Valga valla külaliikumised saavad kogukondade jaoks toetust taotleda
Avaldatud: 5 oktoober, 2018
Valga vald koosneb mitmetest erinäolistest piirkondadest. Linn ja sellega liitunud maapiirkonnad kulgevad oma tööde ja tegemisega ise rütmis. Iga piirkond erineb oma väärtustelt ja vajadustelt.
Et vald püsiks ja areneks, on oluline, et kõik suurvalla osad leiaksid ühise keele ja teeksid tihedat koostööd. Vallavalitsus on suhtluse tõhustamiseks ning kogukondade eripäradega arvestamiseks moodustanud küla- ja asumiliikumise komisjoni, kuhu on kaasatud esindajad kõigist piirkondadest.
Komisjoni ülesandeks on küla- ja asumiliikumise ja kogukondade koostöö soodustamine ja suunamine, probleemide väljaselgitamine ja lahendusettepanekute tegemine, samuti külade arenguvõimaluste väljaselgitamine ja toetamine.
Vald soovib piirkondade ja külade arendamisel lähtuda nende eripärast ning arendada koostööd mittetulundusühingute ja kogukondade eestvedajatega. Komisjoni tööd veab kultuuri- ja hariduse valdkonna asevallavanem Kalmer Sarv ning sellesse kuuluvad ka kogukonna- ja koostööprojektide spetsialist Marika Muru, Taheva piirkonna esindajana Kalev Raudsepp, Õru piirkonna esindajana Kaja Papagoi, Tõlliste piirkonna esindajana Katre Kikkas, Karula piirkonna esindajana Ene Kaas ja Valga Vallavolikogu esindajana Monika Rogenbaum.
Vallavalitus soovib külaliikumisi toetada ka rahaliselt. Kui tänaseni on toetusi menetletud juhtumipõhiselt, siis nüüd on komisjon välja töötanud toetuste eraldamise korra, mis esitatakse lähiajal vallavalitsusele ja volikogule kinnitamiseks. Planeeritud toetused jagunevad tegevustoetuseks ja projektitoetuseks.
Tegevustoetust eraldatakse mittetulundusühendustele nende tegevuse arendamiseks ja aktiviseerimiseks. Projektitoetust saab taotleda kultuuritöö korraldamiseks ja kogukonna arendamiseks, sealhulgas paikkondlike arengukavade koostamiseks.
„Hea elukeskkonna loomine algab eelkõige kogukondade soovist ja tahtest midagi iseenda heaks ära teha. Valga vald on toetanud mitmeid kogukondade algatusi oma piirkonna elu huvitavamaks muutmisel või ümbruskonna korrastamisel. Vald ei soovi, et hea algatus jääks tegemata raha pärast, just seetõttu on eelarves ette nähtud vahendid, mida kogukonnad saavad ise taotleda, et oma tegevusi ellu viia. Tahame, et taotluste menetlemisel ning eraldamise otsustamisel saaksid kogukondade esindajad ise kaasa rääkida,“ selgitas vallavanem Margus Lepik, kelle hinnangul peaks suurvalda arendama tervikuna: „Soovime kogukondade toetamise viia kogu vallas ühtlustatud põhimõtetele. Selleks korrastame toetuste süsteemi ning seame pikaajalised sihid loodavas valla arengukavas.“
Tegevustoetuse taotluse saab esitada vallavalitsusele järgmise kalendriaasta kohta hiljemalt jooksva aasta 31. detsembriks. Projektitaotluse saab esitada kord kvartalis: 20. veebruariks, 20. maiks, 20. augustiks ja 20. novembriks. Projektitaotluse omafinantseering peab olema vähemalt 10 protsenti kogusummast.
2018. aastaks on eraldatud volikogu poolt külaliikumise arendamiseks 8 000 eurot ning nende vahendite kasutamiseks on võimalik täna taotlusi esitada. Järgmise aasta eelarvesse on plaanitud esitada taotlust senisest suurema eralduse saamiseks. Kui 2018. aasta kogukondade eelarvest toetatakse ainult maapiirkondade kogukondade arendajaid, siis alates 2019. aastast laieneb taotlemine ka linnapiirkonna kogukondade arendamisega tegelevatele mittetulundusühendustele.
Viimased uudised
Vaata siit elektri hinda tunni kaupa
TOP 10
Loading ...
Kuidas lisada Lõunaeestlase äpp
