Väikelaevu kimbutavad üha enam hooajavälised vargused ja vandalismijuhtumid
Avaldatud: 15 aprill, 2025
Foto: Garmin Koroonapandeemia ajal alguse saanud väikelaevade buum on kergitanud veesõidukite kahjude arvu nii vees kui ka maismaal.
„Eestlased on tõeline veerahvas – koroona-aastatel täitusid väikelaeva juhi kursused kiiremini kui eales varem ning veekogudele lisandus rekordarv uusi aluseid. Ka tänaseks ei ole huvi väikelaevanduse vastu vähenenud. Meie statistikas väljendub see kerkinud kahjude arvus nii vees kui maismaal. Põhjustajateks Eestit üha sagedamini tabavad tormid, madalikele sõitmised, hooletus transportimisel ning mõnikord ka juhtide vähene kogemus. Kasvutrendi näitavad ka hooajavälised varguste- ja vandalismijuhtumid,” rääkis Seesami väikelaevakindlustuse tootejuht Kristi Toomla.
Riskid ka maismaal ja sadamates
Kuigi iga paadiomanik loodab, et õnnetusi ei juhtu, on reaalsus see, et kahjujuhtumid väikelaevadega võivad osutuda väga kulukaks. Kindlustaja sõnul jääb keskmine väikelaeva kindlustusjuhtumi kahjusumma vahemikku 5 000 – 10 000 eurot. Suurem osa õnnetustest leiab aset veepõhjas olevate kivide ja teiste takistuste süül.
Viimaste aastate üks kallimaid taoliseid õnnetusi juhtus jahiga, mis sadamasse sisenemisel põrkas vastu veealust objekti. Tulemuseks kiilu, korpuse ning poomi vigastusi kokku 50 000 euro eest.
„Eestis on murekohaks ka suhteliselt kitsad sadamad, mis tihti tähendab üksteisele liialt lähedale parkimist ja see omakorda muudab sadamas liiklemise keerukamaks isegi kogenud väikelaevnikule. Hooaja alguses, kui uued või vähekogenud väikelaevaomanikud lasevad alused esmakordselt vette, on üpris tavalised ka kokkupõrked teiste veeliiklejatega,” tõi Toomla näiteid väikelaevade kahjudest.
Tormid ja vandaalid kimbutavad väikelaevasid ka maismaal
Viimastel aastatel ka teistes kindlustusvaldkondades rekordarvu kahjusid põhjustanud tormid ei ole puutumata jätnud ka väikelaevasid, olles suurimate kahjujuhtumite peasüüdlasteks. „Meil on juhtum, kus tormituulte tõttu kukkus kaldale tõstetud jaht ümber ja mille kahjud ulatusid 38 000 euroni. Teise aluse lükkas tugev tuul aga madalikule. Tulemuseks sõukruvi kahjustus, mille parandamine läks maksma 16 000 eurot. Tormis on ühel korral hävinud ka laevapurjed, mille hüvitamiseks kulus 15 000 eurot. Marust ei pääse ka sadamas seisvad laevad, mida tugevad tuuled ja mäslevad lained paiskavad vastu kaid või teisi väikelaevasid,” kirjeldas Toomla tormikahjusid.
Seesami esindaja sõnul jäävad väikelaevad üha enam ka varaste ja vandaalide huviorbiiti. Kuid pikanäpumehed ei rahuldu enam lihtsalt jahilt kiirelt kaasa näpatud isiklike esemetega, vaid on näiteks kaasa viinud remondis olnud jahi jalad koos sõukruvidega. Selle juhtumi puhul küündis kahju 24 000 euroni. Ka on teada vandalismijuhtum, mille käigus tühjendati jahis vahukustutid. „Kuigi inimesed peavad laeva n-ö talvekorterisse tõstmist ohutuks, on viimastel aastatel sagenenud vargusjuhtumid ka hooajavälisel ajal,” jagas kindlustaja ja soovitas oma väikelaeva vahetevahel kontrollimas käia.
Turvaliseks merehooajaks jagab Seesami esindaja lühikest ohutuse meelespead:
- Kontrolli tehnilist seisukorda: mootor, akud ja naviseadmed peavad olema töökorras.
- Päästevestid: olgu pardal nähtaval ja soovitatavalt seljas.
- Tulekustuti: kui alusel on sisemootor või üle 25 kW päramootor, peab pardal olema vähemalt 2 kg tulekustuti.
- Navigatsioon ja ilm: jälgi navigatsioonimärke, kaardirakendusi ja ilmaennustust.
- Sadamas kinnitamine: kinnita alus hoolikalt, et vältida triivimist ja kahjustusi.
- Regulaarne hooldus: aitab ennetada ootamatuid rikkeid ja avariisid.
- Vastutuskindlustus: mõned sadamad nõuavad vastutuskindlustuse olemasolu, mis hüvitab kolmandatele isikutele tekitatud kahjud ning tuleb kasuks ka sadamavälisel alal liigeldes.
Samal teemal
Viimased uudised
TOP 10
Vaata siit elektri hinda tunni kaupa
Loading ...
Kuidas lisada Lõunaeestlase äpp
