- ja Ruumiameti andmetel tegid välismaalased tänavu esimesel poolaastal Eestis kokku 906 kinnisvaratehingut, millest 321 olid omandamis- ja 585 võõrandamistehingud. Kuigi müügitehingud ületavad jätkuvalt ostutehinguid 1,8-kordselt, on see suhe veidi vähenenud võrreldes 2024. aasta teise poolega.
Tähelepanuväärne on aga see, et välismaalaste tehingute koguarv on võrreldes eelmise poolaastaga vähenenud suisa 37,5%. Kõige järsem välismaalaste kinnisvaratehingute vähenemine toimus Tartumaal, Läänemaal ja Saaremaal, kus langus ulatus 40-60 protsendini võrreldes eelmise aasta teise poolega. Samas Pärnumaal tehti tänavu 12% rohkem tehinguid.
„Kõige aktiivsemad välismaalased Eesti kinnisvaraturul on jätkuvalt soomlased ja venelased, kellest suurem osa teeb rahaks eelmistel kümnenditel soodsalt soetatud kortereid ja maamaju,” kirjeldas peamisi residentidest tehingutegijaid Kinnisvara24 tegevjuht Urmas Uibomäe.
Maakondlikud erinevused joonistuvad selgelt välja
Maakondadest on välismaalaste tehingute poolest esikohal Harjumaa, kus tehti kokku 521 omandamis- ja võõrandamistehingut, järgnevad Ida-Virumaa 258 ja Pärnumaa 109 tehinguga. Kõige suurem välismaalaste tehingute osakaal kohalikust kinnisvaraturust on aga Ida-Virumaal (6,0%) ja Läänemaal (3,5%).
„Välismaalaste tehingud on geograafiliselt väga erinevad ja järgivad selgeid mustreid. Ida-Virumaal domineerivad venelased, kes tegid seal 66% kõigist välismaalaste võõrandamistehingutest. Läänemaal on kõige aktiivsemad rootslased, kellelt pärineb 65% omandamis- ja 71% võõrandamistehingutest. Saaremaal ja Pärnumaal domineerivad jätkuvalt soomlased,” selgitas Uibomäe.
Huvitava erandina paistab silma Lääne-Virumaa, kus kinnisvaraostudest märkimisväärse osa tegid Jaapani ja Singapuri kodanikud (mõlemal 21%) ning Raplamaa, kus USA kodanikud tegid 67% kõigist välismaalaste ostudest.
Eakad soomlased müüvad maamaju
Peaaegu kolmandik välismaalaste poolt tehtud tehingutest on aga soomlaste tehtud, mis hõlmab sellel aastal ligi 1,8% kõigist Eesti kinnisvaratehingutest. Soomlased on aktiivsed peaaegu kõigis maakondades. Näiteks Saaremaal ja Muhumaal on põhjanaabritest kinnisvaraomanikud müünud maha 36 korterit ja maja, mis moodustas suisa 82% sealsete välismaalaste tehtud müügitehingutest. Soomlased müüsid aktiivselt ka Harjumaal (109 tehingut), Pärnumaal (45), Tartumaal (39), Ida-Virumaal (23), Läänemaal (22) ja Viljandimaal (18). Kuid ka ostjate hulgas oli soomlasi omajagu. Kõige enam soetati nende poolt kinnisvara Harjumaal (24 tehingut), Pärnumaal (13), Viljandimaal (11), Tartumaal (7) ja Ida-Virumaal (5).
„Soomlaste müügiaktiivsuse on tinginud nii majanduslikud põhjused kui ka paljude omanike kõrge iga, millest tulenevalt on muutunud Eestis asuva kinnisvara eest hoolitsemine neile koormaks. Eelmistel kümnenditel nende jaoks väga soodsalt saadud maamajad Saaremaal ja korterid erinevates Eesti linnades saab praegu suure kasumiga kohalikele taas maha müüa,” tõdes Uibomäe.
Tema sõnul investeerisid paljud soomlased veel koroonaajal meie pealinna ja kuurortlinnade uusarendusse lootuses saada kõrget üüritootlust, nüüd neid pigem realiseeritakse. Üks põhjus on ka see, et Soome majandusel ei lähe praegu kõige paremini ja rasketel aegadel loobutakse raha saamiseks investeeringutest välismaal.
Venelased müüvad ja ukrainlased ostavad
Teine suur grupp kinnisvaraturul kauplejatest on Venemaa kodanikud, millest suure osa moodustavad elamisloaga kohalikud venelased. Vene Föderatsiooni residendid üritasid juba kaks aastat tagasi leida võimalusi saada lahti Eestis kinnisvarast, kuna neil polnud võimalik agressorriigi kodanikena siia enam sõita. Nüüd teevad tehinguid peamiselt Eestis elavad Venemaa kodanikud ning ka nemad peamiselt müüvad. Ida-Virumaal müüdi nende poolt esimesel poolaastal 118 kinnisvaraobjekti, Harjumaal 86, Pärnumaal 11 ja Lääne-Virumaal 9 korterit või maja. Kõige enam omandati Venemaa residentide poolt uut kinnisvara Harjumaal (40) ja Ida-Virumaal (5).
Üsna märgiline areng on aga ukrainlaste kasvav soov soetada Eestis kinnisvara. „Statistika näitab, et alates eelmisest aastast üha rohkem sõjapõgenikke näeb oma tulevikku Eestis ja soovib üürikorteri asemel soetada siia püsiva kodu,” märkis Uibomäe. Välismaalaste poolt Harjumaal soetatud kinnisvarast on ukrainlaste tehtud 8%, Pärnumaal 14% ja Ida-Virumaal 8%. Uibomäe sõnul pole see tehingute kogunumber kuigi suur, kuid näitab siiski suundumust.
Investeerimise asemel ostetakse uus kodu
Välismaalaste kinnisvara soetamise põhjused on samuti muutumas. „Eriti Harjumaal ja Tartumaal ostavad välismaalased kinnisvara mitte enam puhtalt investeerimise eesmärgil, vaid seetõttu, et nad töötavad või õpivad siin, või näevad Eestis head võimalust ettevõtlusega tegelemiseks. Eesti digitaalne keskkond ja e-residentsuse programm on selles kindlasti olulist rolli mänginud,” lisas Uibomäe.
Kuigi välismaalaste müügisurve näib veidi vähenevat, ei ole Uibomäe sõnul tõenäoline, et lähiaastatel näeksime taas olukorda, kus välismaalased ostavad Eestis rohkem kinnisvara kui müüvad. Soomlaste ja venelaste puhul jätkub tõenäoliselt varem ostetud kinnisvara realiseerimine, samal ajal kui uued ostjad on üha enam seotud Eestiga tööalaselt.
Viimased uudised
TOP 10
Vaata siit elektri hinda tunni kaupa
Loading ...
Kuidas lisada Lõunaeestlase äpp
