Valgevene opositsioon taotleb välismaal oma inimestele autonoomiat – Leedus peetakse seda absurdseks
Avaldatud: 22 juuli, 2025Leedu seadusandjad on Valgevene opositsiooniliidri Siarhei Tsihhanouski hiljutise ettepaneku luua välismaal autonoomsed Valgevene „saared” tagasi lükanud kui „absurdse”, kuigi nad ei pea opositsiooni ohuks riigi julgeolekule.
Juuli alguses ütles hiljuti vanglast vabanenud Tsihhanouski YouTube’i intervjuus, et kui president Aleksandr Lukašenko režiimi kukutamise katsed ebaõnnestuvad, võivad paguluses elavad valgevenelased luua poolautonoomseid kogukondi väljaspool oma kodumaad, vahendab lrt.lt.
„Ma tahan elada Valgevenes – ma mõtlesin sellele vanglas palju,” ütles Tsihhanouski. „Kui valgevenelased ei taha võidelda või minusse uskuda, las nad usuvad kedagi teist. Asi on selles, et jätkata võitlust ja saavutada tulemusi. Kui see ei toimi… hakkan neid saari ehitama. Venemaal oli Saksa autonoomne ringkond, midagi sellist. Oli ka juudi omasid. Me saame nii areneda. Riik on tema rahvas.”
Leedu parlamendi riikliku julgeoleku ja kaitsekomisjoni esimees Giedrimas Jeglinskas nimetas ideed absurdseks ja kutsus üles selliste avalduste tõlgendamisel ettevaatlikkusele.
„Me peame ennekõike kaitsma oma riigi huve – see on meie peamine ülesanne,” ütles ta BNS-ile. „Meil on nüüd Leedus 20 000 venekeelset inimest, kes on saabunud viimastel aastatel. See pole mitte ainult majanduslik võimalus, vaid ka riigi julgeolekurisk. Kui me hakkame rääkima saartest ja autonoomsetest piirkondadest… ma ei tea, see kõlab minu jaoks üsna uskumatult.”
Väliskomisjoni juht Remigijus Motuzas kordas kriitikat.
„Me oleme Euroopa Liidus, mis on tugevalt integreeritud. Ajalooline ja rahvusvaheline kogemus näitab, et sellised „saared” ei osutu kunagi jätkusuutlikuks. Ainult integratsioon on seda,” ütles Motuzas.
Ta hoiatas, et sellised ideed võivad õõnestada Valgevene opositsiooni eesmärke.
„Kui me need saared rajame, võime jätta mulje, et loobume Valgevenes demokraatlikest muutustest või ei näe riigil tulevikku,” ütles ta. „Usun, et ainult koostöös Leedu, selle demokraatlike jõudude ja rahvusvaheliste partneritega saame luua demokraatliku Valgevene.”
Motuzas lisas, et Leedu poliitikutega pole selliste enklaavide loomise üle arutelusid peetud.
„Oleme Seimis [parlamendis] loonud Valgevene Sõprade grupi ja kohtume regulaarselt, aga see teema pole kunagi üles kerkinud,” ütles ta.
Kirjalikus vastuses BNS-ile teatas välisministeerium, et valgevenelastel on õigus oma tuleviku üle arutleda.
„Valgevene kodanikel on õigus arutada oma riigi ja kaasmaalaste tulevikku. Leedu toetab järjekindlalt visiooni iseseisvast, suveräänsest ja demokraatlikust Valgevenest, kus austatakse kõigi kodanike õigusi,” teatas ministeerium.
Hiljutine avalik arutelu on keskendunud ka Leedus asuva Valgevene opositsiooni väljastatud nn passidele. Need dokumendid tekitasid 2023. aastal vastureaktsiooni Leedu ja Valgevene piiride ebatäpse kujutamise pärast. Pahonia sümboli – Valgevene vaste Leedu sümbolile Vytis – kasutamine passikaantel ärritas samuti mõningaid leedulasi.
Motuzas usub, et need vaidlused tulenevad pigem harjumatusest kui tegelikust ohust.
„Ma ei arva, et siin on reaalne oht, aga me peame jääma valvsaks. Ma arvan, et suur osa sellest on tingitud teadmiste puudumisest,” ütles ta.
46-aastane Tsihhanouski vabanes juunis vanglast pärast enam kui viit aastat vangistust. Talle määrati 2021. aastal 18-aastane vangistus väidetava rahutuste korraldamise ja vihkamise õhutamise eest, millele lisati hiljem 18-kuuline karistus sõnakuulmatuse eest.
Ta plaanis kandideerida Lukašenko vastu Valgevene 2020. aasta presidendivalimistel, kuid arreteeriti vaid nädalad enne hääletust. Tema abikaasa Svjatlana Tsihhanouskaja astus tema asemel võistlustulle ja temast sai hiljem üks opositsiooniliidreid. Pärast vaidlusaluseid valimisi põgenes ta Leetu.
Pärast vabanemist kinnitas Tsihhanouski, et tema abikaasa jääb opositsiooni poliitiliseks juhiks.